elää, elokka

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


kui vanemad viel elasid, siis õli siäl `uopis kõver kiel

kuda sa võid siis igäühe `miele järele elä

`eigä `joua igäühe `miele järele elädä

siin voib elädä

`eigä se ole oma elämine, `eigä oma suremine

elan siin isepäin (üksipäinis)

`terved `luomad, `mildised on üva `seltsi, jädedä elo

[angerjapüügil] elos `süötä pidä olema `ninda et sie `viidika eläs

`katra (karukaer) on `vintske eloga

minust ole enamb parandaja ega elaja

[vennal] vähäse ikke elo`märki oli viel ku `löüeti

olen kohe eläväld `surnud

eläsin üsnä iku `päivi

`tarvis akka kohendamma, kaik elumaja laguno

`ülgäs `kaasi`kraani `lahti, oligi `lämmäständ, vähäse ikke elo`märki oli viel ku `löüeti

inimise elo on `kämble `laiune (lühike) siin maa pääl

eks miu elo jo eletu

eks neid ole kui`paljo, kedä on `maedu elosald

(elatanud) elätünd `ihmine

elosa `kissa

elu`aigane küla

eläni-kko g -go

kust küla elanikkud olete

elo-ka g -ga

püä jüri `kutsikad `ulvod, `tahtod `süvvä elokasi

kadus on elosas tules

kala venelaised, nied on sielt `järve`äärised, mis nei kala`noudega elavad

(sünnikodu) elokodo oli Suokülas

kohus `muistas sene elosa kugo `kolmest `sutkast `puuri

küll sääl `metsa `nurgas voib ka `irmu elädä

(lahus) lahukses `elläd, mies ja `naine `eivät elä kuos

miä jädän sene elo`lambast (kasvama)

sedä on meil elo`aiga `räägitu ja kohe nii `kintlast

`vaapriga tüö `rahfas `elläd kasarmus

tama `ilmuti `ennäst `miule, et tama on elos

sao – `suitsu `saunas eläsimmo


Lügänüse


sie on elo `aigane vana `murre `ninda

sie poiss on elo `päiväd õma `kelmitükkisi tehend

(põline) elo`päivine `metsävahi koht

(eitavas lauses) mina ise ei õle eloajaski (iialgi) `tantsind

sie on elo aja oma kõha (eluase) pääl õld

en mina õle oma elu aja sies lüönd `tralli

oma eloajal õlen kõik nägemised nähnd, küll üvi `päivi küll pahu `päivi

elo `aigased vihamehed õlivad

elu aig maja urtsikus õld

minu uss ei õle elo aig `ammustand

ega varess `valgemmast lähä, kui ta on, ei eladeski

minä ei õle elade·`ski (iial) vikkastid tagund

minu nenä ei õle elädes verd juost

mina ei õle elades saand [raha] kuhugi `kassa viä

mina sene tüö juut ei õle elädes õld

minul `kõrra õli ka elo ajas uur, aga nüüd ei õle

minä en õle elädeski õld `kohvi `juodik

oma elu aja on `kiusand minuda `ühte `puhku

(kaasasolu rõhutavalt) nelikümend viis `aastad sai mehega kuos (ühiselt) elätud

ku `naine elas, tegin luust `iegel`niula

eks sääl `linnas õle mõnest kõhast (seisukohast) ia elädä

panevad `leiväd `ühte `riiullile ja akkavad kokko eläma ei `lueta ei `lauladata

elosa `silmidegä (elusana) tämä küll enämb `Rääsa ei tule

maja elusa (suure leegiga) tule `liegi sies

(maapealne või surmajärgne) igävine elo

et sinä igaveste elä

`kange elävik `kuerust tegemä ja

`luomad `nindasamati elävikkud

on elävik `ninda kui tule säde

`suure `ahnusse ja `kiirussega lähäb, nagu põlema lähäb, sie käib `niisukese elävikku inimise `kõhta

`enne [on siin] elatud, kivivarede (varemed) kõhas `kühmud, kivivaresi rias

`torka elusuon (tuiksoon) `katki, siis elu lähäb kõhe usina `vällä

õled minu `armus eländ

kui kuer kodo `ullub pia `alle`puole sis on majas ävimist, kenegi eloiga lõppeb

kel ei õld `kuski elämist [pandi vaestemajja]

elämine akkab `tahtama (suguiha)

elämine õli `püksist `vällä jäänd [mehel] (elund)

kõda on elotual (rehest eraldi elumaja)

`mitme elo`ruumine maja, mittu pere`konda eläb

eks õle neid `saunasid ka kus on elo`kammer `õtsas

kedä sügise elämä `jäätässe, sie on elo `luojos

eläb `linnu `viisil, ei õle aset egä `paika, tänä siin, `omme sääl

eläb `tõise `armul

eläväd ligissutte, `naaburis

sene inimese elo on jo `välla `kustund (surema)

elolaud pihu sies, `kriipsud, elo`lauval kaks `kriipsu, `lahtised `õtsad kääpäkkä puol, terävast kokko `peigla vahele, vahiti elo`lauda, kui `kriipsusi täis – sis `risti ja viletsust eloajas pali

(joon peopesas) `leivä`lauvast vahiti, kuda saab elämä, kas rikkalt vai `vaiselt

(joon peopesas) lesemärk on kriips pihus, elo`lauvast lähäb `põigite läbi

elol on `kriiva (jõnks) sies, sis elo ei lähä

kevädel kui sue tuleb, `ninda kõhe nämäd (kärbsed) `lennotavad, tulevad elo

kodo `väimel müts alaliste `ukse `kõrval `naulas, et ku elo kibedäst lähäb sis saab viel `mütsi nappada

elo`kamrist saab kurustikku (aganik)

kõik elokad `luitand, ei õle liha `seljäs

minu isäl õli `rindu all elokas (kasvaja)

rebäne on nisukene elokas, tämä `lummib, on vagane ja kaval

täma `naine õli `nuoreld `suure `jõuga - - `üöldi et küll on vägev elokas

kui `kiegi õles tädä (tuulamismasinat) `kuskilt `nähtki küll see õles imeständ, et midä elokas sie on

kie on üvä elo pääl `naiste`rahvas, on lokk (lott) `lõuva all

õlen ikke maal eland, `linna elo `mulle ei `mieldi

maja sial `veikeses majakeses elab vana mies

muu ei võttand tädä (inimest) elold `vällä kui õbe kuul

tämäl on sääl üks elänik. üks lesk `naine on elänikkust (üürnik)

piab vähäsel elämäie, `kopra (käsi) `puudub igäl puol `põhja (näpud põhjas)

(jõude) `jõute elo

sie `aige on juo elo ja `surmaga `võitlemas

sie elo on `õige kõva kõhe - - `nõnda `rasse elo

sie on üks `kitsas elo, ei õle inimisel süä ei jua

tagumist `kamri `kutsuta elo`kamrist ka (kamber rehetoa otsas, kuhu ulatub ahi)

pian oma `eidega (kuidagi) elotsemma - - `õlgu siis üvä ehk paha

elav õbe (hrl käänduvad mõlemad osised), `niskesed ivad (tera taoline)

poiss ei õle viel võttaja, aga eläväd sedä `armokese elo

tuba kumiseb ja kajab, ei õle `ühtegi elävä `enge tuas

elasivad üheskuos, muud ei tehned ku ühä`tõisega kiratsesivad (tõrelema)

eläb kireldi vireldi, sie on üks `kitsas (vilets) elo, ei õle inimisel süä ei jua

võttas karu elo maha

`meie elama `Iesti `kuberma·ŋŋus (Tsaari-Venemaa haldusüksus)

[hundid] `sõisa eloga vana `siaga `taplivad

[kevadel] `kärbäsed tulevad elo

`kõŋŋeb `vällä ei jää elo

`luotasin juo `surma `pääle, et egä mina elo ei jää

`luotos on kadund juo, ei sest saa elo `luoma, on `ninda `aige

`pääsisin viel eloga - - `rüövli kääst

`riidelik ja `kiskuja [inimene], ei sobi kenegägi kokko elämäie ei

`vaimud ei käi `kummitamas, aga `surned on küll unes elos

sis akketi `süömä, nuor`paari `lasti eläda (lauldi ”nad elagu”)

sie juo vana, oma elo `päiväd `ümber eländ, vana `kannukene

(nõusolek abielluda) sa olet jah `kostand elost ajast

elu`aastad on mõlemal `selja taga, `eilised ei õle `kumbki

puu sies eläväd ja `suured, neid `üeldi `enne karu murelased (sipelgas)

kesk `üöse mõni vahib `kriiska vai `juuska `august `sisse, et kuda elu lähäb

kie õli `ästi krõks (nägus) poiss, iast `tantsis ja libe igäle `puole - - aga sedä ette `vahtimist ei õld `ühtä, kuda tämägä elädä saab

on sie maa`ilma elo küll `kummilik (kummaline)

ligemale viis`kümmend viis `aastat juo saab, ku õlema kahegeste kuos elaned, eks seda `enne `kõndimist õld ka viel, juo kuus`kümmend `aastat ligimani

ei `kergeid elu`päevi ma põle nähnd siin ei kodo ei `kuskilgi

elo ku `ilvessel, põlv ku `põtrakesel (vabast inimesest)

eloiir ku on `silmas, sis `silmalaug iseenästäse `tõmbleb

elosalt en õle `ülgedä nähnd, aga liha õlen mekkind

vahest on sadu, üvä peremies ei aja `kueragi `õue, minu `aetasse ikkagi `tüöle, mul on peris `kuera elo

elu-iga

elu-lugu kää `katsuja `räägib eloluud läbi, `milla `tütrik mehele saab

elu-vasikas (ellujäetav) ku elovasikas omale jäi, siis tuli juo kuus nädälä `suoja `piimägä pidädä

sie vasikas õli ilusa `värkidega ja `jääti elo `lehmäst

eläb oma kää pääl ja `toidab ise`ennast

(sump) kumm õli jõe suus, [lõhed] `pandi elosalt `kummije

kala`kummi sies `oiti eluskalad

`kange kalima (tassima) ühest kõhast `tõise, nagu elämä lähäb `tõise `kõhta

ku viis`kümmend `aastat õlimma ühes eländ, ss‿õlid meil kuld`pulmad

kui on `raiumatta siis on elos puu

(lähestikku) lähessutte eläväd

elo aig õld `niisike `lämbonenä (nohiseja), nenä nohiseb pääs, ku pali `silku süönd

metssia `põrsastegä on jah, `neiegä võid `varsti elo `kaotata

(surm) eloõts tuleb kõrd igale ühäle

pali tüöd `ninda et akkab juo elo `pääle `käimä

minul on pisikesed elo`ruumid

siin meie maa nurgas on ka eläjuid pali meie maa nurka on tuld võeraid ka sisse

sääl ei õle elävä `enge kodo

tieb elo kibedäst, ei saa enämb elädä kudagi

tämä eläbki kala`püügist

vanast õli elo `reie tuas

jäi viel elo õhk (vaim) `sisse [haigele] kui minä `vällä tulin

õli küll kõvast `aige aga `vällä ei surd, elo jäi

ikke

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


`palka `korjata ikka eri (eraldi)

(surmast, suremisest) küll jumal ükskerd ikke korista tada

oled ikke vana `löhmäkkä (lohakas)

(ennemalt) `enemmitte oli ikke `tihti pidosi

`moisas ikke `ongi `kärnälid roho`aias

(küna puunõude küürimiseks) `küüri künäs `küüriti kaik `riistad, `liiva pidi ikke `küüri künäs olema


Lügänüse


emä ikke üttäl et uo `teie `kõrbened (hukkaläinud) `lapsed `õmmetegi, ülä`annetust ku tegimä

ema manitap last et õle ikke ia ära tie pahandust

emane kass ikka pojad `toidab

vanast `võeti `kartuli ikke `kopraga, `kopras ei tie käsi kibedast (valus, kipitav)

kude ikke `kanga valitseb (määrab headuse)

panin `kanga`õtsa (jupp) üles, ehk saan `toksitust tõse ikke

arst ikke `kraadib ja `katsub kui pali palavikku on

(sasipea) kahu pia on ikke `mieste`rahvastel

sel õunal on äste ia maitse nisukesi õuni ikke maksab pidada

sie ei piä `ammeti `kinni `kuski, ühest kõhast ikke `juokseb `vällä, `tõise akkab

sie kabatanu õli ikke pääld ilustattud

siis ikke `asja sai, kui `põlvi `kaapisid

käsi`kaudu ikke käin ja `koplan (sorima, nuhkima)

kel on oma maja, sie on ikke maja mies (talupidaja)

vanataat tegi ikke `lihtsad (tavaline, argine) jahud

`tuule `veskil ikke õlid juhid `miska `tuuli `püöreti

kui `ärjäpä `siemet sai `külvädä, sis pidi `kriipsuvedäjä ikke õlema

`linnas ikke on `juustu

`enne `üeldi ikke `kirjakott, nüüd on kuvää·r

õlen ikke ma·rmulaa·di mekkida saand

sõber ikke `sõpra `perse `kuorib

(sõim) vana larikas ikke õletki

`lapsed ikke üppäväd `karna·psti

(lame, nürinurkne) lamp kattus on ikka plekkist

`ütlesima ikke `keisri `proua ja `keisri `ärra

kägo ikke kukkub kukku, kukku

`surnete pühäst laseb õppetaja `laululehed `tulla ja piab ikke `surne mälestuse pühä

tämä keitäs ikke maltsarohost sedä suppi

pikkad `juuksed õlivad ikke lettis

`jõulu pühädest ikke sai teha `vorstisi ja `saia ja õlut

alkaa hakketii

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


mais jo `alga [kaladel] kudo ja `jaani`päivä läbi

`este tehä `kuhja lava, lava `pääle `panna kase `oksi `lehtigä ühes - - siis akkada `eini panema lava `pääle

`liegu pääl akkas miu pääd `püörütämmä

miä‿n sinu `kummardamma‿n akka (alandlikult paluma)

akkan `värnitsega maja `kruntima (alusvärviga katma)

akkas `tütrikko `liiverdamma (meelitama, ahvatlema), ise vana `juomar

mie akkan tänä kakku `paistama `riehtlägä

tuo `taŋŋed, miä akkan `naulu `kiskuma `vällä

tuo libitsä (puust kühvel), miä akkan `otri `tostama

ta on käpperdis, ei saa [tööga] akkama

`lapse akkas mokka imemä

`naisel akkas krieps kori (kõrisse)

`viĺla `panti lademelle ja akketi `peksämä

akka `verko käbimä (võrku kuduma)

akka köid (köit) sevimä

akkan `kartoli `kaapima, saab `kartoli suppi `keitä

akkan `lapjaga lund `tostama

akkan `taigina kloppima

akkan void `kirnuma

jää akka lagonemma

potti akka `kohtsilla `kiehuma (keema)

voib `olla et ette`puole (edaspidi, tulevikus) akkab pueg avitamma

akkamo linu `riivima kuppurost `vällä


Lügänüse


alutab ja lõppetab üht juttu, ühest `asjast kui `tõisest, `räägib üht `ümmärgust juttu

(hooga alustama) ja kukkuti `jälle kurikaga sugema

(alustama) kabi menemäie, minu `silma alt `vällä

(mittelõplik, esmane) esi `algune maks `estegi, siis tuleb perä viel midä tuleb

õli `kiskuja (riiakas), `juodos ku käis sis ikke alustass `riiu

`sarja alutuses ja lõppetuses kana tieb pisikesed munad

(esialgu) esi`algust ~ esiakkatuses ma ikke sain viel omale oma `kraami `valmistada

kasu`kannikas `leivä alustuses `anneti `piiga`lapsele ja `üöldi sedäsi: süö `kannika, sis `kannid (tuharad) `kasvavad



kui on `purjes siis akkab jorotamma

`kirgastab vili kui `vihma tuleb, akkab `kirgastamma

`suoled akkasivvad `alle `käimä

`vanker akkas `loksomaie, on vana

aga sie on akkand jutt (väljamõeldis)

akka `istuma

akkab `korskama `ninda‿t `prussakad kukkuvad `seinä pääld maha

akkab oma `leibä, lüöb `tõistest eräldi

akkab surema

akkavad `kaurad `ripsele, siis tuleb karu `liikele

akketi `kirjutust õppetamma

emä`tetre akkab `suskama - - lüöb `suska

`iuksed akkavad kuletama, sis `üöllasse kulupää (vanainimene)

sie on kui ime tego - - et akkas `käimä

õras `liigub (haljendama hakkama), akkab `kasvamaie

(jumalateenistust alustama, lõpetama) kerik `lüässe `vällä, kell akkab `lüömä
kerik `lüödi `sisse, `jutlus akkab `pääle

kui ma akkasin sedä põranda pesemä - - `tüŋŋä `luuvaga siis `kratseldasin ja

küll neid akkab `käimä siis siin neid `kaivikku `naisi

laps akkab kikkusi tegemä

leib akkab appust `saama, ajab üless

`leiväd on `külmäd, (leivatainas) ei akka `kerkimäie

`lapsed akkasivad kuluda (kalkun vm kodulind) `narrimaie

akkatasse liend `keitamaie, panevad liha ligonemma

mina ei akka enämb `tõisi `kielämäie (manitsema)

sis kasupoig ma naisega akkasivad vanamme ümbär `mahkeldama (mehkeldama)

siis akkasivad neil siginemä iast nied `linnud (mesilane)

mies on `naise kää all, ei saa oma `rehknoga akkamaie

mõni vasikas akkas `tõise `kõrva imema, siis sai `üella, et mis sa lotsotad `tõise `kõrva

akkama `kaardi `mäŋŋimaie !

(kapsas) kabustad akkavad päid `käärimäie (moodustama)

akkasivad `tõinetõist jubimaie (peksma)

`rauda `keidetasse `liivaga, ku sädemi akkab `vällä ajama, siis akkab `kiemä (sulama) ka

kui akkab `riidu tegema või `larmima (sõimama), siis saab `üella et mis sa märatsed

tämä akkab siit suost `pääle, sie lisajõgi

viin `kihvatab pähä juo, pää akkab kihisemma

akkame nüid `kantskie (pulgamäng) `mängima

[vanainimene] akkab `luoka `kiskuma

`kiskusin `tohto, akkan `virsu tegemä

(pulga koputamisega märgiti mängu algust ja otsitava leidmist) akkame `peitusille ~ `peitu ~ koppu`pulka `mängimä

akkame uost `rautama

vesi akkab `jäätumma

laud akkab `märjägä `kõmmeldumma (kaardu, kummi tõmbuma)

(mesi)puud akkavad peret (sülem) `laskema

laps akkab kakkamaie

leib akkab `itkemaie [kui leivapuru metsas maha jätta]

`naiste`rahvas on lotta-lattakalli, akkab `tuoma (sünnitama)

pane lõng keri`laududelle, akka kerimäie

pilve`rünkäd akkavad `käimä


Jõhvi


`enne `kolme `päivä ei aludetud `leiba, et `värskelt kulub pali

`Algu`kannigas sie õli `kasvu`kannigas, sie jägati `laste vahel `vällä

`naelas (lõi naela lihasse) vist sepp, obune akkas `lönksima (lonkama)

`sulle akkab küll ludu (soni müts)

maa mõõtajad akkasivad talusid krunti ajama

`märjägä muld akkas (kleepus) `trulli (rulli) `külgä

`lambad akkavad `kurtuma (kõhnuma)

akkan `niiti kävitamma, akkan `niiti käbi `piale ajama

lõug akkas mehikesel vabisema, ei saand enamb sõna suust `vällä

`maaldrid tulivad ja akkasivad maja värvima


põhja-Iisaku


`kuhja teritus piab õlema nigu kanamuna, kui on kure`kaula (terava tipuga), siis akkab [vett] `sisse `võtma

akkas lurinal appu`piima `juoma

`aambri `lüögid akkasid `kelksuma

akkas ladistama `vihma

`suurte `tiibadega `liblikas akkas `ümber `lambi `ilberdama (lendlema)

`kinksep `olla `juoma akkand ja `lillutab (lulli lööma) `naistega

suolikad akkasid marjaa·si lüömä kõht läind tühjast

jättab pot́seppa `ammeti kus seda ja teist, akkab `kruntnikust (krundiomanik)

/-tämä / akkas nattukese lund kibetama (peenikest lund või vihma sadama)

`ruossetand `ukse`inged akkaned `kriunuma

jäi `vinti, akkas krikkima (riidu kiskuma, vimma pidama)

ai, ärä `torgi `nõelaga, kibe akkas

akkas tüöl vedelema, kuppatati ära

(luksatus) `luksud akkasivad `käima

oma süü, mis sa‿s akkasid `möhmakaga `kaĺja kahasse (ühiselt) tegema

luhvt akken plõgiseb, riiv vist `lötvale läind

tael võttas tuld ja akkas `kiiluma

ära akka kade`kopsust, kärista konu raha lagedalle

laiukkaiset laiutettu

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


`laia

`laia|gas

`laialdai|ne

`laiuta

`lauda on neli `jalga `laia

`neĺlä jala `laiune `lauda

`ninda `laiukaine (kitsuke) oligi

(ulatuslik) `laialdaised `einä maad

`paido `laiudeda (siile kokku õmblema)

(aulatuslik) `laia mottega `ihmine, tämä `tiedä kaik

`kaislad `onvad madalad, `laiad, `piesa `muodi `kasvavad, `kellagad `oiled on

`naiste`rahva amed on ka `laiudettu

kui tehä uus vene, siis `laiudeda

kui jalad `laiale `temmatu, ei `kuiva ein `välla

`pello maad voib ka `laienda (suurendama), uut maad `juure tehä

tämä `naura `ambad `laialle

`einä `unnigod ka lahodeda `laiale `kuivama

`einä `unnikod ka `laodeda `laiale `lahti `kuivama

`kuube on seläs just ku `lohmaka, `laia `kuube

`lahna on kala, `laia kala, tämä om oppe `karva

`laia `suuga, ei piä `kiele all midägi

tämä käüb `liiga `laialt `ümber (liialdama)

inimise elo on `kämble `laiune (lühike) siin maa pääl

`vaaksa `laiute (laiune) oli [vööpael]

(lame) `laatke kados, `laia madalukaine kados

`laia lund satta - - `laia lume `lörtsi

akkas `laia tied `käimä (liiderdama)

`laia tie pääl käüb, sie ei ole `oige `ihmine

jutto `männö `laialle

ken `lasko vigastil `ümber kere `käia, sell on `laia `kaare

`aigus `lähtö `laialle, `kohtsilla (kohe, varsti) on külä täüs

puud on kaik `laiakille (laiali)

ühe `laiukaised (laiune) `lavvad

laiute

sie jogi on kaks `kümme `süüli `laiuta (laiuti)

mago on kuhja kesk paika kust lähtö laiemast

see `riies üks `küünär on `laia

tämä käüb `liiga `laiald `ümber


Lügänüse


`laiemalle, `laiemmal, `laiale

`laiakad `kasvavad `viljä ja `ärjäp̀ä sies

(tõlkjas) `rakvere `raiped vai mei `kutsusimma `laiakad, jah, `kollased päält

siin on suur jää `laigas (kamakas, pank), sene `laika `pääle võib `menna `sõitama

neid `laikaid on kevade jões pali kõhe

`suured jää `laikad lähäväd jões `alle

save maast tulevad `laikad üles

`taivas lüöb `lahti, `pilved laguneväd `laieli

`tõine `laiendab puha kääst `vällä

`einä saad ei õle kuiv, lüön `lahti (laiali laotama) `kuivamaie

(hobuse või veise ristluupealne) `laudjas, obose `perse `pääline, vahitasse kas on ia `laudjas, tagant lai

ämm `kiitas, et minu poig `laiemb laast (haritud)

kahad `laialli, kas `nindä saad mehele

kiel lai suus ku raudlabidas

sie on `õige kuri isane `kalkun, ajab `siived `laiali

kuhi `tarvis `lassa `laiemast, `kasvatada (koguma) magu

`pilved lagunevad `laiali, ilm akkab `selgimaie

ku lähäb maja põlema tõmma puol saega `palgid `laiali - - sie puolsaag piab õlema igal majamehel

ku viel pääaluss `patja ei õld, sis `pandi üks pikk kott `õlgi täis, `säŋŋi `laiuss, palaka `alle, sie õli sis pää all

võttab `vihma `sisse, `einäkuhi lämäkäli (laabakil, laiali)

(lai, lage) `laata maal ei õle puid ega `põesaid

`põõsad on `laatas (suure kogusena, laialdaselt koos)

(avar, suur) `laialise puu `õksad ulatusid ülä tie

(lobamokk) laia `lõugidega, midä `sülge `suule tuob, sedä `vällä `ütleb

`tõine on `kange `laia suuga (ropendaja), on `kange `vandumaie

`laia `kielega, pali `räägib

`laia `lõugidega, midä `sülge `suule tuob, sedä `vällä `ütleb

neid sai `poiskeseld isegi teha, alt tegima `laia, pääld ikke `pienemast

nied onvad masakad puud lühikesed laiad õksad

(käelaba laius) `kämblegä `mõõdan üht `asja, `kämble `laius ja `vaksa `pitkus

`kraami on, sis `laiutab (priiskama), pera `õtsib `lainu

`kohto `uksed on `laiad `sisse `mennä, `kitsad `vällä `tulla

`kullidel on `laiad `siived ja pitk nokk

sie `juokseb juo `ninda‿t nenä `augud on `laiali

naha kaust (täispikkuses loomanaha tükk, laid) sie `lõigetasse üle naha, kui `laiad `saapa `tallad `lähväd

voolik tule `tõrjujad `tõrjuvad tuld puots`aakidega, kisuvad senega tukkisi `laiali, `lohvidega lasevad vett `pääle

kuhi sai lai ku larikas

üks riist on, `lähväd varud pääld, laguneb kuost `laiali

[vaeköit] `üksi inimine ei `kestä `laiali ajada

`ühte `puhku `ammud (karjud) kõri `laiali mu `pääle, kas vähämälle läbi et saa

`ühte `puhku `itsitäd `ambad `laiali

(kiirest levimisest) pahad juttud ka `lähvad `laiali `nõnda ku kulutuli

siis õli puu kiil, `kolme vai `neljä `sõrme `laius (laiune), `sellega sai lükkädä karv päält `vällä puha

kui parajas ei õle, siis on lai

(22-pasmaline suga) kahe`kümmine õli tihe, kahe`kümmisega linast `kuuti, kaks`kümmend kaks `paasma lai

kuhi tuleb `ninda lai kui `konna `vardad (tikud kuhjalava ümber) on

ei `räägi `laialt, `oian `korgi all

sie õli `kruusi auk, kaks `süldä lai igä tahu

(luhas kasvav) `luhta ein, `laiad rohod `jusku kure `mõõgad

kuda sa `istud `õmmete, kahad (jalad) `laialli ku rie`aisad põrandal

[tüdruk] ludukalli `poiste ies, `perse `laieli

kie `oiab oma `asju, ei `laienda (raiskama, laialt elama) `kuski, on `kange `oidlik

kirn päält õli `kitsamb, alt `laiemb - - kahe `kõrvaga, pääl tekkel vai kaas

(kahemehesaag) klopp`saega `lõigata `laiemad ja `pienemad puud `lõhki

(tikud kuhjalava ümber) siis on nied `konna`vaiad - - `puole `mietri pikkussed, et siis `kuhja `serväd ei `lange `laiali

küll ilm õpetab, lai väli `nuomib

(vagu, kuhu külvati) `külvi vaod `aeti neli samu `laiad, nied õlivad siis `külvi sikkandused

lähäb `ommiku `valgemast, lai `valge juo

linäd levidettä maha, siis sie on levitus (laiali laotatud kiht õlgi või linu)

ikke `metsisse `suurus on sie `linnu kull, `siived neli `jalga `laiad

kui `laia lotti (lobjakas, lörts, märg tükkis lumi) akkab sadama, siis on sula ilm

lume lotti sajab, kui tuleb `laia lund, `niisikesed `laiad `suured tükkid

`laia lund sadab, sula akkab tulemaie

sie on kokko`oidlik, ei `laiuta oma `asja

siis pidi tämä (leivataina) `vaalima `ümmärgusest ku kana muna ja siis rõhusid tämä `laialli

(väike jõeke) jõe `suonik, vesi `juokseb sedä `müödä `kitsalt, ei õle lai vesi

vana reitua `ahju ies õli lie paas, pae kivi õli valitud üks lai ja suur

on sie üks kuradi `kielevorst (keelekandja), ise viel `kielän et ärä sa laialt `räägi ja sa lähäd `Suolepille ja kõhe `räägid sääl

kukkille kukkalass

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


voda miu oma kukkile (enda taha hobuse selga), pera `pääle

`kukla `augu luu on porond

`pitkäd `lindid `kukla pääl taga


Lügänüse


läks nii, et `pöiad `käisid `kuklas (väga kiiresti)

tegi `iuksesihi, `este `kukla päält `tõmmas `arjaga ette `puole

`tõine on lüönd `tõisele `puuga `kukla `pääle

(nõidusest) `enne `aeti `ärja `mullikas tuppa `küündlä `päiväl, põledetti `kukla pääld `karvad `vällä et õleses (oleks) paremb ikke `panna - - `üieti `ärja `sarvi `kõrvetamma

kel on `kuklas kaks `püörändast - - sie `istub, süöb `vaŋŋi`leibä

`kukla tagune `katki `lüödu

noa õts tuli `kukla tagand `vällä, `leikas `eŋŋekõri lappi `vällä


Jõhvi


kõmm `kukla ja `nurka, `enne `vällä et saand kui palusid `andest

(sumpama) `larbib `ninda et `kannad `käiväd `kukla taha

`juaksima ja lasima kukker`kuuti `terve `päivä

`kukla pääl on `kurjad täid ja `õtsa ies on `õelad täid

`lapsed `juasti `kambid `kuklas

`näitäb `kukla tagust (pöörab selja) ja on mend


põhja-Iisaku


`lapsed `viisin kukkil (kaksiratsi õlgadel, turjal) üle jõe

`niide panemise aeg `võetasse `kuklad (lõimelõngakimp enne niietamist) üks`aaval `lahti

siu `kaŋŋas `kukladesse

kogu kanga lõim on juba kukkalas (kimbus)

no `kaŋŋas juba `kuklades

no mittu kukkalt said

va `ilgus `istub nigu luu`painaja `teise kukkil (kallal)

perekoǹna mured kukkil, kus‿sa enamb `pääsed

(lööma, äigama) `jõngatab `sulle `varsi `mööda kukalt kah

võttas omale võlad kukkile (tülinast)

`lapsed tegivad küla`kuhja, `kargasid üks`teise kukkile

`ninda `kaua `krat́sis kukkald, pidas nõu

`tõmma `vasta kukkalt

`terve tua `täia elamist `luapis kõik kukker`kuuti segamine

`arjund `teise kukkil (kulul, arvel) elama

tahab `teise kukkile ronida (teise kulul elada)

mis `laulu suled (kuke pikk sabasulg) nied sul `kuklas `püsti (juuksesalgust)

huoletukset, ei huoli

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


ei `vaise inimise iest uolt ei `kanna `kengi

`aida mies, kene `uolest olivad magassi `aida vottimed

`uoletukse läbi mäni palama

kippar oli `seilivenes perämies, üks vanemb ja `uolsamb [mees]

parem `maksa [mererenti], siis ei `uoli juo midägi enämp sul `karta, `mutku käi kuskoal tahad


Lügänüse


`kausid ja `tassi panema `istukalli, ei `uoli `kummuli `panna

`kuulama `uolega, `kuida õppetaja lueb

ei `uoli kärist `panna, ku `risti `laudid puud

ma võttan `luoma ehk `lapse oma `uole `alle, ma `kaitsen tädä

`meie lähema `vällä kodont, jättäma kõik `teie `uolest

ise`keskes saab asi `õiendettod juo, ei `uoli `kohto `mennä

`anna `ninda pali kui küsita, `kaupelda ei `uoli

sel ei õle keppimiest (mõisasundija, kubjas) `tarvis ku õli `uolas tüötegija

taim) maa sibul siin üle meie väljä mennä kravi kaldal kasvab tõisi neid ei `uoli `issutada, nied `kasvavad ise, kus `niske `kruusi ja pae`rahkane maa on

ei sie jõhvard (jõhkard) `uoli kenestki, ei `naisest ei `lapsest

(kukkuvast käost) `õhta on `õnnekägo, `lõunete ajal on `leinakägo, aga `ommikul on `uolas kägo

midä `uoletumad `muodi sinä `läksid et kukkusid

poiss tuli kodo, nüüd ei `uoli (pole tarvis) `kirja `kirjuta


Jõhvi


nuga `ongi jo terav, ei `uoli enam kõvistata


põhja-Iisaku


`kangeste `uolitseja mies on, keik on `naisel `ninda käepärast sättind

`lapsed jättas `ilma `uolest (hoolitsuseta)

`nuorematel piad `laiali `otsas, `nende `uolest või kedagi jätta

piad iga koppika `uolega lugema, `ennegu kedagi `ostad

silmiss

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


(luistest kaladest) tuli`silmäd (särjed) - - [ainult] luupuru

`vergo `silmad `kiskovad kogo (mõõtmelt vähenema)

`nenda `taplevad, et ila `parsko `toise `silmile

`silmist `kummita `justku kedägi oliks

(hunt) `kriimu`silmil on `nälgä

Elijal on `kierod (halb, pahatahtlik) `silmäd

kess kohal on [abaral] (kolme kordne kala võrk) suured `silmäd

kahel puol on [abaral] `arvad `silmad

tämäl on kana `silmäd, `ehta ei näe enemb `ühtä

kui `kriimud `silmäd, sis sie [loom] on taas `kriimu (kirju)

kui `lastel olid `silmad `aiged, `kutsuti salatu·hh, siis `anti kalina `marju `süvvä

`silmä teräd on `justko `kierolised (kõõrdi)

laps `kiljasti nii et sinine oli `silmist

nüid `oige nägid neid kodokarosi (naise karvu), et `silmäd `saivad `selgest

`lumbija `lumbis (nõiduma, posima) miu `silmäd `tervest

oh siä vana `kiero `silmä

(pl `liitkad = liigud) `müödi `silmud `vällä, siis `mändi kabaka `liitko `juoma

`ärjäl on ka lokko `lauda (silmakattelaud), `sarvi küles `kinni - - `liiga tikke `ärgä `juokso `muidu `ihmisi `pääle

kihud (kihulane) kihuvad (suruma, parvlema) ja kippuvad `silmä

se pani käsi sedämodi `silmä ede, `muidu `päivä - - `paistas eledäst

miul `kasva kae `silma `pääle

`keŋŋäst `lähtö `vilja kive `silmä ja säält tulevad jahud kive alt `vällä

`mardi sandid kävväd mardi päivä ehtal tallo müödä nalja tegemäs siis neil on pandu mogomaised kaik kentsäkäd riided selgä siis silmäd on ka kadettu kinni, et `kiegi ei tunne vanad kasugad on pandu pahemite selgä

`ovves lume sado ja `tuisku, `ninda‿t ei saa `silmigi `lahti

`silmäd `kustuvad `vällä

`silmäd `lüöväd `kirjust

`silmäd `lüöväd vesisest

`tarvis `männä `lumbija `juure, `silmä on `aige

`tehti kohe omavahel pliu pläu `vasta `silmi ja puol `tuopi `juodi viel `liikost `vällä, oligi leppitu

ei tea miks tama miu alalde kadeda `silmäga `vahti

emakala junid ehk muda `silmud, kalad neid üväst `süevad

kaig‿`asja imustad, midä `silmäga nääd

kaik `silmad `kiesiväd pääs

kana`varbad juo `silmis, midä siä enemb mehele tahad `männä

(kiiker) `kiikariga vahida, `kiikar tuob kaik `silmä ede

koverad `silmäd, `vaata koveritte

küll oli sie inimine jube `silmist

küll on monel eledäd `silmäd

meil tehä kase `tohtost `silmu `merdo

midä siä `jöllidäd neist `silmist

miu `silmis `kummiti et oli üks inimine aga ei old

nelitoist kolm`vierand `milli`mietri on kilo`vergol `silmä [suurus]

seda `tundo kohe `kaugelt jo, kus on `silmu kala sies

tämä (silm) ime juo `silgu `külge

tämäl `silmä `lavvod punased

tüttö äben siis lüöb silmäd maha

`silmäd kibelevad (valutama, kipitama)

vesi lüöb `silmä


Lügänüse


õlima kahe `kahtlase (nelja silma all, kahekesi)
`uuvemal ajal `üöllä `neljä `silma all

(kiiresti ära minema) kadu minu `silma iest

(mingit tegevust alustama) kabi menemäie, minu `silma alt `vällä

(kindakiri) `tehti `lamba`silma `kindad

(mängukaart) `parti `mängimise `juures, nii mittu `silma õlen juo saand, `kümmikust akkas lugemaie `ninda`kaua kui `ässäs `saate

kuus `silma ehk `kuuik

(pilutama) `kiilutab `silmidegä

silm `ninda `paistes et nattukene `kiilub

`kassi pojal vähä `kiilutavad `silmäd

midä neid `silmi `killitäd, tule magama, `silmad omal `kinni vajumas

(pilusilm) `killisilm, `silmad `killis

paremb silm rikkutu, `tõine silm `killitäb (kissitama)

kissi1, kissin2 kissi|silm pilusilm oh sa kuradi `kissisilm, `kõnnid `silmad `kissis

[kui] kade silm on üle käind, `suitsetetti `kaituse roho `suitsu

`Ilge `naine, pisikesed `silmad, suur suu, nenä jämeda `õtsaga

`tütrik on tehend kõhe `silmide `pääle `juuksetukka (eest lühemaks lõigatud juuksed)

`kõrja `iuksetolk `silmilt

`lapsel on nüüd `silmad `kuivad, enamb ei nutta

`pannasse `parve, kuus ehk kolm `palki `rinna ja `raiutasse `kaarna silm `õtsa ja puu läbi, viis ehk kuus `tolli sie auk suur ja `seotasse `väätidega `kinni

`enne `raiuti [parvel] `kaader`silmad `palgi `õtsa, säält `aukudest `aeti ige puu (palgiparve esiotsa kinnituspuu) läbi - - ige `puule `jääti `juurikas - - et ei `anna latvõts `vällä tulemaie

`silmad `jäiväd `õuve, tuas ei nää `estest iast

`silmad `kardavad `päivä

abeme nugi - - `liebitässe `rihma pääl ja `viimäst viel `silmi rättä pääl

(abort)`kaotas [lapse] `vällä, kenegi `silmad ei õle `nähned

kui on vett pali, et akkab üle `tamme `käimä, siis `tõmmetasse liigsilm (avaus veskitammis) lahti, `lassasse muist vett vähämast

elosa `silmidegä (elusana, elusalt) tämä küll enämb `Rääsa ei tule

laps kui `sündis, siis üks puol õli `iirenägo, `iiresilm (väike punnsilm)

`andasin ühe `klahvi (hoop, löök) `vasta `silmi

ikkeb `ninda‿t `silmäd punased

kie prisk ja punane on, sie kõkketab `silmist küll

kirju peaga loom kel õli `õtsa ies ikke tükk `valged ja `tõine punast ehk `musta, sie õli kriimsilm

tegema mida sa `kortsutad oma nägo ja `kissitad `silmi

kuld kattab isegi kuniŋŋa `silmad `kinni

koledast õli `rõugeid täis, nahk üleni kosas (kärn), nägo, et `silmigi ei õld nähä

`enne `tehti `niinist, `suuremb jägu kanepist `luoma `kütked, `kaulamus (kütke osa, mis looma kaelas käib) ka punuti, `kaulamuse ühäs `õtsas puust püör, tõises `silmuss

nägin sedä oma lihalikko `silmidegä

`silmad põlevad ja eläväd (liikvel olema)

inimine, kie ligidalt vahib, puol`viltu, on kana `silmad pääs (lühinägelik)

(määrdunud näoga) oe kriim`silma, ise nuor `tütrik

`silmad juo `itku (nutt) `turvil

paed kus `silmud `käisid kivide `päälä ihemas

palav on, silmnäost ajand palava `erned üles ja vett

`kõnnid `silmad `kissis

`silmad `onvad `kustuned, õlengi pime

seni `lapse `piake sile kuni ema `silmad `lahti

kanapime õlen minagi õld - - jäin kanapimedäst (hämaras ei näe). siis sai `luoma`maksa `keita, siis seda `auru `silmide `pääle `lassa, sie võttas `välla

ku on marjad (trahhoom) silmas siis ei saa üvast silmi lahti teha

(silmamoondaja) `silma `muutajad ehk `lumbijad `tievad oma kometisi

(nõiduma, lummama )`lummis `tõiste `silmäd ja võttas noa `vällä

mõnel inimisel on klaas silm, tuleb silm `vällä, siis tämä laseb klaas `silma (protees) `panna

`viisud ja vahid, `kaunistad (silmitsema)

silmnägo on nagu `lauva `liistak, `kõhna puha

mida `longutad (tigedalt volksutama) oma `silmidest ja vahid alt `kulmude

tämal õlid jänisse `kõrvad, magas kõvast, `silmad `kinni, aga `kõrvad `lahti

kui silm `vältib siis käsi `kouhkab (varastama), `tõine akkab `vargale siis

vesised ja `vaesed `silmad, ei nää `õige `kaugelle ei

ärä `ninda jämedäst `kiera vai `eiesta et ei lähä vokki `silmast `alle

mõnel `jällä silm `lämpsib, akkab `vahtima, siis `tõine silm `püörab ülesse ülemise lau `alle, käib `vilksti `silmamuna, sis `jälle tagasi

võttad pali `viina, `lüöväd `silmad `aĺlist pähä, et näe kedägi

und ei tule `silma kui on inimine `ergund (ärevaks muutuma, ehmuma)

`putru `kaste, `kasset ei õle, võid ei õle `silma `panna

`külje pääld tuleb ned `silmad üles võtta ja siis akkab sukka laba

`silmaseletus akkab `kustuma - - [teine silm] vähä `kuumab

`silmäd ajab `punki kui on vihane, justkui jänisse täkk

`veski ülemisel kivel on `silmä auk

(näost) eledä veregä, ilus ja `priske, silmnäo lapp on ilus `vahtida

`ussi viga jääb `külge: `silmad `kierleväd ja pää käib sedä`viisi

ei käind tänä `üöse nahk minu `silmide pääl, ei saand magada

ei sie enämb `tunne äbi, tieb kõik karutükkid juo nääd et on `kueranahk `silmil, juob ja `riidleb

nutma kui laps õli surd - - eks siis lase küll `silmavett

käin `metsäs, vahin puud, lüön `silmä `pääle (huvituma, valmis vaatama), `tõine kõrd tuon `vällä

midä `asja `silmist `ninda `kieritäd ja vahid

õli neid, kie `tervel üöl kana`nahka `silmäle ei `saaned

kenel `silmad `jüllis (jõllis, pungis), `kutsutasse `jüllis`silmast

midä sie jöllsilm siin käis

`jüllitab `silmi ku tige ärg

panema kaapkübärä (kõrge rummuga viltkübar) pähä, siis päiv ei `paistu `silmade `pääle

(pulga koputamisega märgiti mängu algust ja otsitava leidmist) `peitumäng õli, koppa`pulka sai `mängida - - sis `teiväs maa sies kepp `juures - - Kie koppa`pulgale ei `jõudand, sie ois `silmi (jäi otsijaks)

eloiir ku on `silmas, sis `silmalaug iseenästäse `tõmbleb

(kaks korda, kahel korral) kahele `kõrrale `läksiväd `silmad `kinni

`luodod kõhe vesiste `silmadega - -, on kõhe `silmad vie `kalkevil

kierdel `silmad on vie `kierdel ~ `kierevil (kalkvel)

klaas silm ehk jää silm, neid `taotab ovostel `õlla

mina `lõikan `sulle klämaka (hoop, löök) `pitki `silmi

kottissilm mõnel `nuorel ka juo `silmalau pääl kott

kui(?das) `teie että pese oma `silmi, `kõnnita `silmad `kraamas (räämas) ja `kriimus

pese enne jüri`päivä `konnakudega (kudu) `silmi, sis ei akka `päivitus `pääle

kugesilm (kukemari), `metsäs suos pisikesed `kasvavad `nindagu `sõrme `õtsad

kui `mardi`sandist sai käia siis panima masked silmide ette kas linapi ust vai lambana ast

kui suur `kaasavara, siis võib ühe `silma `kinni pigistada, `õige suur `kaasavara, siis võib `tõise ka `kinni `panna

rie pakkul on `präiguski `silmussed, `silmussed on `ümbär kõdara, `kie‿se (mis see) rie kõvindus (tugevdus) on kui pakk ja `silmus

(linnupüünis) `linnu `paulad, tie raa `pääle sai `nüörist rattass `tehtud, vibu `küllest tuli paul, `silmuss sies

mida sa `kõnnid `silmäd `longokalli (longus) ja nenä `tuosis

ei taha kenegagi `rääkidä, `kõnnib `silmad `lonkos (longus)

lähäd `silma järele kõhe, võid `õtse kõhe `käia, et `kierä kuhugi `puole

(kindakiri) maonaha kiri tehti üläni valge vai värviline põhi parembpidi maonaha `silmad pahembpidi

`enne `reie sai `peksäda, sis `suolased igipisarad (tilk) `juoksivad `silmi `müödä `alle

(purjus) `silmavahed `kirjud, täis juond

sel `onvad kadalad `silmad

jääsilm (sõrasilm)

(kaetamise vastu) `lapsele `kurja`silmaõli `aptiigest sai küsida, punast `karva, kui last õli paha `silmaga vahitud

silmnägo on `krimpsus

kui last õli paha `silmaga vahitud [toodi apteegist] ka imestuse`suola, `valge `pulber õli

sügelema kui paremb silm kihub, siis saad `naurada, kui pahemb silm kihub, siis saab ikkedä

üks inimine on `kahvatand silmnäost ja `lotsis