elää, elokka

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


kui vanemad viel elasid, siis õli siäl `uopis kõver kiel

kuda sa võid siis igäühe `miele järele elä

`eigä `joua igäühe `miele järele elädä

siin voib elädä

`eigä se ole oma elämine, `eigä oma suremine

elan siin isepäin (üksipäinis)

`terved `luomad, `mildised on üva `seltsi, jädedä elo

[angerjapüügil] elos `süötä pidä olema `ninda et sie `viidika eläs

`katra (karukaer) on `vintske eloga

minust ole enamb parandaja ega elaja

[vennal] vähäse ikke elo`märki oli viel ku `löüeti

olen kohe eläväld `surnud

eläsin üsnä iku `päivi

`tarvis akka kohendamma, kaik elumaja laguno

`ülgäs `kaasi`kraani `lahti, oligi `lämmäständ, vähäse ikke elo`märki oli viel ku `löüeti

inimise elo on `kämble `laiune (lühike) siin maa pääl

eks miu elo jo eletu

eks neid ole kui`paljo, kedä on `maedu elosald

(elatanud) elätünd `ihmine

elosa `kissa

elu`aigane küla

eläni-kko g -go

kust küla elanikkud olete

elo-ka g -ga

püä jüri `kutsikad `ulvod, `tahtod `süvvä elokasi

kadus on elosas tules

kala venelaised, nied on sielt `järve`äärised, mis nei kala`noudega elavad

(sünnikodu) elokodo oli Suokülas

kohus `muistas sene elosa kugo `kolmest `sutkast `puuri

küll sääl `metsa `nurgas voib ka `irmu elädä

(lahus) lahukses `elläd, mies ja `naine `eivät elä kuos

miä jädän sene elo`lambast (kasvama)

sedä on meil elo`aiga `räägitu ja kohe nii `kintlast

`vaapriga tüö `rahfas `elläd kasarmus

tama `ilmuti `ennäst `miule, et tama on elos

sao – `suitsu `saunas eläsimmo


Lügänüse


sie on elo `aigane vana `murre `ninda

sie poiss on elo `päiväd õma `kelmitükkisi tehend

(põline) elo`päivine `metsävahi koht

(eitavas lauses) mina ise ei õle eloajaski (iialgi) `tantsind

sie on elo aja oma kõha (eluase) pääl õld

en mina õle oma elu aja sies lüönd `tralli

oma eloajal õlen kõik nägemised nähnd, küll üvi `päivi küll pahu `päivi

elo `aigased vihamehed õlivad

elu aig maja urtsikus õld

minu uss ei õle elo aig `ammustand

ega varess `valgemmast lähä, kui ta on, ei eladeski

minä ei õle elade·`ski (iial) vikkastid tagund

minu nenä ei õle elädes verd juost

mina ei õle elades saand [raha] kuhugi `kassa viä

mina sene tüö juut ei õle elädes õld

minul `kõrra õli ka elo ajas uur, aga nüüd ei õle

minä en õle elädeski õld `kohvi `juodik

oma elu aja on `kiusand minuda `ühte `puhku

(kaasasolu rõhutavalt) nelikümend viis `aastad sai mehega kuos (ühiselt) elätud

ku `naine elas, tegin luust `iegel`niula

eks sääl `linnas õle mõnest kõhast (seisukohast) ia elädä

panevad `leiväd `ühte `riiullile ja akkavad kokko eläma ei `lueta ei `lauladata

elosa `silmidegä (elusana) tämä küll enämb `Rääsa ei tule

maja elusa (suure leegiga) tule `liegi sies

(maapealne või surmajärgne) igävine elo

et sinä igaveste elä

`kange elävik `kuerust tegemä ja

`luomad `nindasamati elävikkud

on elävik `ninda kui tule säde

`suure `ahnusse ja `kiirussega lähäb, nagu põlema lähäb, sie käib `niisukese elävikku inimise `kõhta

`enne [on siin] elatud, kivivarede (varemed) kõhas `kühmud, kivivaresi rias

`torka elusuon (tuiksoon) `katki, siis elu lähäb kõhe usina `vällä

õled minu `armus eländ

kui kuer kodo `ullub pia `alle`puole sis on majas ävimist, kenegi eloiga lõppeb

kel ei õld `kuski elämist [pandi vaestemajja]

elämine akkab `tahtama (suguiha)

elämine õli `püksist `vällä jäänd [mehel] (elund)

kõda on elotual (rehest eraldi elumaja)

`mitme elo`ruumine maja, mittu pere`konda eläb

eks õle neid `saunasid ka kus on elo`kammer `õtsas

kedä sügise elämä `jäätässe, sie on elo `luojos

eläb `linnu `viisil, ei õle aset egä `paika, tänä siin, `omme sääl

eläb `tõise `armul

eläväd ligissutte, `naaburis

sene inimese elo on jo `välla `kustund (surema)

elolaud pihu sies, `kriipsud, elo`lauval kaks `kriipsu, `lahtised `õtsad kääpäkkä puol, terävast kokko `peigla vahele, vahiti elo`lauda, kui `kriipsusi täis – sis `risti ja viletsust eloajas pali

(joon peopesas) `leivä`lauvast vahiti, kuda saab elämä, kas rikkalt vai `vaiselt

(joon peopesas) lesemärk on kriips pihus, elo`lauvast lähäb `põigite läbi

elol on `kriiva (jõnks) sies, sis elo ei lähä

kevädel kui sue tuleb, `ninda kõhe nämäd (kärbsed) `lennotavad, tulevad elo

kodo `väimel müts alaliste `ukse `kõrval `naulas, et ku elo kibedäst lähäb sis saab viel `mütsi nappada

elo`kamrist saab kurustikku (aganik)

kõik elokad `luitand, ei õle liha `seljäs

minu isäl õli `rindu all elokas (kasvaja)

rebäne on nisukene elokas, tämä `lummib, on vagane ja kaval

täma `naine õli `nuoreld `suure `jõuga - - `üöldi et küll on vägev elokas

kui `kiegi õles tädä (tuulamismasinat) `kuskilt `nähtki küll see õles imeständ, et midä elokas sie on

kie on üvä elo pääl `naiste`rahvas, on lokk (lott) `lõuva all

õlen ikke maal eland, `linna elo `mulle ei `mieldi

maja sial `veikeses majakeses elab vana mies

muu ei võttand tädä (inimest) elold `vällä kui õbe kuul

tämäl on sääl üks elänik. üks lesk `naine on elänikkust (üürnik)

piab vähäsel elämäie, `kopra (käsi) `puudub igäl puol `põhja (näpud põhjas)

(jõude) `jõute elo

sie `aige on juo elo ja `surmaga `võitlemas

sie elo on `õige kõva kõhe - - `nõnda `rasse elo

sie on üks `kitsas elo, ei õle inimisel süä ei jua

tagumist `kamri `kutsuta elo`kamrist ka (kamber rehetoa otsas, kuhu ulatub ahi)

pian oma `eidega (kuidagi) elotsemma - - `õlgu siis üvä ehk paha

elav õbe (hrl käänduvad mõlemad osised), `niskesed ivad (tera taoline)

poiss ei õle viel võttaja, aga eläväd sedä `armokese elo

tuba kumiseb ja kajab, ei õle `ühtegi elävä `enge tuas

elasivad üheskuos, muud ei tehned ku ühä`tõisega kiratsesivad (tõrelema)

eläb kireldi vireldi, sie on üks `kitsas (vilets) elo, ei õle inimisel süä ei jua

võttas karu elo maha

`meie elama `Iesti `kuberma·ŋŋus (Tsaari-Venemaa haldusüksus)

[hundid] `sõisa eloga vana `siaga `taplivad

[kevadel] `kärbäsed tulevad elo

`kõŋŋeb `vällä ei jää elo

`luotasin juo `surma `pääle, et egä mina elo ei jää

`luotos on kadund juo, ei sest saa elo `luoma, on `ninda `aige

`pääsisin viel eloga - - `rüövli kääst

`riidelik ja `kiskuja [inimene], ei sobi kenegägi kokko elämäie ei

`vaimud ei käi `kummitamas, aga `surned on küll unes elos

sis akketi `süömä, nuor`paari `lasti eläda (lauldi ”nad elagu”)

sie juo vana, oma elo `päiväd `ümber eländ, vana `kannukene

(nõusolek abielluda) sa olet jah `kostand elost ajast

elu`aastad on mõlemal `selja taga, `eilised ei õle `kumbki

puu sies eläväd ja `suured, neid `üeldi `enne karu murelased (sipelgas)

kesk `üöse mõni vahib `kriiska vai `juuska `august `sisse, et kuda elu lähäb

kie õli `ästi krõks (nägus) poiss, iast `tantsis ja libe igäle `puole - - aga sedä ette `vahtimist ei õld `ühtä, kuda tämägä elädä saab

on sie maa`ilma elo küll `kummilik (kummaline)

ligemale viis`kümmend viis `aastat juo saab, ku õlema kahegeste kuos elaned, eks seda `enne `kõndimist õld ka viel, juo kuus`kümmend `aastat ligimani

ei `kergeid elu`päevi ma põle nähnd siin ei kodo ei `kuskilgi

elo ku `ilvessel, põlv ku `põtrakesel (vabast inimesest)

eloiir ku on `silmas, sis `silmalaug iseenästäse `tõmbleb

elosalt en õle `ülgedä nähnd, aga liha õlen mekkind

vahest on sadu, üvä peremies ei aja `kueragi `õue, minu `aetasse ikkagi `tüöle, mul on peris `kuera elo

elu-iga

elu-lugu kää `katsuja `räägib eloluud läbi, `milla `tütrik mehele saab

elu-vasikas (ellujäetav) ku elovasikas omale jäi, siis tuli juo kuus nädälä `suoja `piimägä pidädä

sie vasikas õli ilusa `värkidega ja `jääti elo `lehmäst

eläb oma kää pääl ja `toidab ise`ennast

(sump) kumm õli jõe suus, [lõhed] `pandi elosalt `kummije

kala`kummi sies `oiti eluskalad

`kange kalima (tassima) ühest kõhast `tõise, nagu elämä lähäb `tõise `kõhta

ku viis`kümmend `aastat õlimma ühes eländ, ss‿õlid meil kuld`pulmad

kui on `raiumatta siis on elos puu

(lähestikku) lähessutte eläväd

elo aig õld `niisike `lämbonenä (nohiseja), nenä nohiseb pääs, ku pali `silku süönd

metssia `põrsastegä on jah, `neiegä võid `varsti elo `kaotata

(surm) eloõts tuleb kõrd igale ühäle

pali tüöd `ninda et akkab juo elo `pääle `käimä

minul on pisikesed elo`ruumid

siin meie maa nurgas on ka eläjuid pali meie maa nurka on tuld võeraid ka sisse

sääl ei õle elävä `enge kodo

tieb elo kibedäst, ei saa enämb elädä kudagi

tämä eläbki kala`püügist

vanast õli elo `reie tuas

jäi viel elo õhk (vaim) `sisse [haigele] kui minä `vällä tulin

õli küll kõvast `aige aga `vällä ei surd, elo jäi

ikke

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


`palka `korjata ikka eri (eraldi)

(surmast, suremisest) küll jumal ükskerd ikke korista tada

oled ikke vana `löhmäkkä (lohakas)

(ennemalt) `enemmitte oli ikke `tihti pidosi

`moisas ikke `ongi `kärnälid roho`aias

(küna puunõude küürimiseks) `küüri künäs `küüriti kaik `riistad, `liiva pidi ikke `küüri künäs olema


Lügänüse


emä ikke üttäl et uo `teie `kõrbened (hukkaläinud) `lapsed `õmmetegi, ülä`annetust ku tegimä

ema manitap last et õle ikke ia ära tie pahandust

emane kass ikka pojad `toidab

vanast `võeti `kartuli ikke `kopraga, `kopras ei tie käsi kibedast (valus, kipitav)

kude ikke `kanga valitseb (määrab headuse)

panin `kanga`õtsa (jupp) üles, ehk saan `toksitust tõse ikke

arst ikke `kraadib ja `katsub kui pali palavikku on

(sasipea) kahu pia on ikke `mieste`rahvastel

sel õunal on äste ia maitse nisukesi õuni ikke maksab pidada

sie ei piä `ammeti `kinni `kuski, ühest kõhast ikke `juokseb `vällä, `tõise akkab

sie kabatanu õli ikke pääld ilustattud

siis ikke `asja sai, kui `põlvi `kaapisid

käsi`kaudu ikke käin ja `koplan (sorima, nuhkima)

kel on oma maja, sie on ikke maja mies (talupidaja)

vanataat tegi ikke `lihtsad (tavaline, argine) jahud

`tuule `veskil ikke õlid juhid `miska `tuuli `püöreti

kui `ärjäpä `siemet sai `külvädä, sis pidi `kriipsuvedäjä ikke õlema

`linnas ikke on `juustu

`enne `üeldi ikke `kirjakott, nüüd on kuvää·r

õlen ikke ma·rmulaa·di mekkida saand

sõber ikke `sõpra `perse `kuorib

(sõim) vana larikas ikke õletki

`lapsed ikke üppäväd `karna·psti

(lame, nürinurkne) lamp kattus on ikka plekkist

`ütlesima ikke `keisri `proua ja `keisri `ärra

kägo ikke kukkub kukku, kukku

`surnete pühäst laseb õppetaja `laululehed `tulla ja piab ikke `surne mälestuse pühä

tämä keitäs ikke maltsarohost sedä suppi

pikkad `juuksed õlivad ikke lettis

`jõulu pühädest ikke sai teha `vorstisi ja `saia ja õlut

alkaa hakketii

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


mais jo `alga [kaladel] kudo ja `jaani`päivä läbi

`este tehä `kuhja lava, lava `pääle `panna kase `oksi `lehtigä ühes - - siis akkada `eini panema lava `pääle

`liegu pääl akkas miu pääd `püörütämmä

miä‿n sinu `kummardamma‿n akka (alandlikult paluma)

akkan `värnitsega maja `kruntima (alusvärviga katma)

akkas `tütrikko `liiverdamma (meelitama, ahvatlema), ise vana `juomar

mie akkan tänä kakku `paistama `riehtlägä

tuo `taŋŋed, miä akkan `naulu `kiskuma `vällä

tuo libitsä (puust kühvel), miä akkan `otri `tostama

ta on käpperdis, ei saa [tööga] akkama

`lapse akkas mokka imemä

`naisel akkas krieps kori (kõrisse)

`viĺla `panti lademelle ja akketi `peksämä

akka `verko käbimä (võrku kuduma)

akka köid (köit) sevimä

akkan `kartoli `kaapima, saab `kartoli suppi `keitä

akkan `lapjaga lund `tostama

akkan `taigina kloppima

akkan void `kirnuma

jää akka lagonemma

potti akka `kohtsilla `kiehuma (keema)

voib `olla et ette`puole (edaspidi, tulevikus) akkab pueg avitamma

akkamo linu `riivima kuppurost `vällä


Lügänüse


alutab ja lõppetab üht juttu, ühest `asjast kui `tõisest, `räägib üht `ümmärgust juttu

(hooga alustama) ja kukkuti `jälle kurikaga sugema

(alustama) kabi menemäie, minu `silma alt `vällä

(mittelõplik, esmane) esi `algune maks `estegi, siis tuleb perä viel midä tuleb

õli `kiskuja (riiakas), `juodos ku käis sis ikke alustass `riiu

`sarja alutuses ja lõppetuses kana tieb pisikesed munad

(esialgu) esi`algust ~ esiakkatuses ma ikke sain viel omale oma `kraami `valmistada

kasu`kannikas `leivä alustuses `anneti `piiga`lapsele ja `üöldi sedäsi: süö `kannika, sis `kannid (tuharad) `kasvavad



kui on `purjes siis akkab jorotamma

`kirgastab vili kui `vihma tuleb, akkab `kirgastamma

`suoled akkasivvad `alle `käimä

`vanker akkas `loksomaie, on vana

aga sie on akkand jutt (väljamõeldis)

akka `istuma

akkab `korskama `ninda‿t `prussakad kukkuvad `seinä pääld maha

akkab oma `leibä, lüöb `tõistest eräldi

akkab surema

akkavad `kaurad `ripsele, siis tuleb karu `liikele

akketi `kirjutust õppetamma

emä`tetre akkab `suskama - - lüöb `suska

`iuksed akkavad kuletama, sis `üöllasse kulupää (vanainimene)

sie on kui ime tego - - et akkas `käimä

õras `liigub (haljendama hakkama), akkab `kasvamaie

(jumalateenistust alustama, lõpetama) kerik `lüässe `vällä, kell akkab `lüömä
kerik `lüödi `sisse, `jutlus akkab `pääle

kui ma akkasin sedä põranda pesemä - - `tüŋŋä `luuvaga siis `kratseldasin ja

küll neid akkab `käimä siis siin neid `kaivikku `naisi

laps akkab kikkusi tegemä

leib akkab appust `saama, ajab üless

`leiväd on `külmäd, (leivatainas) ei akka `kerkimäie

`lapsed akkasivad kuluda (kalkun vm kodulind) `narrimaie

akkatasse liend `keitamaie, panevad liha ligonemma

mina ei akka enämb `tõisi `kielämäie (manitsema)

sis kasupoig ma naisega akkasivad vanamme ümbär `mahkeldama (mehkeldama)

siis akkasivad neil siginemä iast nied `linnud (mesilane)

mies on `naise kää all, ei saa oma `rehknoga akkamaie

mõni vasikas akkas `tõise `kõrva imema, siis sai `üella, et mis sa lotsotad `tõise `kõrva

akkama `kaardi `mäŋŋimaie !

(kapsas) kabustad akkavad päid `käärimäie (moodustama)

akkasivad `tõinetõist jubimaie (peksma)

`rauda `keidetasse `liivaga, ku sädemi akkab `vällä ajama, siis akkab `kiemä (sulama) ka

kui akkab `riidu tegema või `larmima (sõimama), siis saab `üella et mis sa märatsed

tämä akkab siit suost `pääle, sie lisajõgi

viin `kihvatab pähä juo, pää akkab kihisemma

akkame nüid `kantskie (pulgamäng) `mängima

[vanainimene] akkab `luoka `kiskuma

`kiskusin `tohto, akkan `virsu tegemä

(pulga koputamisega märgiti mängu algust ja otsitava leidmist) akkame `peitusille ~ `peitu ~ koppu`pulka `mängimä

akkame uost `rautama

vesi akkab `jäätumma

laud akkab `märjägä `kõmmeldumma (kaardu, kummi tõmbuma)

(mesi)puud akkavad peret (sülem) `laskema

laps akkab kakkamaie

leib akkab `itkemaie [kui leivapuru metsas maha jätta]

`naiste`rahvas on lotta-lattakalli, akkab `tuoma (sünnitama)

pane lõng keri`laududelle, akka kerimäie

pilve`rünkäd akkavad `käimä


Jõhvi


`enne `kolme `päivä ei aludetud `leiba, et `värskelt kulub pali

`Algu`kannigas sie õli `kasvu`kannigas, sie jägati `laste vahel `vällä

`naelas (lõi naela lihasse) vist sepp, obune akkas `lönksima (lonkama)

`sulle akkab küll ludu (soni müts)

maa mõõtajad akkasivad talusid krunti ajama

`märjägä muld akkas (kleepus) `trulli (rulli) `külgä

`lambad akkavad `kurtuma (kõhnuma)

akkan `niiti kävitamma, akkan `niiti käbi `piale ajama

lõug akkas mehikesel vabisema, ei saand enamb sõna suust `vällä

`maaldrid tulivad ja akkasivad maja värvima


põhja-Iisaku


`kuhja teritus piab õlema nigu kanamuna, kui on kure`kaula (terava tipuga), siis akkab [vett] `sisse `võtma

akkas lurinal appu`piima `juoma

`aambri `lüögid akkasid `kelksuma

akkas ladistama `vihma

`suurte `tiibadega `liblikas akkas `ümber `lambi `ilberdama (lendlema)

`kinksep `olla `juoma akkand ja `lillutab (lulli lööma) `naistega

suolikad akkasid marjaa·si lüömä kõht läind tühjast

jättab pot́seppa `ammeti kus seda ja teist, akkab `kruntnikust (krundiomanik)

/-tämä / akkas nattukese lund kibetama (peenikest lund või vihma sadama)

`ruossetand `ukse`inged akkaned `kriunuma

jäi `vinti, akkas krikkima (riidu kiskuma, vimma pidama)

ai, ärä `torgi `nõelaga, kibe akkas

akkas tüöl vedelema, kuppatati ära

(luksatus) `luksud akkasivad `käima

oma süü, mis sa‿s akkasid `möhmakaga `kaĺja kahasse (ühiselt) tegema

luhvt akken plõgiseb, riiv vist `lötvale läind

tael võttas tuld ja akkas `kiiluma

ära akka kade`kopsust, kärista konu raha lagedalle

laiukkaiset laiutettu

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


`laia

`laia|gas

`laialdai|ne

`laiuta

`lauda on neli `jalga `laia

`neĺlä jala `laiune `lauda

`ninda `laiukaine (kitsuke) oligi

(ulatuslik) `laialdaised `einä maad

`paido `laiudeda (siile kokku õmblema)

(aulatuslik) `laia mottega `ihmine, tämä `tiedä kaik

`kaislad `onvad madalad, `laiad, `piesa `muodi `kasvavad, `kellagad `oiled on

`naiste`rahva amed on ka `laiudettu

kui tehä uus vene, siis `laiudeda

kui jalad `laiale `temmatu, ei `kuiva ein `välla

`pello maad voib ka `laienda (suurendama), uut maad `juure tehä

tämä `naura `ambad `laialle

`einä `unnigod ka lahodeda `laiale `kuivama

`einä `unnikod ka `laodeda `laiale `lahti `kuivama

`kuube on seläs just ku `lohmaka, `laia `kuube

`lahna on kala, `laia kala, tämä om oppe `karva

`laia `suuga, ei piä `kiele all midägi

tämä käüb `liiga `laialt `ümber (liialdama)

inimise elo on `kämble `laiune (lühike) siin maa pääl

`vaaksa `laiute (laiune) oli [vööpael]

(lame) `laatke kados, `laia madalukaine kados

`laia lund satta - - `laia lume `lörtsi

akkas `laia tied `käimä (liiderdama)

`laia tie pääl käüb, sie ei ole `oige `ihmine

jutto `männö `laialle

ken `lasko vigastil `ümber kere `käia, sell on `laia `kaare

`aigus `lähtö `laialle, `kohtsilla (kohe, varsti) on külä täüs

puud on kaik `laiakille (laiali)

ühe `laiukaised (laiune) `lavvad

laiute

sie jogi on kaks `kümme `süüli `laiuta (laiuti)

mago on kuhja kesk paika kust lähtö laiemast

see `riies üks `küünär on `laia

tämä käüb `liiga `laiald `ümber


Lügänüse


`laiemalle, `laiemmal, `laiale

`laiakad `kasvavad `viljä ja `ärjäp̀ä sies

(tõlkjas) `rakvere `raiped vai mei `kutsusimma `laiakad, jah, `kollased päält

siin on suur jää `laigas (kamakas, pank), sene `laika `pääle võib `menna `sõitama

neid `laikaid on kevade jões pali kõhe

`suured jää `laikad lähäväd jões `alle

save maast tulevad `laikad üles

`taivas lüöb `lahti, `pilved laguneväd `laieli

`tõine `laiendab puha kääst `vällä

`einä saad ei õle kuiv, lüön `lahti (laiali laotama) `kuivamaie

(hobuse või veise ristluupealne) `laudjas, obose `perse `pääline, vahitasse kas on ia `laudjas, tagant lai

ämm `kiitas, et minu poig `laiemb laast (haritud)

kahad `laialli, kas `nindä saad mehele

kiel lai suus ku raudlabidas

sie on `õige kuri isane `kalkun, ajab `siived `laiali

kuhi `tarvis `lassa `laiemast, `kasvatada (koguma) magu

`pilved lagunevad `laiali, ilm akkab `selgimaie

ku lähäb maja põlema tõmma puol saega `palgid `laiali - - sie puolsaag piab õlema igal majamehel

ku viel pääaluss `patja ei õld, sis `pandi üks pikk kott `õlgi täis, `säŋŋi `laiuss, palaka `alle, sie õli sis pää all

võttab `vihma `sisse, `einäkuhi lämäkäli (laabakil, laiali)

(lai, lage) `laata maal ei õle puid ega `põesaid

`põõsad on `laatas (suure kogusena, laialdaselt koos)

(avar, suur) `laialise puu `õksad ulatusid ülä tie

(lobamokk) laia `lõugidega, midä `sülge `suule tuob, sedä `vällä `ütleb

`tõine on `kange `laia suuga (ropendaja), on `kange `vandumaie

`laia `kielega, pali `räägib

`laia `lõugidega, midä `sülge `suule tuob, sedä `vällä `ütleb

neid sai `poiskeseld isegi teha, alt tegima `laia, pääld ikke `pienemast

nied onvad masakad puud lühikesed laiad õksad

(käelaba laius) `kämblegä `mõõdan üht `asja, `kämble `laius ja `vaksa `pitkus

`kraami on, sis `laiutab (priiskama), pera `õtsib `lainu

`kohto `uksed on `laiad `sisse `mennä, `kitsad `vällä `tulla

`kullidel on `laiad `siived ja pitk nokk

sie `juokseb juo `ninda‿t nenä `augud on `laiali

naha kaust (täispikkuses loomanaha tükk, laid) sie `lõigetasse üle naha, kui `laiad `saapa `tallad `lähväd

voolik tule `tõrjujad `tõrjuvad tuld puots`aakidega, kisuvad senega tukkisi `laiali, `lohvidega lasevad vett `pääle

kuhi sai lai ku larikas

üks riist on, `lähväd varud pääld, laguneb kuost `laiali

[vaeköit] `üksi inimine ei `kestä `laiali ajada

`ühte `puhku `ammud (karjud) kõri `laiali mu `pääle, kas vähämälle läbi et saa

`ühte `puhku `itsitäd `ambad `laiali

(kiirest levimisest) pahad juttud ka `lähvad `laiali `nõnda ku kulutuli

siis õli puu kiil, `kolme vai `neljä `sõrme `laius (laiune), `sellega sai lükkädä karv päält `vällä puha

kui parajas ei õle, siis on lai

(22-pasmaline suga) kahe`kümmine õli tihe, kahe`kümmisega linast `kuuti, kaks`kümmend kaks `paasma lai

kuhi tuleb `ninda lai kui `konna `vardad (tikud kuhjalava ümber) on

ei `räägi `laialt, `oian `korgi all

sie õli `kruusi auk, kaks `süldä lai igä tahu

(luhas kasvav) `luhta ein, `laiad rohod `jusku kure `mõõgad

kuda sa `istud `õmmete, kahad (jalad) `laialli ku rie`aisad põrandal

[tüdruk] ludukalli `poiste ies, `perse `laieli

kie `oiab oma `asju, ei `laienda (raiskama, laialt elama) `kuski, on `kange `oidlik

kirn päält õli `kitsamb, alt `laiemb - - kahe `kõrvaga, pääl tekkel vai kaas

(kahemehesaag) klopp`saega `lõigata `laiemad ja `pienemad puud `lõhki

(tikud kuhjalava ümber) siis on nied `konna`vaiad - - `puole `mietri pikkussed, et siis `kuhja `serväd ei `lange `laiali

küll ilm õpetab, lai väli `nuomib

(vagu, kuhu külvati) `külvi vaod `aeti neli samu `laiad, nied õlivad siis `külvi sikkandused

lähäb `ommiku `valgemast, lai `valge juo

linäd levidettä maha, siis sie on levitus (laiali laotatud kiht õlgi või linu)

ikke `metsisse `suurus on sie `linnu kull, `siived neli `jalga `laiad

kui `laia lotti (lobjakas, lörts, märg tükkis lumi) akkab sadama, siis on sula ilm

lume lotti sajab, kui tuleb `laia lund, `niisikesed `laiad `suured tükkid

`laia lund sadab, sula akkab tulemaie

sie on kokko`oidlik, ei `laiuta oma `asja

siis pidi tämä (leivataina) `vaalima `ümmärgusest ku kana muna ja siis rõhusid tämä `laialli

(väike jõeke) jõe `suonik, vesi `juokseb sedä `müödä `kitsalt, ei õle lai vesi

vana reitua `ahju ies õli lie paas, pae kivi õli valitud üks lai ja suur

on sie üks kuradi `kielevorst (keelekandja), ise viel `kielän et ärä sa laialt `räägi ja sa lähäd `Suolepille ja kõhe `räägid sääl