elää, elokka

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


kui vanemad viel elasid, siis õli siäl `uopis kõver kiel

kuda sa võid siis igäühe `miele järele elä

`eigä `joua igäühe `miele järele elädä

siin voib elädä

`eigä se ole oma elämine, `eigä oma suremine

elan siin isepäin (üksipäinis)

`terved `luomad, `mildised on üva `seltsi, jädedä elo

[angerjapüügil] elos `süötä pidä olema `ninda et sie `viidika eläs

`katra (karukaer) on `vintske eloga

minust ole enamb parandaja ega elaja

[vennal] vähäse ikke elo`märki oli viel ku `löüeti

olen kohe eläväld `surnud

eläsin üsnä iku `päivi

`tarvis akka kohendamma, kaik elumaja laguno

`ülgäs `kaasi`kraani `lahti, oligi `lämmäständ, vähäse ikke elo`märki oli viel ku `löüeti

inimise elo on `kämble `laiune (lühike) siin maa pääl

eks miu elo jo eletu

eks neid ole kui`paljo, kedä on `maedu elosald

(elatanud) elätünd `ihmine

elosa `kissa

elu`aigane küla

eläni-kko g -go

kust küla elanikkud olete

elo-ka g -ga

püä jüri `kutsikad `ulvod, `tahtod `süvvä elokasi

kadus on elosas tules

kala venelaised, nied on sielt `järve`äärised, mis nei kala`noudega elavad

(sünnikodu) elokodo oli Suokülas

kohus `muistas sene elosa kugo `kolmest `sutkast `puuri

küll sääl `metsa `nurgas voib ka `irmu elädä

(lahus) lahukses `elläd, mies ja `naine `eivät elä kuos

miä jädän sene elo`lambast (kasvama)

sedä on meil elo`aiga `räägitu ja kohe nii `kintlast

`vaapriga tüö `rahfas `elläd kasarmus

tama `ilmuti `ennäst `miule, et tama on elos

sao – `suitsu `saunas eläsimmo


Lügänüse


sie on elo `aigane vana `murre `ninda

sie poiss on elo `päiväd õma `kelmitükkisi tehend

(põline) elo`päivine `metsävahi koht

(eitavas lauses) mina ise ei õle eloajaski (iialgi) `tantsind

sie on elo aja oma kõha (eluase) pääl õld

en mina õle oma elu aja sies lüönd `tralli

oma eloajal õlen kõik nägemised nähnd, küll üvi `päivi küll pahu `päivi

elo `aigased vihamehed õlivad

elu aig maja urtsikus õld

minu uss ei õle elo aig `ammustand

ega varess `valgemmast lähä, kui ta on, ei eladeski

minä ei õle elade·`ski (iial) vikkastid tagund

minu nenä ei õle elädes verd juost

mina ei õle elades saand [raha] kuhugi `kassa viä

mina sene tüö juut ei õle elädes õld

minul `kõrra õli ka elo ajas uur, aga nüüd ei õle

minä en õle elädeski õld `kohvi `juodik

oma elu aja on `kiusand minuda `ühte `puhku

(kaasasolu rõhutavalt) nelikümend viis `aastad sai mehega kuos (ühiselt) elätud

ku `naine elas, tegin luust `iegel`niula

eks sääl `linnas õle mõnest kõhast (seisukohast) ia elädä

panevad `leiväd `ühte `riiullile ja akkavad kokko eläma ei `lueta ei `lauladata

elosa `silmidegä (elusana) tämä küll enämb `Rääsa ei tule

maja elusa (suure leegiga) tule `liegi sies

(maapealne või surmajärgne) igävine elo

et sinä igaveste elä

`kange elävik `kuerust tegemä ja

`luomad `nindasamati elävikkud

on elävik `ninda kui tule säde

`suure `ahnusse ja `kiirussega lähäb, nagu põlema lähäb, sie käib `niisukese elävikku inimise `kõhta

`enne [on siin] elatud, kivivarede (varemed) kõhas `kühmud, kivivaresi rias

`torka elusuon (tuiksoon) `katki, siis elu lähäb kõhe usina `vällä

õled minu `armus eländ

kui kuer kodo `ullub pia `alle`puole sis on majas ävimist, kenegi eloiga lõppeb

kel ei õld `kuski elämist [pandi vaestemajja]

elämine akkab `tahtama (suguiha)

elämine õli `püksist `vällä jäänd [mehel] (elund)

kõda on elotual (rehest eraldi elumaja)

`mitme elo`ruumine maja, mittu pere`konda eläb

eks õle neid `saunasid ka kus on elo`kammer `õtsas

kedä sügise elämä `jäätässe, sie on elo `luojos

eläb `linnu `viisil, ei õle aset egä `paika, tänä siin, `omme sääl

eläb `tõise `armul

eläväd ligissutte, `naaburis

sene inimese elo on jo `välla `kustund (surema)

elolaud pihu sies, `kriipsud, elo`lauval kaks `kriipsu, `lahtised `õtsad kääpäkkä puol, terävast kokko `peigla vahele, vahiti elo`lauda, kui `kriipsusi täis – sis `risti ja viletsust eloajas pali

(joon peopesas) `leivä`lauvast vahiti, kuda saab elämä, kas rikkalt vai `vaiselt

(joon peopesas) lesemärk on kriips pihus, elo`lauvast lähäb `põigite läbi

elol on `kriiva (jõnks) sies, sis elo ei lähä

kevädel kui sue tuleb, `ninda kõhe nämäd (kärbsed) `lennotavad, tulevad elo

kodo `väimel müts alaliste `ukse `kõrval `naulas, et ku elo kibedäst lähäb sis saab viel `mütsi nappada

elo`kamrist saab kurustikku (aganik)

kõik elokad `luitand, ei õle liha `seljäs

minu isäl õli `rindu all elokas (kasvaja)

rebäne on nisukene elokas, tämä `lummib, on vagane ja kaval

täma `naine õli `nuoreld `suure `jõuga - - `üöldi et küll on vägev elokas

kui `kiegi õles tädä (tuulamismasinat) `kuskilt `nähtki küll see õles imeständ, et midä elokas sie on

kie on üvä elo pääl `naiste`rahvas, on lokk (lott) `lõuva all

õlen ikke maal eland, `linna elo `mulle ei `mieldi

maja sial `veikeses majakeses elab vana mies

muu ei võttand tädä (inimest) elold `vällä kui õbe kuul

tämäl on sääl üks elänik. üks lesk `naine on elänikkust (üürnik)

piab vähäsel elämäie, `kopra (käsi) `puudub igäl puol `põhja (näpud põhjas)

(jõude) `jõute elo

sie `aige on juo elo ja `surmaga `võitlemas

sie elo on `õige kõva kõhe - - `nõnda `rasse elo

sie on üks `kitsas elo, ei õle inimisel süä ei jua

tagumist `kamri `kutsuta elo`kamrist ka (kamber rehetoa otsas, kuhu ulatub ahi)

pian oma `eidega (kuidagi) elotsemma - - `õlgu siis üvä ehk paha

elav õbe (hrl käänduvad mõlemad osised), `niskesed ivad (tera taoline)

poiss ei õle viel võttaja, aga eläväd sedä `armokese elo

tuba kumiseb ja kajab, ei õle `ühtegi elävä `enge tuas

elasivad üheskuos, muud ei tehned ku ühä`tõisega kiratsesivad (tõrelema)

eläb kireldi vireldi, sie on üks `kitsas (vilets) elo, ei õle inimisel süä ei jua

võttas karu elo maha

`meie elama `Iesti `kuberma·ŋŋus (Tsaari-Venemaa haldusüksus)

[hundid] `sõisa eloga vana `siaga `taplivad

[kevadel] `kärbäsed tulevad elo

`kõŋŋeb `vällä ei jää elo

`luotasin juo `surma `pääle, et egä mina elo ei jää

`luotos on kadund juo, ei sest saa elo `luoma, on `ninda `aige

`pääsisin viel eloga - - `rüövli kääst

`riidelik ja `kiskuja [inimene], ei sobi kenegägi kokko elämäie ei

`vaimud ei käi `kummitamas, aga `surned on küll unes elos

sis akketi `süömä, nuor`paari `lasti eläda (lauldi ”nad elagu”)

sie juo vana, oma elo `päiväd `ümber eländ, vana `kannukene

(nõusolek abielluda) sa olet jah `kostand elost ajast

elu`aastad on mõlemal `selja taga, `eilised ei õle `kumbki

puu sies eläväd ja `suured, neid `üeldi `enne karu murelased (sipelgas)

kesk `üöse mõni vahib `kriiska vai `juuska `august `sisse, et kuda elu lähäb

kie õli `ästi krõks (nägus) poiss, iast `tantsis ja libe igäle `puole - - aga sedä ette `vahtimist ei õld `ühtä, kuda tämägä elädä saab

on sie maa`ilma elo küll `kummilik (kummaline)

ligemale viis`kümmend viis `aastat juo saab, ku õlema kahegeste kuos elaned, eks seda `enne `kõndimist õld ka viel, juo kuus`kümmend `aastat ligimani

ei `kergeid elu`päevi ma põle nähnd siin ei kodo ei `kuskilgi

elo ku `ilvessel, põlv ku `põtrakesel (vabast inimesest)

eloiir ku on `silmas, sis `silmalaug iseenästäse `tõmbleb

elosalt en õle `ülgedä nähnd, aga liha õlen mekkind

vahest on sadu, üvä peremies ei aja `kueragi `õue, minu `aetasse ikkagi `tüöle, mul on peris `kuera elo

elu-iga

elu-lugu kää `katsuja `räägib eloluud läbi, `milla `tütrik mehele saab

elu-vasikas (ellujäetav) ku elovasikas omale jäi, siis tuli juo kuus nädälä `suoja `piimägä pidädä

sie vasikas õli ilusa `värkidega ja `jääti elo `lehmäst

eläb oma kää pääl ja `toidab ise`ennast

(sump) kumm õli jõe suus, [lõhed] `pandi elosalt `kummije

kala`kummi sies `oiti eluskalad

`kange kalima (tassima) ühest kõhast `tõise, nagu elämä lähäb `tõise `kõhta

ku viis`kümmend `aastat õlimma ühes eländ, ss‿õlid meil kuld`pulmad

kui on `raiumatta siis on elos puu

(lähestikku) lähessutte eläväd

elo aig õld `niisike `lämbonenä (nohiseja), nenä nohiseb pääs, ku pali `silku süönd

metssia `põrsastegä on jah, `neiegä võid `varsti elo `kaotata

(surm) eloõts tuleb kõrd igale ühäle

pali tüöd `ninda et akkab juo elo `pääle `käimä

minul on pisikesed elo`ruumid

siin meie maa nurgas on ka eläjuid pali meie maa nurka on tuld võeraid ka sisse

sääl ei õle elävä `enge kodo

tieb elo kibedäst, ei saa enämb elädä kudagi

tämä eläbki kala`püügist

vanast õli elo `reie tuas

jäi viel elo õhk (vaim) `sisse [haigele] kui minä `vällä tulin

õli küll kõvast `aige aga `vällä ei surd, elo jäi

ikke

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


`palka `korjata ikka eri (eraldi)

(surmast, suremisest) küll jumal ükskerd ikke korista tada

oled ikke vana `löhmäkkä (lohakas)

(ennemalt) `enemmitte oli ikke `tihti pidosi

`moisas ikke `ongi `kärnälid roho`aias

(küna puunõude küürimiseks) `küüri künäs `küüriti kaik `riistad, `liiva pidi ikke `küüri künäs olema


Lügänüse


emä ikke üttäl et uo `teie `kõrbened (hukkaläinud) `lapsed `õmmetegi, ülä`annetust ku tegimä

ema manitap last et õle ikke ia ära tie pahandust

emane kass ikka pojad `toidab

vanast `võeti `kartuli ikke `kopraga, `kopras ei tie käsi kibedast (valus, kipitav)

kude ikke `kanga valitseb (määrab headuse)

panin `kanga`õtsa (jupp) üles, ehk saan `toksitust tõse ikke

arst ikke `kraadib ja `katsub kui pali palavikku on

(sasipea) kahu pia on ikke `mieste`rahvastel

sel õunal on äste ia maitse nisukesi õuni ikke maksab pidada

sie ei piä `ammeti `kinni `kuski, ühest kõhast ikke `juokseb `vällä, `tõise akkab

sie kabatanu õli ikke pääld ilustattud

siis ikke `asja sai, kui `põlvi `kaapisid

käsi`kaudu ikke käin ja `koplan (sorima, nuhkima)

kel on oma maja, sie on ikke maja mies (talupidaja)

vanataat tegi ikke `lihtsad (tavaline, argine) jahud

`tuule `veskil ikke õlid juhid `miska `tuuli `püöreti

kui `ärjäpä `siemet sai `külvädä, sis pidi `kriipsuvedäjä ikke õlema

`linnas ikke on `juustu

`enne `üeldi ikke `kirjakott, nüüd on kuvää·r

õlen ikke ma·rmulaa·di mekkida saand

sõber ikke `sõpra `perse `kuorib

(sõim) vana larikas ikke õletki

`lapsed ikke üppäväd `karna·psti

(lame, nürinurkne) lamp kattus on ikka plekkist

`ütlesima ikke `keisri `proua ja `keisri `ärra

kägo ikke kukkub kukku, kukku

`surnete pühäst laseb õppetaja `laululehed `tulla ja piab ikke `surne mälestuse pühä

tämä keitäs ikke maltsarohost sedä suppi

pikkad `juuksed õlivad ikke lettis

`jõulu pühädest ikke sai teha `vorstisi ja `saia ja õlut

alkaa hakketii

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


mais jo `alga [kaladel] kudo ja `jaani`päivä läbi

`este tehä `kuhja lava, lava `pääle `panna kase `oksi `lehtigä ühes - - siis akkada `eini panema lava `pääle

`liegu pääl akkas miu pääd `püörütämmä

miä‿n sinu `kummardamma‿n akka (alandlikult paluma)

akkan `värnitsega maja `kruntima (alusvärviga katma)

akkas `tütrikko `liiverdamma (meelitama, ahvatlema), ise vana `juomar

mie akkan tänä kakku `paistama `riehtlägä

tuo `taŋŋed, miä akkan `naulu `kiskuma `vällä

tuo libitsä (puust kühvel), miä akkan `otri `tostama

ta on käpperdis, ei saa [tööga] akkama

`lapse akkas mokka imemä

`naisel akkas krieps kori (kõrisse)

`viĺla `panti lademelle ja akketi `peksämä

akka `verko käbimä (võrku kuduma)

akka köid (köit) sevimä

akkan `kartoli `kaapima, saab `kartoli suppi `keitä

akkan `lapjaga lund `tostama

akkan `taigina kloppima

akkan void `kirnuma

jää akka lagonemma

potti akka `kohtsilla `kiehuma (keema)

voib `olla et ette`puole (edaspidi, tulevikus) akkab pueg avitamma

akkamo linu `riivima kuppurost `vällä


Lügänüse


alutab ja lõppetab üht juttu, ühest `asjast kui `tõisest, `räägib üht `ümmärgust juttu

(hooga alustama) ja kukkuti `jälle kurikaga sugema

(alustama) kabi menemäie, minu `silma alt `vällä

(mittelõplik, esmane) esi `algune maks `estegi, siis tuleb perä viel midä tuleb

õli `kiskuja (riiakas), `juodos ku käis sis ikke alustass `riiu

`sarja alutuses ja lõppetuses kana tieb pisikesed munad

(esialgu) esi`algust ~ esiakkatuses ma ikke sain viel omale oma `kraami `valmistada

kasu`kannikas `leivä alustuses `anneti `piiga`lapsele ja `üöldi sedäsi: süö `kannika, sis `kannid (tuharad) `kasvavad



kui on `purjes siis akkab jorotamma

`kirgastab vili kui `vihma tuleb, akkab `kirgastamma

`suoled akkasivvad `alle `käimä

`vanker akkas `loksomaie, on vana

aga sie on akkand jutt (väljamõeldis)

akka `istuma

akkab `korskama `ninda‿t `prussakad kukkuvad `seinä pääld maha

akkab oma `leibä, lüöb `tõistest eräldi

akkab surema

akkavad `kaurad `ripsele, siis tuleb karu `liikele

akketi `kirjutust õppetamma

emä`tetre akkab `suskama - - lüöb `suska

`iuksed akkavad kuletama, sis `üöllasse kulupää (vanainimene)

sie on kui ime tego - - et akkas `käimä

õras `liigub (haljendama hakkama), akkab `kasvamaie

(jumalateenistust alustama, lõpetama) kerik `lüässe `vällä, kell akkab `lüömä
kerik `lüödi `sisse, `jutlus akkab `pääle

kui ma akkasin sedä põranda pesemä - - `tüŋŋä `luuvaga siis `kratseldasin ja

küll neid akkab `käimä siis siin neid `kaivikku `naisi

laps akkab kikkusi tegemä

leib akkab appust `saama, ajab üless

`leiväd on `külmäd, (leivatainas) ei akka `kerkimäie

`lapsed akkasivad kuluda (kalkun vm kodulind) `narrimaie

akkatasse liend `keitamaie, panevad liha ligonemma

mina ei akka enämb `tõisi `kielämäie (manitsema)

sis kasupoig ma naisega akkasivad vanamme ümbär `mahkeldama (mehkeldama)

siis akkasivad neil siginemä iast nied `linnud (mesilane)

mies on `naise kää all, ei saa oma `rehknoga akkamaie

mõni vasikas akkas `tõise `kõrva imema, siis sai `üella, et mis sa lotsotad `tõise `kõrva

akkama `kaardi `mäŋŋimaie !

(kapsas) kabustad akkavad päid `käärimäie (moodustama)

akkasivad `tõinetõist jubimaie (peksma)

`rauda `keidetasse `liivaga, ku sädemi akkab `vällä ajama, siis akkab `kiemä (sulama) ka

kui akkab `riidu tegema või `larmima (sõimama), siis saab `üella et mis sa märatsed

tämä akkab siit suost `pääle, sie lisajõgi

viin `kihvatab pähä juo, pää akkab kihisemma

akkame nüid `kantskie (pulgamäng) `mängima

[vanainimene] akkab `luoka `kiskuma

`kiskusin `tohto, akkan `virsu tegemä

(pulga koputamisega märgiti mängu algust ja otsitava leidmist) akkame `peitusille ~ `peitu ~ koppu`pulka `mängimä

akkame uost `rautama

vesi akkab `jäätumma

laud akkab `märjägä `kõmmeldumma (kaardu, kummi tõmbuma)

(mesi)puud akkavad peret (sülem) `laskema

laps akkab kakkamaie

leib akkab `itkemaie [kui leivapuru metsas maha jätta]

`naiste`rahvas on lotta-lattakalli, akkab `tuoma (sünnitama)

pane lõng keri`laududelle, akka kerimäie

pilve`rünkäd akkavad `käimä


Jõhvi


`enne `kolme `päivä ei aludetud `leiba, et `värskelt kulub pali

`Algu`kannigas sie õli `kasvu`kannigas, sie jägati `laste vahel `vällä

`naelas (lõi naela lihasse) vist sepp, obune akkas `lönksima (lonkama)

`sulle akkab küll ludu (soni müts)

maa mõõtajad akkasivad talusid krunti ajama

`märjägä muld akkas (kleepus) `trulli (rulli) `külgä

`lambad akkavad `kurtuma (kõhnuma)

akkan `niiti kävitamma, akkan `niiti käbi `piale ajama

lõug akkas mehikesel vabisema, ei saand enamb sõna suust `vällä

`maaldrid tulivad ja akkasivad maja värvima


põhja-Iisaku


`kuhja teritus piab õlema nigu kanamuna, kui on kure`kaula (terava tipuga), siis akkab [vett] `sisse `võtma

akkas lurinal appu`piima `juoma

`aambri `lüögid akkasid `kelksuma

akkas ladistama `vihma

`suurte `tiibadega `liblikas akkas `ümber `lambi `ilberdama (lendlema)

`kinksep `olla `juoma akkand ja `lillutab (lulli lööma) `naistega

suolikad akkasid marjaa·si lüömä kõht läind tühjast

jättab pot́seppa `ammeti kus seda ja teist, akkab `kruntnikust (krundiomanik)

/-tämä / akkas nattukese lund kibetama (peenikest lund või vihma sadama)

`ruossetand `ukse`inged akkaned `kriunuma

jäi `vinti, akkas krikkima (riidu kiskuma, vimma pidama)

ai, ärä `torgi `nõelaga, kibe akkas

akkas tüöl vedelema, kuppatati ära

(luksatus) `luksud akkasivad `käima

oma süü, mis sa‿s akkasid `möhmakaga `kaĺja kahasse (ühiselt) tegema

luhvt akken plõgiseb, riiv vist `lötvale läind

tael võttas tuld ja akkas `kiiluma

ära akka kade`kopsust, kärista konu raha lagedalle

laiukkaiset laiutettu

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


`laia

`laia|gas

`laialdai|ne

`laiuta

`lauda on neli `jalga `laia

`neĺlä jala `laiune `lauda

`ninda `laiukaine (kitsuke) oligi

(ulatuslik) `laialdaised `einä maad

`paido `laiudeda (siile kokku õmblema)

(aulatuslik) `laia mottega `ihmine, tämä `tiedä kaik

`kaislad `onvad madalad, `laiad, `piesa `muodi `kasvavad, `kellagad `oiled on

`naiste`rahva amed on ka `laiudettu

kui tehä uus vene, siis `laiudeda

kui jalad `laiale `temmatu, ei `kuiva ein `välla

`pello maad voib ka `laienda (suurendama), uut maad `juure tehä

tämä `naura `ambad `laialle

`einä `unnigod ka lahodeda `laiale `kuivama

`einä `unnikod ka `laodeda `laiale `lahti `kuivama

`kuube on seläs just ku `lohmaka, `laia `kuube

`lahna on kala, `laia kala, tämä om oppe `karva

`laia `suuga, ei piä `kiele all midägi

tämä käüb `liiga `laialt `ümber (liialdama)

inimise elo on `kämble `laiune (lühike) siin maa pääl

`vaaksa `laiute (laiune) oli [vööpael]

(lame) `laatke kados, `laia madalukaine kados

`laia lund satta - - `laia lume `lörtsi

akkas `laia tied `käimä (liiderdama)

`laia tie pääl käüb, sie ei ole `oige `ihmine

jutto `männö `laialle

ken `lasko vigastil `ümber kere `käia, sell on `laia `kaare

`aigus `lähtö `laialle, `kohtsilla (kohe, varsti) on külä täüs

puud on kaik `laiakille (laiali)

ühe `laiukaised (laiune) `lavvad

laiute

sie jogi on kaks `kümme `süüli `laiuta (laiuti)

mago on kuhja kesk paika kust lähtö laiemast

see `riies üks `küünär on `laia

tämä käüb `liiga `laiald `ümber


Lügänüse


`laiemalle, `laiemmal, `laiale

`laiakad `kasvavad `viljä ja `ärjäp̀ä sies

(tõlkjas) `rakvere `raiped vai mei `kutsusimma `laiakad, jah, `kollased päält

siin on suur jää `laigas (kamakas, pank), sene `laika `pääle võib `menna `sõitama

neid `laikaid on kevade jões pali kõhe

`suured jää `laikad lähäväd jões `alle

save maast tulevad `laikad üles

`taivas lüöb `lahti, `pilved laguneväd `laieli

`tõine `laiendab puha kääst `vällä

`einä saad ei õle kuiv, lüön `lahti (laiali laotama) `kuivamaie

(hobuse või veise ristluupealne) `laudjas, obose `perse `pääline, vahitasse kas on ia `laudjas, tagant lai

ämm `kiitas, et minu poig `laiemb laast (haritud)

kahad `laialli, kas `nindä saad mehele

kiel lai suus ku raudlabidas

sie on `õige kuri isane `kalkun, ajab `siived `laiali

kuhi `tarvis `lassa `laiemast, `kasvatada (koguma) magu

`pilved lagunevad `laiali, ilm akkab `selgimaie

ku lähäb maja põlema tõmma puol saega `palgid `laiali - - sie puolsaag piab õlema igal majamehel

ku viel pääaluss `patja ei õld, sis `pandi üks pikk kott `õlgi täis, `säŋŋi `laiuss, palaka `alle, sie õli sis pää all

võttab `vihma `sisse, `einäkuhi lämäkäli (laabakil, laiali)

(lai, lage) `laata maal ei õle puid ega `põesaid

`põõsad on `laatas (suure kogusena, laialdaselt koos)

(avar, suur) `laialise puu `õksad ulatusid ülä tie

(lobamokk) laia `lõugidega, midä `sülge `suule tuob, sedä `vällä `ütleb

`tõine on `kange `laia suuga (ropendaja), on `kange `vandumaie

`laia `kielega, pali `räägib

`laia `lõugidega, midä `sülge `suule tuob, sedä `vällä `ütleb

neid sai `poiskeseld isegi teha, alt tegima `laia, pääld ikke `pienemast

nied onvad masakad puud lühikesed laiad õksad

(käelaba laius) `kämblegä `mõõdan üht `asja, `kämble `laius ja `vaksa `pitkus

`kraami on, sis `laiutab (priiskama), pera `õtsib `lainu

`kohto `uksed on `laiad `sisse `mennä, `kitsad `vällä `tulla

`kullidel on `laiad `siived ja pitk nokk

sie `juokseb juo `ninda‿t nenä `augud on `laiali

naha kaust (täispikkuses loomanaha tükk, laid) sie `lõigetasse üle naha, kui `laiad `saapa `tallad `lähväd

voolik tule `tõrjujad `tõrjuvad tuld puots`aakidega, kisuvad senega tukkisi `laiali, `lohvidega lasevad vett `pääle

kuhi sai lai ku larikas

üks riist on, `lähväd varud pääld, laguneb kuost `laiali

[vaeköit] `üksi inimine ei `kestä `laiali ajada

`ühte `puhku `ammud (karjud) kõri `laiali mu `pääle, kas vähämälle läbi et saa

`ühte `puhku `itsitäd `ambad `laiali

(kiirest levimisest) pahad juttud ka `lähvad `laiali `nõnda ku kulutuli

siis õli puu kiil, `kolme vai `neljä `sõrme `laius (laiune), `sellega sai lükkädä karv päält `vällä puha

kui parajas ei õle, siis on lai

(22-pasmaline suga) kahe`kümmine õli tihe, kahe`kümmisega linast `kuuti, kaks`kümmend kaks `paasma lai

kuhi tuleb `ninda lai kui `konna `vardad (tikud kuhjalava ümber) on

ei `räägi `laialt, `oian `korgi all

sie õli `kruusi auk, kaks `süldä lai igä tahu

(luhas kasvav) `luhta ein, `laiad rohod `jusku kure `mõõgad

kuda sa `istud `õmmete, kahad (jalad) `laialli ku rie`aisad põrandal

[tüdruk] ludukalli `poiste ies, `perse `laieli

kie `oiab oma `asju, ei `laienda (raiskama, laialt elama) `kuski, on `kange `oidlik

kirn päält õli `kitsamb, alt `laiemb - - kahe `kõrvaga, pääl tekkel vai kaas

(kahemehesaag) klopp`saega `lõigata `laiemad ja `pienemad puud `lõhki

(tikud kuhjalava ümber) siis on nied `konna`vaiad - - `puole `mietri pikkussed, et siis `kuhja `serväd ei `lange `laiali

küll ilm õpetab, lai väli `nuomib

(vagu, kuhu külvati) `külvi vaod `aeti neli samu `laiad, nied õlivad siis `külvi sikkandused

lähäb `ommiku `valgemast, lai `valge juo

linäd levidettä maha, siis sie on levitus (laiali laotatud kiht õlgi või linu)

ikke `metsisse `suurus on sie `linnu kull, `siived neli `jalga `laiad

kui `laia lotti (lobjakas, lörts, märg tükkis lumi) akkab sadama, siis on sula ilm

lume lotti sajab, kui tuleb `laia lund, `niisikesed `laiad `suured tükkid

`laia lund sadab, sula akkab tulemaie

sie on kokko`oidlik, ei `laiuta oma `asja

siis pidi tämä (leivataina) `vaalima `ümmärgusest ku kana muna ja siis rõhusid tämä `laialli

(väike jõeke) jõe `suonik, vesi `juokseb sedä `müödä `kitsalt, ei õle lai vesi

vana reitua `ahju ies õli lie paas, pae kivi õli valitud üks lai ja suur

on sie üks kuradi `kielevorst (keelekandja), ise viel `kielän et ärä sa laialt `räägi ja sa lähäd `Suolepille ja kõhe `räägid sääl

kukkille kukkalass

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


voda miu oma kukkile (enda taha hobuse selga), pera `pääle

`kukla `augu luu on porond

`pitkäd `lindid `kukla pääl taga


Lügänüse


läks nii, et `pöiad `käisid `kuklas (väga kiiresti)

tegi `iuksesihi, `este `kukla päält `tõmmas `arjaga ette `puole

`tõine on lüönd `tõisele `puuga `kukla `pääle

(nõidusest) `enne `aeti `ärja `mullikas tuppa `küündlä `päiväl, põledetti `kukla pääld `karvad `vällä et õleses (oleks) paremb ikke `panna - - `üieti `ärja `sarvi `kõrvetamma

kel on `kuklas kaks `püörändast - - sie `istub, süöb `vaŋŋi`leibä

`kukla tagune `katki `lüödu

noa õts tuli `kukla tagand `vällä, `leikas `eŋŋekõri lappi `vällä


Jõhvi


kõmm `kukla ja `nurka, `enne `vällä et saand kui palusid `andest

(sumpama) `larbib `ninda et `kannad `käiväd `kukla taha

`juaksima ja lasima kukker`kuuti `terve `päivä

`kukla pääl on `kurjad täid ja `õtsa ies on `õelad täid

`lapsed `juasti `kambid `kuklas

`näitäb `kukla tagust (pöörab selja) ja on mend


põhja-Iisaku


`lapsed `viisin kukkil (kaksiratsi õlgadel, turjal) üle jõe

`niide panemise aeg `võetasse `kuklad (lõimelõngakimp enne niietamist) üks`aaval `lahti

siu `kaŋŋas `kukladesse

kogu kanga lõim on juba kukkalas (kimbus)

no `kaŋŋas juba `kuklades

no mittu kukkalt said

va `ilgus `istub nigu luu`painaja `teise kukkil (kallal)

perekoǹna mured kukkil, kus‿sa enamb `pääsed

(lööma, äigama) `jõngatab `sulle `varsi `mööda kukalt kah

võttas omale võlad kukkile (tülinast)

`lapsed tegivad küla`kuhja, `kargasid üks`teise kukkile

`ninda `kaua `krat́sis kukkald, pidas nõu

`tõmma `vasta kukkalt

`terve tua `täia elamist `luapis kõik kukker`kuuti segamine

`arjund `teise kukkil (kulul, arvel) elama

tahab `teise kukkile ronida (teise kulul elada)

mis `laulu suled (kuke pikk sabasulg) nied sul `kuklas `püsti (juuksesalgust)

huoletukset, ei huoli

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


ei `vaise inimise iest uolt ei `kanna `kengi

`aida mies, kene `uolest olivad magassi `aida vottimed

`uoletukse läbi mäni palama

kippar oli `seilivenes perämies, üks vanemb ja `uolsamb [mees]

parem `maksa [mererenti], siis ei `uoli juo midägi enämp sul `karta, `mutku käi kuskoal tahad


Lügänüse


`kausid ja `tassi panema `istukalli, ei `uoli `kummuli `panna

`kuulama `uolega, `kuida õppetaja lueb

ei `uoli kärist `panna, ku `risti `laudid puud

ma võttan `luoma ehk `lapse oma `uole `alle, ma `kaitsen tädä

`meie lähema `vällä kodont, jättäma kõik `teie `uolest

ise`keskes saab asi `õiendettod juo, ei `uoli `kohto `mennä

`anna `ninda pali kui küsita, `kaupelda ei `uoli

sel ei õle keppimiest (mõisasundija, kubjas) `tarvis ku õli `uolas tüötegija

taim) maa sibul siin üle meie väljä mennä kravi kaldal kasvab tõisi neid ei `uoli `issutada, nied `kasvavad ise, kus `niske `kruusi ja pae`rahkane maa on

ei sie jõhvard (jõhkard) `uoli kenestki, ei `naisest ei `lapsest

(kukkuvast käost) `õhta on `õnnekägo, `lõunete ajal on `leinakägo, aga `ommikul on `uolas kägo

midä `uoletumad `muodi sinä `läksid et kukkusid

poiss tuli kodo, nüüd ei `uoli (pole tarvis) `kirja `kirjuta


Jõhvi


nuga `ongi jo terav, ei `uoli enam kõvistata


põhja-Iisaku


`kangeste `uolitseja mies on, keik on `naisel `ninda käepärast sättind

`lapsed jättas `ilma `uolest (hoolitsuseta)

`nuorematel piad `laiali `otsas, `nende `uolest või kedagi jätta

piad iga koppika `uolega lugema, `ennegu kedagi `ostad

silmiss

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


(luistest kaladest) tuli`silmäd (särjed) - - [ainult] luupuru

`vergo `silmad `kiskovad kogo (mõõtmelt vähenema)

`nenda `taplevad, et ila `parsko `toise `silmile

`silmist `kummita `justku kedägi oliks

(hunt) `kriimu`silmil on `nälgä

Elijal on `kierod (halb, pahatahtlik) `silmäd

kess kohal on [abaral] (kolme kordne kala võrk) suured `silmäd

kahel puol on [abaral] `arvad `silmad

tämäl on kana `silmäd, `ehta ei näe enemb `ühtä

kui `kriimud `silmäd, sis sie [loom] on taas `kriimu (kirju)

kui `lastel olid `silmad `aiged, `kutsuti salatu·hh, siis `anti kalina `marju `süvvä

`silmä teräd on `justko `kierolised (kõõrdi)

laps `kiljasti nii et sinine oli `silmist

nüid `oige nägid neid kodokarosi (naise karvu), et `silmäd `saivad `selgest

`lumbija `lumbis (nõiduma, posima) miu `silmäd `tervest

oh siä vana `kiero `silmä

(pl `liitkad = liigud) `müödi `silmud `vällä, siis `mändi kabaka `liitko `juoma

`ärjäl on ka lokko `lauda (silmakattelaud), `sarvi küles `kinni - - `liiga tikke `ärgä `juokso `muidu `ihmisi `pääle

kihud (kihulane) kihuvad (suruma, parvlema) ja kippuvad `silmä

se pani käsi sedämodi `silmä ede, `muidu `päivä - - `paistas eledäst

miul `kasva kae `silma `pääle

`keŋŋäst `lähtö `vilja kive `silmä ja säält tulevad jahud kive alt `vällä

`mardi sandid kävväd mardi päivä ehtal tallo müödä nalja tegemäs siis neil on pandu mogomaised kaik kentsäkäd riided selgä siis silmäd on ka kadettu kinni, et `kiegi ei tunne vanad kasugad on pandu pahemite selgä

`ovves lume sado ja `tuisku, `ninda‿t ei saa `silmigi `lahti

`silmäd `kustuvad `vällä

`silmäd `lüöväd `kirjust

`silmäd `lüöväd vesisest

`tarvis `männä `lumbija `juure, `silmä on `aige

`tehti kohe omavahel pliu pläu `vasta `silmi ja puol `tuopi `juodi viel `liikost `vällä, oligi leppitu

ei tea miks tama miu alalde kadeda `silmäga `vahti

emakala junid ehk muda `silmud, kalad neid üväst `süevad

kaig‿`asja imustad, midä `silmäga nääd

kaik `silmad `kiesiväd pääs

kana`varbad juo `silmis, midä siä enemb mehele tahad `männä

(kiiker) `kiikariga vahida, `kiikar tuob kaik `silmä ede

koverad `silmäd, `vaata koveritte

küll oli sie inimine jube `silmist

küll on monel eledäd `silmäd

meil tehä kase `tohtost `silmu `merdo

midä siä `jöllidäd neist `silmist

miu `silmis `kummiti et oli üks inimine aga ei old

nelitoist kolm`vierand `milli`mietri on kilo`vergol `silmä [suurus]

seda `tundo kohe `kaugelt jo, kus on `silmu kala sies

tämä (silm) ime juo `silgu `külge

tämäl `silmä `lavvod punased

tüttö äben siis lüöb silmäd maha

`silmäd kibelevad (valutama, kipitama)

vesi lüöb `silmä


Lügänüse


õlima kahe `kahtlase (nelja silma all, kahekesi)
`uuvemal ajal `üöllä `neljä `silma all

(kiiresti ära minema) kadu minu `silma iest

(mingit tegevust alustama) kabi menemäie, minu `silma alt `vällä

(kindakiri) `tehti `lamba`silma `kindad

(mängukaart) `parti `mängimise `juures, nii mittu `silma õlen juo saand, `kümmikust akkas lugemaie `ninda`kaua kui `ässäs `saate

kuus `silma ehk `kuuik

(pilutama) `kiilutab `silmidegä

silm `ninda `paistes et nattukene `kiilub

`kassi pojal vähä `kiilutavad `silmäd

midä neid `silmi `killitäd, tule magama, `silmad omal `kinni vajumas

(pilusilm) `killisilm, `silmad `killis

paremb silm rikkutu, `tõine silm `killitäb (kissitama)

kissi1, kissin2 kissi|silm pilusilm oh sa kuradi `kissisilm, `kõnnid `silmad `kissis

[kui] kade silm on üle käind, `suitsetetti `kaituse roho `suitsu

`Ilge `naine, pisikesed `silmad, suur suu, nenä jämeda `õtsaga

`tütrik on tehend kõhe `silmide `pääle `juuksetukka (eest lühemaks lõigatud juuksed)

`kõrja `iuksetolk `silmilt

`lapsel on nüüd `silmad `kuivad, enamb ei nutta

`pannasse `parve, kuus ehk kolm `palki `rinna ja `raiutasse `kaarna silm `õtsa ja puu läbi, viis ehk kuus `tolli sie auk suur ja `seotasse `väätidega `kinni

`enne `raiuti [parvel] `kaader`silmad `palgi `õtsa, säält `aukudest `aeti ige puu (palgiparve esiotsa kinnituspuu) läbi - - ige `puule `jääti `juurikas - - et ei `anna latvõts `vällä tulemaie

`silmad `jäiväd `õuve, tuas ei nää `estest iast

`silmad `kardavad `päivä

abeme nugi - - `liebitässe `rihma pääl ja `viimäst viel `silmi rättä pääl

(abort)`kaotas [lapse] `vällä, kenegi `silmad ei õle `nähned

kui on vett pali, et akkab üle `tamme `käimä, siis `tõmmetasse liigsilm (avaus veskitammis) lahti, `lassasse muist vett vähämast

elosa `silmidegä (elusana, elusalt) tämä küll enämb `Rääsa ei tule

laps kui `sündis, siis üks puol õli `iirenägo, `iiresilm (väike punnsilm)

`andasin ühe `klahvi (hoop, löök) `vasta `silmi

ikkeb `ninda‿t `silmäd punased

kie prisk ja punane on, sie kõkketab `silmist küll

kirju peaga loom kel õli `õtsa ies ikke tükk `valged ja `tõine punast ehk `musta, sie õli kriimsilm

tegema mida sa `kortsutad oma nägo ja `kissitad `silmi

kuld kattab isegi kuniŋŋa `silmad `kinni

koledast õli `rõugeid täis, nahk üleni kosas (kärn), nägo, et `silmigi ei õld nähä

`enne `tehti `niinist, `suuremb jägu kanepist `luoma `kütked, `kaulamus (kütke osa, mis looma kaelas käib) ka punuti, `kaulamuse ühäs `õtsas puust püör, tõises `silmuss

nägin sedä oma lihalikko `silmidegä

`silmad põlevad ja eläväd (liikvel olema)

inimine, kie ligidalt vahib, puol`viltu, on kana `silmad pääs (lühinägelik)

(määrdunud näoga) oe kriim`silma, ise nuor `tütrik

`silmad juo `itku (nutt) `turvil

paed kus `silmud `käisid kivide `päälä ihemas

palav on, silmnäost ajand palava `erned üles ja vett

`kõnnid `silmad `kissis

`silmad `onvad `kustuned, õlengi pime

seni `lapse `piake sile kuni ema `silmad `lahti

kanapime õlen minagi õld - - jäin kanapimedäst (hämaras ei näe). siis sai `luoma`maksa `keita, siis seda `auru `silmide `pääle `lassa, sie võttas `välla

ku on marjad (trahhoom) silmas siis ei saa üvast silmi lahti teha

(silmamoondaja) `silma `muutajad ehk `lumbijad `tievad oma kometisi

(nõiduma, lummama )`lummis `tõiste `silmäd ja võttas noa `vällä

mõnel inimisel on klaas silm, tuleb silm `vällä, siis tämä laseb klaas `silma (protees) `panna

`viisud ja vahid, `kaunistad (silmitsema)

silmnägo on nagu `lauva `liistak, `kõhna puha

mida `longutad (tigedalt volksutama) oma `silmidest ja vahid alt `kulmude

tämal õlid jänisse `kõrvad, magas kõvast, `silmad `kinni, aga `kõrvad `lahti

kui silm `vältib siis käsi `kouhkab (varastama), `tõine akkab `vargale siis

vesised ja `vaesed `silmad, ei nää `õige `kaugelle ei

ärä `ninda jämedäst `kiera vai `eiesta et ei lähä vokki `silmast `alle

mõnel `jällä silm `lämpsib, akkab `vahtima, siis `tõine silm `püörab ülesse ülemise lau `alle, käib `vilksti `silmamuna, sis `jälle tagasi

võttad pali `viina, `lüöväd `silmad `aĺlist pähä, et näe kedägi

und ei tule `silma kui on inimine `ergund (ärevaks muutuma, ehmuma)

`putru `kaste, `kasset ei õle, võid ei õle `silma `panna

`külje pääld tuleb ned `silmad üles võtta ja siis akkab sukka laba

`silmaseletus akkab `kustuma - - [teine silm] vähä `kuumab

`silmäd ajab `punki kui on vihane, justkui jänisse täkk

`veski ülemisel kivel on `silmä auk

(näost) eledä veregä, ilus ja `priske, silmnäo lapp on ilus `vahtida

`ussi viga jääb `külge: `silmad `kierleväd ja pää käib sedä`viisi

ei käind tänä `üöse nahk minu `silmide pääl, ei saand magada

ei sie enämb `tunne äbi, tieb kõik karutükkid juo nääd et on `kueranahk `silmil, juob ja `riidleb

nutma kui laps õli surd - - eks siis lase küll `silmavett

käin `metsäs, vahin puud, lüön `silmä `pääle (huvituma, valmis vaatama), `tõine kõrd tuon `vällä

midä `asja `silmist `ninda `kieritäd ja vahid

õli neid, kie `tervel üöl kana`nahka `silmäle ei `saaned

kenel `silmad `jüllis (jõllis, pungis), `kutsutasse `jüllis`silmast

midä sie jöllsilm siin käis

`jüllitab `silmi ku tige ärg

panema kaapkübärä (kõrge rummuga viltkübar) pähä, siis päiv ei `paistu `silmade `pääle

(pulga koputamisega märgiti mängu algust ja otsitava leidmist) `peitumäng õli, koppa`pulka sai `mängida - - sis `teiväs maa sies kepp `juures - - Kie koppa`pulgale ei `jõudand, sie ois `silmi (jäi otsijaks)

eloiir ku on `silmas, sis `silmalaug iseenästäse `tõmbleb

(kaks korda, kahel korral) kahele `kõrrale `läksiväd `silmad `kinni

`luodod kõhe vesiste `silmadega - -, on kõhe `silmad vie `kalkevil

kierdel `silmad on vie `kierdel ~ `kierevil (kalkvel)

klaas silm ehk jää silm, neid `taotab ovostel `õlla

mina `lõikan `sulle klämaka (hoop, löök) `pitki `silmi

kottissilm mõnel `nuorel ka juo `silmalau pääl kott

kui(?das) `teie että pese oma `silmi, `kõnnita `silmad `kraamas (räämas) ja `kriimus

pese enne jüri`päivä `konnakudega (kudu) `silmi, sis ei akka `päivitus `pääle

kugesilm (kukemari), `metsäs suos pisikesed `kasvavad `nindagu `sõrme `õtsad

kui `mardi`sandist sai käia siis panima masked silmide ette kas linapi ust vai lambana ast

kui suur `kaasavara, siis võib ühe `silma `kinni pigistada, `õige suur `kaasavara, siis võib `tõise ka `kinni `panna

rie pakkul on `präiguski `silmussed, `silmussed on `ümbär kõdara, `kie‿se (mis see) rie kõvindus (tugevdus) on kui pakk ja `silmus

(linnupüünis) `linnu `paulad, tie raa `pääle sai `nüörist rattass `tehtud, vibu `küllest tuli paul, `silmuss sies

mida sa `kõnnid `silmäd `longokalli (longus) ja nenä `tuosis

ei taha kenegagi `rääkidä, `kõnnib `silmad `lonkos (longus)

lähäd `silma järele kõhe, võid `õtse kõhe `käia, et `kierä kuhugi `puole

(kindakiri) maonaha kiri tehti üläni valge vai värviline põhi parembpidi maonaha `silmad pahembpidi

`enne `reie sai `peksäda, sis `suolased igipisarad (tilk) `juoksivad `silmi `müödä `alle

(purjus) `silmavahed `kirjud, täis juond

sel `onvad kadalad `silmad

jääsilm (sõrasilm)

(kaetamise vastu) `lapsele `kurja`silmaõli `aptiigest sai küsida, punast `karva, kui last õli paha `silmaga vahitud

silmnägo on `krimpsus

kui last õli paha `silmaga vahitud [toodi apteegist] ka imestuse`suola, `valge `pulber õli

sügelema kui paremb silm kihub, siis saad `naurada, kui pahemb silm kihub, siis saab ikkedä

üks inimine on `kahvatand silmnäost ja `lotsis

kanttimaa kanttiline

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


`kantiline

imelised `kantilised rahad olivad

tuul `kierä toist `kanti

alalde üht `kanti `istu ja `kirjoda

`reies olid lademe `kieräjäd, ken `kierasid toist `kanti ja toist `kanti

akkan rätti `kantima

kuot oli `kantis puu`pullikas

(kandiline) `nelja`kantne `kerge korv

`kantniko (vabadik, kandimees)

se on ka `kiero, ko tuul `kierä toist `kanti ja `kisko `muldagi maa siest

Metsküläs on üks mies, kenel on `kantiline pää

kess kohas teki pääl on `neĺla `kantiline `auku

tuul `käänäs `toise `kanti

`paiad, `kaindla all oli `neĺla `kantilised labid

(lippars g -i = liiper) raud tie lipparsid [on] `neĺla `kantilised, üheksä `jalga `pitkad


Lügänüse


Võru `kandist inimine

`mitmel `onnikul on Uo`nurme `kandis `kuuse`koskone kattus pääl

(ühismaakasutuse aegne) lappitalu `karjamaa õli talukõhast `iemäl, `einämad õlivad `kaugel, `mitmes `kandis

`ilma `muudab teist `kanti `jälle

`pannasse `kuuse kärissed `püsti, ja `neljä `kanti `argid `vasta - - `ruodjamed `käiväd `õkside pääl

juttada (palgilt, latilt osa koort ribadena eraldama) sai kahest `kolmest `kandist, siis ei mädäne

päält õli `ümmärgune, `ninda `kandikas õli

`palgi kant (tahk, tahutud pind)

juo laseme `kandid ka `pääle

aam`palgid `onvad `neljä `kanti (neljanurgeline) `vestetud

mul on täna kasepakkusi neli`kümmend `kanti (ruumimeeter) pääl

puid `õsseti kant`mietriga (kuupmeeter)

kodo tahuta, sae `veskid `kandivad (laudu servama)

kui õli sie, `traksidega põll, sie õli `kanditud erälise `servägä

(kandiline) `kantis `põllu iga kant on ühäpikkune

üks tihu, ja sie `võrdub kolm`kümmend kuus kant`jalga

pajo sugidest tegima `ninda `nelja`kantilisi, siis `ütlesima, et sie õli `kassi märs

(kasukanõel) kasuka niul on nisuke `sulgiline, `niulal on suled ehk `kandid, `kolme sulega ehk `neljä

`laudust `tehto `keidoküök, `neljä`kandiline, katuss pääl

nied õlid krappid, kaks kara õli sies, `männi puust `tehti, sie klabises iast, `kandiline

kus neli `nurka `püsti on, sie on `kandiline kuhi

`luodod kõhe kämä`lõuaga, `kandiline lõug pikkal ies, lõug kämäs, tige

`pannasse `kuuse kärissed `püsti ja `neljä `kanti `argid `vasta

`liimid õlid `niiskesed `neljä `kandilised, alt õli `niiskene teräv põhi - - päält õli `lahti s?`pandi sie `küljeti vette - - kaldast [nuiaga] `taoti, siis vähid `läksid `sinne `sisse

`kapsa raud `jälle õli `niisike `luokaline (loogeline), igate `kanti kõveras, `sellegä `raiuti

kompee

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


ei miä‿n tamaga `kombe saa (ei saa läbi)

kus tuli `kilkisi `ninda‿t oli koledal ~ `kollel `kombel

kas oled jo oma `asjaga `kombes ~ `kompes (valmis)

`eigä ne üväd `komped (elu-, käitumisviis) küll ei ole

`kissad `laulad va˛el `mitme `äänegä - - moned `ellest, moned `kommest (kumedalt)


Lügänüse


n `komme

täma sai omale `kombes (korralik) mehe viel vanal ial

tuleb `varga `kombel, `lummimisi (vargsi, varitsedes)


Jõhvi


(kergemeelne naine) `kerge `sielik, eks sie ole `kerge elu`kommetega, nisike `kerglane `naine või `tütruk

`marssis kääd `taskus edesi-tagasi, ise `ninda `kombes (uhke) et

kuri vaim tegi `kuerast enese, `vaimu `kombel käib, ei õle liha ega luud


põhja-Iisaku


laut läind põlema, `luomad `päesesid ime`kombel (vastu ootusi)

ise `poisikese `ohtu, mis ime`kombel täma küll `selle `tüöga akkama sai

kesesse `jätmine on ju lohakate `tööliste `komme

viisii

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


vanasti `estes olivad `pollud ribade `viisi nigu `ingemaad

tämä `siunas minu nii `irmusal (inetu) `viisil

sedä `viisi `seisos `kolmed `sutkad

(kuidasmoodi) `kuida`viisi siä tulid `seie


Lügänüse


regi `viitab, `vanker `juhtab, ei käi `ruopas rattad, `tõisep̀uold jõhivits `pitkemäl

rattas jugab (juhama, viitama) ehk `uisub kui `sõidad `ninda `rüöpä sies, rattas käib kahele `puole

(teetähis, -viit) tiel on juhi, siis `juhtide `müödä lähäb

kas mõjalt ei nähässe, ku `akna pääl `viisud ja vahid

`viisud ja vahid, `kaunistad (silmitsema)

mina ei tiä sedä maa `kaugust, kui pali `sinne `virstade `viisi võib `õlla

`ussi viga jääb `külge: `silmad `kierleväd ja pää käib sedä`viisi

mõned `naised `keksitavad last sedä`viisi `süülis, tippa tappa

minema ku pruut õli `viisutud, siis sai `kõsja `mennä

`kulgevad `piigasi `viisumas

sie pill kumab (kumisema) `nõnda vaist `viisi, `muutku kohiseb vaid

(sõim) `kärnämagu midä sa `viisud

kuol`mester võttab `viisi üles, `annab `ääled iga ühele kätte

kel ei õle `laulu `viisid `selged, siis nagu `undid `ulvuvad, `tõine oma `muodi, `tõine oma `muodi

`kuida sa sedä `viisi leppid (nõus olema), kui `tõine lüöb sind

eläb `linnu `viisil, ei õle aset egä `paika, tänä siin, `omme sääl

logiseb nädälide `viisi maas, ei õle `aige ega `terve

(viisunõel) ludaga `pistetä `õtsad läbi, kui `viisu tehässe

l`tõisel mehel `jälle õli püss kääs, `viisus ja `lummis (salaja vaatama, piiluma, varitsema), kust puolt [hunt] tuleb

`vargade `kõhta, küll `viisusin ja `lummisin, aga ära sain `salme `pääle (saladuse jälile), tabasin `kinni

`karjane lüristab pläkkist pasunaga lürr-lürr, ei kedagi `laulu`viisi tule `vällä

juoksiko juoksoll'

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


(`juoksol)

pojat `juoksot `kiista

`soidamo `kiista, `katsumo kene obone `juokso tulisemmast

`lasko jänis `juokso pääld maha

ku [mahla] `juokso`aiga on `müöda, siis akka [kask] `oksendamma

`vergod tulo `luvva `alle `juoksu, `vastu `juoksu ei saa `löiä

tama ei `kesta `kuskil, tama on üks `juoksiko (püsimatu) `poisika`ine

(jooksva haigus) tama on `juoksigo `aiguses

kanermu `juua `juoksigo `vasta

`juoksigo `vasta `keidä kanermu tied

ise akkas `vähki `juoksema ja siis suri

ikkunad akkad vett `juoksema

`venne `juokso vett

kalad `juoksevad joge `müöda edes-tagasi

suga `müödä `juoksevad `niidid pakkole

obone `juoksi ühe `joonega (hoog) viis `virsta

laps `juokso `aima judin (kahin, vuhin) taga

saba `juokso müöd‿maad ja kahiso

siä `juoksed alalde `kievä-`kuova

`laiva `juoksogi `kehveli `pääle vahel

`lapsed `juoksevad ja `kepsiväd (karglema)

`luomad `kartad `kiili (kiin Hypodermatidae ja Oestridae), `kuulod vaid sedä `kiili `laulu, siis `juoksod `ullemast

`koske `juokso kovast

siä `justko vana `kulli siga `juoksed pikki külä

vene akka `juoksema `ninda‿t ei `kuule (alluma) `tüüri ei midägi

küll `juoksi kovast (kiiresti, hoogsalt)

(ladusalt) `lahhest `juokso vesi, tädä midägi ei tagista

vesi lahiso maha, `juokso `ninda‿t lahin (mühin, kohin) taga

`kraavist vesi `juokso ka `lahkest, `lahke `kraavi (vaba, lahtine, kergesti läbitav)

`ärjäl on ka lokko `lauda (silmakattelaud), `sarvi küles `kinni - - `liiga tikke `ärgä `juokso `muidu `ihmisi `pääle

`verko tulo `luvva `alle `juoksu, `vastu `juoksu ei saa `löia

`pilved `juoksod `lounest

kui kovast `juokso, siis `lietsuta

`lüöperid `juoksivad `enne vanast ja `kandasivad `kirju


Lügänüse


(kestel, vältel) `tunni aja `juoksul

juoks(is) `ninda ku jalad võttasid

minu nenä ei õle elädes verd juost

`kerge `juoksoga obone

`leikas (pani) `juoksu

ädä ajab `ärjägi `juoksu

pagemine, põgenemine on `tienistusest `juoksus

siad nie `enne `aastat ei lähe `juoksu (paari)

jalg akkas verd `juoksu

sie õli esimine juoks

akkas kõhe `sääridest `juoksu

`kerge `juoksuga `vanker

magamise `juurest läheb [karu] `juoksu. tämä `estest (kõigepealt) kohotab vai `ehmätäb

vahi ette, iga `kõhta ärä `juokse umb`pahka

jahimies ei saa `juostes, vaid `uodates

`lasti obosi `juoksetada kui õlivad `tiirud vai

`juoksev liiv (tuiskliiv)

(vett läbilaskev) `juoksik riist
`juokseja riist

lasin `juoksemast `külge `luomale

kerib `juossa, ega siis `traavi `juokse

`tormi `juosti `linnale `pääle ja `võeti `vällä

`juoksi justkui sada `paari `jalgu all

lase lehm ärä `juossa

`juoksi `aader `päivä läbi, ei saand `kinni

`paise akkab `juoksema

nenä `müödä `juoksi vesi (higi) kõhe maha

`uuvve `võima regi, kas on ühe `talve juost ehk kaks

`palgi parv, `pandi igepuu läbi, siis kui vie pääl `juoksi, siis ei õld `karta `katki `mennä

kive vahelt `juokseb jahu `kasti

kell `juokseb ette

`räägiväd et tuleb üks aig, `milla `saari raha lähäb `juoksemaie (käibele)

`ussisi piab `juokso ajal `seitse `kaeksa tükki õlemaie `unnikus

kus vie `juoksu kõht, kus vesi `liikus, säält saab [kala]

sie midä kulutab sie on `juokso raha ehk kuluraha

sireli `õiled on `juokseva `aigusse `vastu

kure `mõõgad, `puisa`vitsa `marjad, nied on ka iad `juokseva rohod

va `Miilil on `juokseva tõbi, `jusku va orikas külite, ei `pääsi kuhugi

kui nägi et [mõisahärra] obostega tuli, sai kodond `juosta väravad `lahti tegema, `ärrä `andas kaks koppikad juotraha (lisatasu)

egä tüö jänis õle et `juoksu lähäb (pole kiiret)

`palgiparv, `raiuti (parve tegemisel palgi otsa) `kaader`silma `augud `sisse ja `pandi igepuu läbi, siis kui vie pääl `juoksi ja läks `vasta kive ehk kuhugi, siis ei õld `karta `katki `mennä

meil siin `piske `piiga `juokseb kabin taga

kuhu sa kuradi `kalkun `juoksed

`juoksivad `tõine `tõise `kallale, `leiväd `tõine tõist

jalg `juoksi `ninda‿t `kambid `käisid `kukla

on juost `undi `karjad (parv) kõhe

üld `juoksev kaup käib alaldi ühe kääst `tõise, ei õle `sõisev kaup

`mis te kegatta (karglema) `ühte `puhku ja `juoksetta

kui sai `kehväst [nõule põhi], taa‿i akkand `juoksema

`juoksin ku keräpüü, jalad kottis

`juoksevad `lapsed kibin-kabin taga

lapsed `kiemutavad `ühte `puhku `tahvad `käiä ja `juossa

`karjatsed ajavad `lehmäd (kiini) `kiili `juoksema, `tievad pz-z-z

`lapsed `juoksevad, kägiseväd ja `lüöväd kila (kisa)

`kondajas (reuma), käib kehas ühäst kõhast `tõise, vana `juoksva

`kuorma [kinni]`tõmmamise konks, `õunabu `õksast, `aariklane õks, `nüöri õts sai siduda `ümbär `konkso - - köis juoks iast `konkso `argist läbi

säält `massinate alt `juoksep ehk kui pient `lõnga

läks `kuivildi lavale, kui akkas vesi juoksema - - siis akkas vast `vihtlema

(seeme) lase madis `putsi `juossa

kuda kusi `juokseb (kuidas käsi käib)

kirp sie kuderdab `juossa

eks [sõjas] `kuulid `juokse ikke `mieste `selgä

nüid `sõrmed `kämpäras, `juoksva tieb

[lapsed] `juoksevad `sängi `alle `peito, ei `anna `mulle kättä (tabada laskma)

(tulva-, laus) `laata vesi `juokseb jues

`räästäd `juoksevad `küündlaba ladinal

obone on `lausa `lahti `kiskund, `pistab `juoksu

(liiderlik naine) `lehmäd on tõsed, `juokseväd ise mehe järäl

obosel akkab `juoksemine juo `liiast menemaie

kui akkas üks riist `juoksemaie, siis `pandi liig (lisa) põhi `sisse

riist `juokseb lohinal

`kõrvad on `aiged ja limased, `juoksevad ja on mädäs

nagu meil on pisike `piiga, teräsed jalad `tõisel, lippab `juosta `müödä tuba

obone `lontab (lonkima) `juossa, ei lähe tulist, on laisk `juurikas

iir juoks ludinaga `meie rie `alle

`paise lei `lahti, akkas `juoksemaie

`mõisades `enne `klüöperid (käskjalg) nied `juoksid juttiga kaks`kümmend viis `versta

(püsimatu) `lüöper, `juoksik, `kuskil ei õle ia `õlla, laseb ühä `juurest `tõise

siis akkavad kased jo mahla juoksema ku maa sulab kevade kevade onvad kannu õtsadki kõik märjad ajavad seda mahla üless

`mahla kask, `juokseb `mahla

seltsi

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


`terved `luomad, `mildised on üva `seltsi, jädedä elo

(andide kogumiseks) `kolmed `kohvid olid `seltsimajas

üks `seltsi `kirpusi on `lehtede küles, lehe `kirbud

(`lehmu|s g -kse = suur veelind) `lehmus on suurt `seltsi `sorsa - - nämäd on `ninda `alli `karva `kiŕrud, `lähtöd `verkost `kallo `püüdämä, vahel jääväd `verko ka


Lügänüse


aeti suguselts kokku

kaht `seltsi on `jussi (jusshein)

mõnel `seltsil `jälle `juuksekubed (juusteta koht otsmikul)

aga nisudest tieb `veski `jälle `kolme `seltsi nisu `püüli

`ennevanast õli neid `järgisi kaht `seltsi, ühed õlid va kurg`atra `sahkabust `tehtod, kolm `jalga all

kivi`litronid, üks selts jänessi, `väljä jänessed, kivede `varjus [elavad]

kie on `partis `nuored mehed klappivad kokku, `seltsis `juovad

minu ema õli säält sugu`seltsist, keda `üöldi `käuräpää (käharpea) omist, neil õlid `iuksed `käuräs

ja `tõine selts [mis] sin `karjamadel `kasvab, on `jälle lahk `valged (lumivalge, täiesti valge) `siened

`seltsis `käisima, üväst `saima läbi, `lantsad (lahke, sõbralik, sõber, semu) `poisid õlima

`naised `käiväd `kuolimajas, on `seltsi `liikmed

`kaera õli `mitme `seltsi, õli `niske ühe tahune kaer, no lippu kaer (lippkaer) `kutsutasse sedä

akkas `luussa (luuslanki) `lüöma `tõiste `nuorte `seltsis

lähän ka `tõiste `juure, lüön `seltsi

lüön senest `seltsist `lahti, en lähe `nende `ulka

(kimalane) maa mesiläsed - - neid on kaht seltsi tõine on valged valge savaga, muist on `mustad

mahok·rka tubakas õli kõige kangemb tõiste tubakate seltsist


Jõhvi


enne vanast pasarnikku `seltsi ei õld, `välja veravas õlid klobod (lokulaud), nuiaga `lüödi

sie on `rahva kogo, `seltsi majas ehk `kuski

[ta] tuleb `meie `juure, siis `lähmä `seltsis, et kuas paremb `menna


põhja-Iisaku


kuninga kübaraid oli `mitmed `seltsi

nad on keik nattukese `köhked (kergats), kuhe seda `seltsi

maahhaa

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


`maahha

`langis `polvisilla maha

üväd (ivad) karisod maaha

lina külvädä maaha

lasin ülge maaha

lassa püssügä maha kui koerad jääväd maru taudi

`einä on `kaares maass

(kartulivõtmise kõblas, konks) `kartoli `konksoga noppida `kartoli, `kaabida maad

üks ken `tembas [põllul sõnnikut] maha - - `konksoga

`kouguga `temmad `sonnigo `kuormast maha

(maakirves) `kouguga `kougida maad

ko maa ei saa aritus, ei `kasvada ka

kaik maa on `ninda `kehkara (kivine, paepealne)

laps `laŋŋes maha‿t `aima `kolksti

`kuhja maa on vel tehä

älä kukkuda last `süülist maha

`tieväd kuli plokkidest `unniko – `linna ja `lüöväd sene maha

sia `kärsnä, siga `tohni `kärsnägä maad

üks `kärtsäkä (pauk) ko `lasko, on inimine maas

maa `külles `nomme maas `kasvad `karbed

maa on `irmus `künkane (künklik)

(künklik) `künkligone maa

(ulatuslik) `laialdaised `einä maad

kanad ja `pardid - - `lammad (lamandama) `viĺla maha

puu `langi maha

`langis `polvisilla maha

omenad `langid maha

ait on `laŋŋakille, nagu `vilto maha `langimas

`landud (kaalikas) on maha `tehtu

larista `vihma maha

`laskes `püssügä karu maha

`sülge kukku lats maha

ei `löüdänd maad (koht), kus `seissa

`anna miu judule ka maad, lase `minnu ka `rääki

(rügama) `maadleb `tüöga

`maaki g `maagi, `maakine vesi

maantied `praigas `silludeda

kui sitta veidedä siis nogaga temmada kuorma päält maha


Lügänüse


(nõmm-liivatee Thymus serpyllum) imestuserohod, nied `kasvavad maa `külles, üks vars, `varre `ümbär pikkad lehed `jusku `topsid

`liivasel maal `kasvavad `kaitussed (nõmm-liivatee)

`kaitus rohod, nied `kasvavad `liiva maas, sinised `õiled, pisiksed lehed

`istus `nurgas maas ja `inkus nutta

[laps] isä `muodi, justkui isä suust maha tuld

`läksin isäle `itsmeid (tähis, märk) panema - - puust `pulgad õlivad, sai maa `sisse `itsmed `püsti `panna

kana nokkib ivad maast `välla

kui rei on `peksetud ja obosed `talluvad õkkad maha `õtril, siis obosed ivavad

`valge juss `kasvap `kruusi maas

jättas `lapse ja `naise maha

(kadripäev) `Katri, va `tüütu, ajab lume maast `vällä

(kadripäeva sulast) mart tuleb `maale, `varbad `külmetuvad, `katri tuleb `maale, akkab kusele

`keller `kaiveta maa `sisse

(kobe) kohe maa, siis `kasvab `kõiki `vilja

laps kukkus maha kolati (kolaki)

tappab `kollid (laste: täi) pääst maha

kui maid `mõõdeti `pandi kubitsad maha

(tulistama) `kõmmutas `tõise maha

(põndak) kõnd, kole savine maa `kõrge jõe`kalda pääl

`kõnnus `pieti `karduli pali maas, iast `kasvas

`kõrgelt lakkast maha (allapoole)

õlin käbäräs maas

`kirves käib kive (kivvi), terä maas

kukkusin maha käppikälli (käpuli)

külm `kergitäb maa üles `kärjele

`viljad on saand maha `külvätust

rida `lasti puid maha ja akketi alet põletamma, alet küttistämmä

`laapis, `pastlid jalas, sene maa maha

senel on sitta labene, aga minul on põledettu labene (taimelava)
labeste `piale `tehti `enne küttist, siis `kapsad `kasvavad paremast
`istuta kabusta `taimed labeselt maha `piendra

`lamba pabalad õlivad maas

(inimesest) kuradi larakas `maoli maas, tüöd ei `viitsi tehä

lähän vett maha `laskemaie (kusema)

siis `veeti linad `einamaa `piale ja `lehvitati (laotama) maha

(välja lobisema) laseb jutto `lendo (liikvele), kõik maailm tiab

(lipshein) `lipsu roho `kasvavad `neskes `nõmme ja `liiva `maades

`metsäs on `einämad lodo maal, sie on `pehme maa

(tuld ja suitsu sisse ajama) ahi `lõõskab, labidaga paa (pane) `tuhka ette, sie võttab `lõõskamise maha

`istup lädäkälli (lääbakil) maas

tuul lüöb `vilja maha (lamandama), siis ei saa `niitada

`innad on maha `lüödod, ei saa `vilja `müiä

oma maa inimene, sie on oma `rahvusest

maa-alune jõgi

kui juo maa-alused (noored tüdrukud) mehele `lähväd, midä sis maa`päälised (vanemad neiud) `tievad

maa alused (noored poisid) juo `juovad `viina

(surnust) maa-alused on `surned, ei tule tagasi enamb

maadelda

(maakaer) maa kaurad ja turgi kaurad õlivad

maaligu linad levidati maha rukki kõrde

maa rohtusi kes kõrjavad on ikke praiga ka

`ahju suu on maas

punane lehm õli `Maasik

maa`telgas (põldsinep)

maa viha (maapinnas peituvad vaenulikud jõud)

võttas karu elo maha

lehmä mullikas õli lehmäd õlivad ja maad õlivad ja ninda siis ma maja pidamine õli

(mardipäev) mart tuleb maale katri luhistab pääle siis tuleb külm kui mart maale tuleb

matti maa mies, vabadik

(mütol olendeist) lappu mies (”käib tuulepöörisena siit maalt vilja riisumas”)

menemää

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


mene esimigost (esik) läbi, sis tulogi tuauks

mene vahi ikkunast ken se tulo

`kahmas kaig oma `süüli ja vei menemä

tama jäi `kauast (hiljaks) oma menemisega

karud `onvad `menned `kaura

suppi on kohisend (kihisema), appust mend, suppi kohiso

(vilets heina- või karjamaa) kurestikko on pime `metsä, älä mene `sinnä kurestikko

mene `lehmiga nüid `kuusestikko (kuusik)

`mengä nüid `kolkasi `puistama

mene `ütle `kärsäle (siga), las `kärsä `tulla `oue


Lügänüse


emä `tuodo `saabastega (paljajalu) `käidi `ninda `kauva ku `kuoli `mendi

`kerge ja `erkos igäle `puole menemäie

meni ~ läks `tütrikku `iilumaie (luurama, piiluma, nuhkima)

(surija) viab viel `enge edesi tagasi, on juo menemise pääl

kui meni vihasest, siis vedäs sava `ümmärgusest kui vokk

jagavus on mend sego

s `vällä `mennä, sääl õled jaheda kääs

akka vett `vällä `laskemaie, juhi (suunama) vesi menema

`järsko meni (läks ruttu ära)

`naaburi poiss on üks `jäärä poiss (kangekaelne, isemeelne), üttel ühe kõrra, et ei lähägi enämb `kuoli ega `mendki

(tegevust alustama) kabi menemäie, minu `silma alt `vällä

(jooksma) kadib `vällä `mennä

(hakkama) kamu menemäie, älä pali `aiga `viedä

kamun menemä

meni `kassi `linna magamaie, `rii‿al (rehe all) õli põrandal külm, siis meni `ahjo `pääle

sie `naine õli `tõise mehega kasusse mend (last saama), ku õma mies õli sõas

(keevaline) `kieva verega, kie äkkiste vihastub ja `jälle igale `puole on vali menemäie, sie on `kieva verine

`kehkeldäb üht `asja ja tõist `asja, kuhugi ei saa `mendust

`istu ratta `selgä ja lase `mennä, midä viel `kengitäd (kingi jalga panema) ja ehid `ninda pali

midä `kerge `paadiga viga `mennä `sõudama

`mõisa kõhas ikke kodo menivad kesk `ommikust `süöma ja tulivad `jälle lokko ajast tagasi

`ühte `puhku kiheleb, on menos

(peletama) kihutasin sene majast menemäie

päiv on juo menemäs, terä vähäkese `kiilub

pane `kiltsud `kaltsud, `kompsod `kampsod kokko, akka menemäie

laps kipperdab (nihelema) `mennä

ehk on üks tiereis ies, südä kippitäb `mennä

`vihma aig kippub (kalduma) juo üle menemäie

`teie `menga `kitkega `kapsad, `meie `kitkema `porgandid

`kohto `uksed on `laiad `sisse `mennä, `kitsad `vällä `tulla

`viskab ku `kerisselle `klaasi (klaasitäis) menemäie (see, kes joob palju viina)

(ta) `klonksas ühe `kõrraga menemäie, enämb ei õle `tilka

tämä on kohevil (~ kõhevil = elevil, ärevil)`ühte`puhku menos

vanamor meni rii `alle võid kokko `lüömä

mene pane need kive kolakad (suur) `ühte `unniku

ku pruut õli `viisutud, siis sai `kõsja (kosima) `mennä

peigmees `kõsja mies meni isä mehegä

kui `linna saab `mendust, siis `linnas kulub pali raha

`lauad on `kummi mend

mene `lapsega `küöki, älä `kussita (vaigistama)

[liblikanukk] `kuulab (konutama) lakkas `talve läbi, kevade `kasvavad `siived `selgä ja lähäb meno

viivitama midä sa kõheled sääl `ninda `kaua, kui et saa `mendost

kana, kui akkab munele menemaie, siis kõkketab

`männi `kärrid, midä `menned ka juo (kipra) `kärri‿säl suo‿päl

mene `vassaku kätt

käsk on käind, piäd menemä

`käsnäsed `õunad igä `aasta meneväd `käsnäsem(m)äst

`anti käsk kättä, piäd menemä tio`päivi tegemä

mene lüö sie jõe kään maha (niida jõekäärus hein maha)

`vallast `annetasse käsk kätte, et piad `küüti (veokohustus) menema

mene lase (valama) õlut

puu `pungad on `liikuned, kui akkavad `lehti menemä

tõi `linnast `naise, `arvas, et on inimine, aga ei õld - - mies ajas meno, et `kauva ma `tõisemehe `litse `toidan

loginaga sõitma logistab `mennä `vankriga

lokk lei juo, piab `tüöle menemaie

sie mies `luobus ärä sääld, ei `mendki `sinne [elama]

meni `kõrtsi kõri lobotamma

`suuremad puud menid `metsäs juo `lõikuse `alle

`lõksatus käis, mene `vahtimaie, kas meni uks `lahti

ise ku maamuna (murumuna) ja tahab suurele mehele mennä

sie on maaviha kui viskab inimine küliti maha. mõnel ajab silmad paiste. piad õbeda pääl pesemaie ja siis mene vala sie vesi sinne maha kust sa õled saand tämä. sinne arsti abi ei `aita

Rääsäs (kohanimi) viedi üks naine marutõvega meno (ära)

valmiist'

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


sie et `jovvu (sa ei jõua) senest ajast `valmis tehä

sie tüttö `oska üväst `karssi, tekkö `päiväs `pallo `liebe `valmist

`pulma `lavvad `oldi kaik `enne jo kadetu `valmist

`oige `kähvel `ihmine, tämä tekko kaik `kiirest `valmist

nämäd `laitad (valmistama) sedä `ruoga

sie tüttö `oska üväst `karsi, tekkö `päiväs `pallo `liebe (ppl < n, g `liebe = kraasitäis, kraasitud villarull) `valmist

nämäd `löiväd `kiirest maja `valmis


Lügänüse


nagu `einä tüö `präigus, tämä tios (teoksil) on, aga on kese (pooleli), ei õle `valmis

[linnastele viinaajamisel] `pandi kuum vesi `pääle, `sõisas ja `jahtus `vällä, `pandi `pärme `sisse, siis õli emä (käärimisvedelik) `valmis

(esialgu) esi`algust ~ esiakkatuses ma ikke sain viel omale oma `kraami `valmistada

kui [viina]pudel `võeti `vasta, no siis pruut `jälle ja `pruudi pere siis `valmistetti ja `kutsuti juo nied `kõsja`viina `juojad juo `valmist ja

lage plats õli `enne `valmis `tehtud, [pandi miiliaugust võetud] süed `sinne `jahtuma ja `engämä

perenase kääst `saadi linad vai takkud kaha `ketrada, siis `kaalu `järgi `valmis niit jagati, mõlemad said ühevõrd `niiti

pere`naisel on `villa `karsimine `valmis jo

kää`kaste vesi õli `ennemb sene jäust `valmis `pandu

`uone kehä akkab `valmis `saama

`uane kere `tievad `talvest `valmis

sääl `sõisas - - suure `luoma nahk kuus kuud, siis õli `valmis

ehitäb `justku keriku `torni, ei saa [tööd] `valmist ja ei `saagi

mida `kohnid (kohmitsema, aega viitma), kui et saa `valmis

üks tieb - - `reietuas `kolkimise pihud (lõugutatav linapeo) `valmis, säält sis `muutku võtta ja `kolgi

`kuondlad `tehti `ropsimise ja sugemise ajal `valmis

õli palitu `valmis `kummitand

`talvega kõpputab (nokitsema, kõpitsema) `valmis (asja, töö)

lusikad ja `kulbid kõik `tehti koveldiga (kõveldi, lusikanuga) `valmis

parass `surma nokkatäis, tieb ühä `kõrra `kõõksti, `ongi `valmis

`kastetasse `ühte`puhku `niiti vähe`aaval `rasva `sisse - - `nõnda `kaua kui `küinal on `valmis

siis on ahi juo `valmis, ku kerist akketasse `lautimaie

[kosja] kaup õli `enne `valmis, nüüd muudkui `liigudetti (liiku jooma)

(Linum usitatissimum) lina on jo `kupras ja `valmis

sie on lobinal (hõlpsalt, ladusalt) `valmist `tehtud

`villa`veskis `tehti `lõngaronitsad (poolid) - - `villase `kanga `lõime ja kue jaost `valmis

(tahuma) lei `õvves paar `pieru lõhandikku `valmis

lein sene `vilja tükki maha, tüö on `valmis

`lüöväd kääd kokko ku `kaubad `valmis `saavad

saisesin ma maja ütti valmis

onoks oo ovat onvat

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


laps oo sie vana kihelga (edev, tüütu)

onoks (Soome: onkos) siu tüdär `miihel?

üles-, tämä ono `kupsal (kokkuostja) `miih́el

ne `lapsed kedä on `ellidettu ne ovad tigedäd

`riided ovad siul `körtsösed (kortsus)

nüid `onvadki `küömned `küpsed

(pujude Artemisia perekonna) jumiga`marjad `onvad `allid

`riided `onvad `jääsed (jäätunud, jääkorraga kattunud), kuluks `tuua tuba sulama

`kaislad `onvad madalad, `laiad, `piesa `muodi `kasvavad, `kellagad `oiled on

`onvad nii üväd et `toine toist `kaisutavad

karud `onvad `menned `kaura

`korvad `onvad kluod ei `kuule enemb üväst

tuvad `onvad `kümme `jalga `korguta

`riided `onvad kuletunned

kaig ne `lapsed `onvad kurt`tummad

kabustad ja `kaaligad `onvad labasel

mehe ema ja `naise ema, nied `onvad kahekes̀te `laŋŋukset (langud)

`linna inimised `onvad kaig logeruksed

`päiväd `onvad lühükäised

`nüörid `onvad lühüld (lühidalt)


Lügänüse


sel one kivine südä sies (tundetu, kalk, osavõtmatu)

`nuored `onvad juo `kiele `murret `muutaned, `räägiväd `pienemald

`kierolised ajad `onvad `präigus meil

kõrv `erkos, `kuulab siit ja sääld, `kuida `ilmas `asjad `onvad

`espä `onvad `Püssis `laadad

nie `metsäd, midä `meie ligidäl `onvad, nied `iiravad (luurama) [marjulised] kõik läbi

kenel nüüd enämb uherdi on, nüüd `onvad (vindiga) `inglis `puurid

`onvad `niisukesed tugevad ja `priskid inimised, `onvad isuklad (himur) `ühte `puhku [naiste järele]

kui `poisil jalad `onvad mudased, siis `poisil `onvad kure`saapad jalas (paljajalu käimisel tuule ja vee tõttu pragunenud nahk jalgadel)

kus `onvad `niisuked `maake ojad sääl jõe tidi tahab asuda

`puoled `päiväd `onvad `jõuted

vanad `paksud `laia `õksadega `männijäräkad (jändrik) `onvad `oŋŋad

`jätkuga sukkad, `onvad `sääred kõvad, tehässe `uuved lavad (labad)

`veski `siived `onvad `kaardus

kahel`puolised on `kaulas `lõuaperäde all, kahel puol kaks rahu, `kaula `aiguse ajal `onvad `paistes

pihad `onvad kikkis (õlanukid ülespoole)

`rahvas `onvad `kimbatuse sies, ei lähä tüö edesi (vihm takistab heinategu)

`jõulud, `ristipäiv, `onvad keriku pühäd

käed `onvad `külmetäned ja kobaras ja `küüsitäväd

käbid `onvad `lüöned kohokalli, `siemned tulevad `vällä

liht`uksel `onvad `raudased seppa `tehtud `konksod

`remmel pajod `onvad `valge `kuorega

`linnas `onvad majadel kaliturid

nüüd `konnad evad enamb `krouksu, `onvad vaid (vait), nat on siis jo kudetu

`lilled `onvad kukke`kannussed

(kukkur g `kukru = peeker) `kukrud `onvad vasest

`silmad `onvad `kustuned, õlengi pime

`kuuskidel `onvad näred

`linnassed `onvad `ahjus `kõrbenemmas

(laane) `kõrve puud `onvad ikka `tõised kui lageda puud

ku vanemad `onvad varassaned, on sie viga `lapsell juba `külge `sündind

`kõrve `männid `onvad alt lagedad

ei suvi viel tule, (kevadised) lakka `tuisud `onvad õlematta

(tallis) ovostel `onvad `latrid, `luomidel `onvad `kütked

aam`palgid `onvad laudpõrandal all

(kase okstest viht) lehesse `pundid `onvad pihass

`põõna sae lehel `onvad `viltu `ambad mõlemale `puole

`metja, sie on `särje `muodi - - `uimud ja `lehvid `onvad `kurgu all ja nava `juures

`niisuke paks leppästik õli `enne, nüüd mehed `onvad maha `raiuned

(isamesilane) lesed `onvad `suuremad kui tüö`linnud, jämedämäd, ja egä nie tüöl ei käi, nie `onvad `audujad

sial majas `onvad keik `asjad `nõnda loderikkust

`ahju `süütused `onvad `lõõsas (parred ahjukummi ees või kohal) `kuivamas

õppetajal on must mantel `valged lappid `onvad `mantlil ies

nied onvad masakad puud lühikesed laiad õksad

eno ono

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


(ema vend, onu) eno `tullo `meile

eno`poiga (onupoeg)

enotüdär (onutütar)

ono (hunt) küsis `koera kääst, kas konogas (siga, kärssnina) on kodo

ono `uota `oues, `kuogikotti (koogi kandmiseks) `kaindlas

lüö onolo `patsi


Lügänüse


eks `lapselt saand ikke `üella, et küla ono (võõras mees, külaline) tuleb `meile `käima

lell tuleb, leib `kainlas, ono tuleb, õun `põues, tädi tuleb, täi näppis, sõse tuleb, sõlg `rinnas

valju

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


(jõhvhein tarnade perekonnas) jovi `einäd on `ümmarguised ja `valjud


Lügänüse


`valju `eŋŋega (iseloom, visadus, tugev tahe) obone

sedä `rohto ei süö `kiegi, tämä on `niisukene vali roho, `lõikab inimese `sõrme `katki ka

mürina vihm on jäme vihm, jämedast (palju korraga, suurte tilkadena) sadab ja `valjust

meil õli vookt kerikuõppetajast, sie oli `karge (karm, vali, kuri) vanamies

kui ahi küöb `õige valist, ahi karib

(külm, vilu, kõle ilm) `karme tuul, vali, ei õle `niiske

`valju (karm) `karvaga lehm ei õle üvä `piimälehm

(keevaline) `kieva verega, kie äkkiste vihastub ja `jälle igale `puole on vali menemäie, sie on `kieva verine

sie `üellässe tige kuer õlema kel vali karv ja must `kurgu lagi

kuer on `võõra inimise `kõhta vali

(pinnalt kare, krobeline, konarlik) vali `riide on kore

on rukki rääk tieb krääk, krääk, krääk, vali ääl `tõisel

(vingelt külm) kõle tuul, kuiv tuul, `ninda `irmus vali

`valju `karvaga obone on kõva (jõuline, füüsiliselt tugev, terve) obone

(vee langus) `langetuses vesi `juokseb `valjust, vahutab

ahi küdis `ninda `valjust et kõhe `lõugas


põhja-Iisaku


ise pisike nigu rakk, aga vali `kräuksuma `teine (koerast)

terve

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


`terved `luomad, `mildised on üva `seltsi, jädedä elo

küll `pandi imest kui miä `tervest sain

tama enemb sene jume (terve välimus) sies ei ole, jääb `lahjast ja `valgest

tegin nii `suure karendase, et sai `terve saad

saad `kiiremba `tervest

`lumbija `lumbis (nõiduma, posima) miu `silmäd `tervest


Lügänüse


(sööjaid tervitama) tere `jätku `leiba ~ leivale (vastus) tere, `jätku tarvis

`viedi [kohkunud] laps üless lavale, `torgeti pää `külmä vie `sisse, `jälle kolm `kerda ja `üeldi: Jukule `tervis, `aiguss `aia `teivästelle. siis laps `erkos (ehmuma) tagasi sest pelomisest

kõva `tervissega inimine, ihu`tervis on üvä

`nurga`naised, kuus nädälä `päälä `poigimist `võisid `alles keriku `mennä, sis `pieti `ingetänu (palve ema ja vastsündinu eest), et emä kosoks ja laps õleses `terve

(üleni, tervenisti) pääst jala `kanduni `uuved `riided `seljäs

ei enämb õle, juo nüüd on `tervisse `juures `tõine

ei `õska `kündä üväst, jättäb vao `tervest ja `tõise `künnäb, jättäb `vüötilisest

kakkunädälä iest sai kakku, `terve `leivä

õli neid, kie `tervel üöl kana`nahka `silmäle ei `saaned

`kaotab oma `tervisse `sinne

sie pidi siis kõik `kopsod ja `maksad `jälle `tervest ravima sie kase`puhkeviin (kasepungade viinaleotis)

minuda enämb `kauast ei õle, `tervis on vilets ja `vaene

kie `tervest pääst sureb ja `tuorelt kehalt, sie lähäb usina `aisemaie

`tervis on kääs, võib `käiä ja `kelpidä

tõi `paŋŋega `külmä vett `kaivust ja `viskab üle pää tämäle sis laps nagu `kilgastas (kilkama, kiljatama) ja säält maalt sai `tervest

tänä õlen `kaunis `kirgass - - `eila õli `terviss `üsnä paha

neid pidi vist keriku `posti `pandama (häbi- ja peksupost), ke `mõisas `peksa `saivad, et pidi siis `terve kihelkond nägema

(meetrikaraamat) keriku `raamat, kus on `terve kihelkond üleval

no kes lasi oma sie `surnut tenädä, siis vei `leivä, `terve leib ikkegi ja, ja lihakämikäs ka ja, `viedi siis `neie keriku `vaestele

`terve pere ühed `kitsikkud (ihnuskoi)

tämä ei saa `ninda `käiä kui `terve `jalgudega inimine

`kaeksa `aastaselt akkasin `lapsi `oidama, sain `kondorast (tugev, terve)

kie on `aige, saab `tervest juo, siis `uvvest `kõrdab (haigestub) ja sureb maha

ülämine kruon (kõik ülahambad) on kõik `terved, ei õle `ühtki `katkist `ammast

`terved mehed ikke `võeti `kruonu, `vaised ja vigased `jäeti kodo

ädä ei õle, õlen kõhe `terve, aga kõdunen (kiduma), ise `tunnen

sügelik akkas `kõikse (kogu, terve) pere `külge

`terve `päivä pidid sa tegemä ja `küüristämä (küürutama) `mõisa `väljäl `ninda, et selg õli `kange

ku uss on `lüödüd, siis sisalik pidi `tervest tegema, lakkus ja sai `tervest

(küla ühiskasutatav (põllu)maa, hingemaa) lappimaad õlivad `kitsad `põllu`siilud, `terve külä lappimaad õlivad kuos, üks `tõise `kõrval

`terve külä vei oma lina linalio`auku, üks ühäl `päiväl, `tõine `jällä `iljemb

(liigaasta) lisa `aasta on `terve `päivä `pitkemb

`tõine kõrd on `terve külä kari ühes lobotis (kobaras koos)

logiseb nädälide `viisi maas, ei õle `aige ega `terve

`loksob ikke `aige `õlla, päiv ikke `aige, `tõine `terve

`korvi vits lõhestatasse, kui `tervelt on jäme `panna

kui `kartuli maha `pannasse, siis mõned `lõhkavad (lõhkuma, tükkideks tegema), `tervelt on `suured `panna