kevät

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


meil siin `vieti `kalda`nuota (kevadiseks räimepüügiks) `randa

keväde odeti magassist `velga ja `süksül `makseti `vällä kasudega

(noor kuuse kasv) keväde on kasvo`oksad (~ `kasvo `oksad) kuusel

tuli `maksa `renti [kalapüügi eest] sada `rupla kevädes `ranna pääld

keväde ja sügise `püidäväd lohesi

maa aja `kirsi üles, se on keväde, ko akka sulama

kevade kui jo ilus, kova `kaulad `kiistavad `rannas

`kaŋŋas on keväde `päivä kääs `pliekimas, `ehta labada kokko ja `tuuva tuppa

kui `kiuru `laula, siis `tullo keväd

`läänetuul, sie piäb ikke `suoja vie keväde `siie [tooma], siis tuleb ikke [kala]`parved `liikelle

keväde vahel voieti [parkunud jalgu] appu `mandiga


Lügänüse


kevat on `kõige `pienemb vesi

kevätse (laus) `laama vett kõik maa täis

(kevadepoolne) kevädest `talv(e)

kevä|tämä (kehvaks, kõhnaks jääma)

neil igä keväde `luomad kevätuvad

meil ei õle `lehmäd `millagi kevätunned

nie (kalad) kudevad `ennemitte (kiiremini), midä keväde `nuodaga `tõmmetasse `servast

kabusta `istandased keväde pane maha

`õtrad on kahe`kõrdased (vilets), kui keväde `vihma ei tule

keväde on pali kana `varbu (nurmenukk Primula veris)

karukaur on `kange `külmä kevädega `viljade `sisse toppimaie ja rukkide sies `kasvamaie

Savalas õli magasi ait - - keväde `anneti sügise `pääle `võlga, sügise veid siis kätte, kuli rukkide päält õli neli `karnitsa õli kasusi (laenuprotsent, pangaintress)

(oks, mis ajab juuri ning hakkab kasvama) `kasvu õks on sie, mida õks suvel on `kasvand, seda võib `puokida `järgmine kevade

kui keväde võttab külm `konna kudu, sis `augusti kuu sies võttab `kaurad

(sööt) kelo `künnetasse keväde üless ja tehässe lina `pääle, sie on kelolina

kui kevade `raiuti [puud], said `metsa üless `lautida, suvi läbi `kuivasid, siis sügise `tuodi lumega kodo, `üöldi kesa puud

kevade `peksäb `talve (sajab vihma ja lund läbisegi)

arv maa, on kevädesed üö `külmäd, `kergitab üless

sarv `luomad ja obosed nied `juoksevad ikke kevädest jago

kevädine lumi on enamb kui sügisene `sõnnik

kevädine `niidus – `vaivased `villad

(igal või mitmel kevadel) nüüd `saavad nagu kevädittegi pali `luomi `õtsa

midä keväde `nuodaga `tõmmetasse `servast, ühed on kirskalad (kevadräim), `tõised on `võrgukalad

keväde `laulavad - - nüüd on `kiuru kiel `lahti

kevade jõgi on kohol (vahul)

kevade jõgi ja kõik vesi kohotab `kalda `vasta `nõnda ku kieb kõhe

(küntud maad uuesti läbi kündma) kui sügise künd `kõrratasse keväde `uvvest, saab maa `pehmest

kurg `kruoksub, käib kevade ema`linnu `ümbär

`kruuksima on Kevade kurg `kruuksib

`konnad kudevad kevade

vesi on `õige ajand jääd `kuhja kevadel

keväde kukketavvad murakad

kui puuleht sügise maha kukkub selite, tuleb keväde pali vett

(sügisene või kevadine) jänesepoeg keväde on [jänesel] `aŋŋe pojad, sügise kulu pojad

(kuundelemma = vagusi konutama) [liblikanukk] `kuulab lakkas `talve läbi, kevade `kasvavad `siived `selgä ja lähäb meno

keväde kui kägo kukkub, siis võtta `ommiku käo pettist (linnupete)

(lõoke) `künnilind akkab kevade jo usina (ruttu) `laulamaie, kui jo maa ja `väljad akkavad `paljast menema

keväde ja sügise on siin `kalda all `laata vesi, kuhu `puole aga `vaatad, kõik kohad `laata vett täis

kui lina `västrik tuleb keväde lagedalle, siis tuleb kurg ka

(`laigas g `laika = kamakas) neid `laikaid on kevade jões pali kõhe

keväde on jää `laugemise aig

(mai) lehe kuu on `viimine keväde kuu

kevädel kui sue tuleb, `ninda kõhe nämäd (kärbsed) `lennotavad, tulevad elo

`liplikud sittuvad kabustie `pääle, sittast tulevad `ussid ja kui ei tappa maha, siis keväde tulevad `liplikud lagedalle

nied lohod siis, `tõmmeti pää `puolest ja nied `lauditi `tõrre `põhja - - kui keväde õlid `kapsad `õtsas, siis `süödi neid `tuoreid `lohkosi

keväde `luodos läheb rohelisest, `nuore roho lõhn ja päiv `paistab

maa `ingab iga kevade nisukest `luhti (auru)

kui keväde on juba vett, lumi `viega segamine, [see on] lume `ühmä (vee, lume ja jää segu, jääsupp)

`este ja keväde tuleb lume `räntsaku (pehme, sula lumi, lörts sügise), `vihmaga segämine

tuul lõhestab mokkad `vällä keväde

sügise `läksid `metsä ja nii`kaua ku kevädeni sai `mõisadelle puid `lõika

`autud `tievad [tee] sügise ja keväde `ninda purust, et ei `pääse läbi

(öösorr) lüü`türri `kuuled `õhta, ku mets on `vaikne, keväde `aigus

rukki põld tahi kevadist maa kündi ja kevadist sõnniku vedu

kui enne maarja päivä varesse muna pesas siis sue varane kevad

talvel madisse päiva ajal vahiti kust polt tuul on siis selle järel külveti kevade vili maha

siis akkavad kased jo mahla juoksema ku maa sulab kevade kevade onvad kannu õtsadki kõik märjad ajavad seda mahla üless

eks maru ilmasi õle kõige rohkemb kevade ja sügise

süksü

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


külgnema `süksül kävi (ulatuma) vesi vahest üle tie

`karva `lauko, `süksül `kasva , suur kriba

keväde odeti magassist `velga ja `süksül `makseti `vällä kasudega

`süksül on vie pääl `justku `keldased `taŋŋud

sügise `mennä `kartuli vagosi `lahti ajama

eks sääl ikke sügise on ikke kala ka vahel `oige `kaunis üväst

keväde ja sügise `püidäväd lohesi


Lügänüse


`mullu sügisel `lõigetud, siis sel suvel on kesä puud (suve läbi metsas kuivanud puud), `kuivad akkavad põlema iast

kui kevade `raiuti [puud], said `metsa üless `lautida, suvi läbi `kuivasid, siis sügise `tuodi lumega kodo, `üöldi kesa puud

jääb nüid kesä `põllust, kuhu rukki sügise saab `pääle

kesamaa on sie kus sügise tehasse rukkist

kedä sügise elämä `jäätässe, sie on elo `luojos

`engide päiv on `üsna `ilja sügise

senest jahust `jatkub `mulle sügiseni

sügise kisuti `erned ja `läätsed `kõige `juurikuiega maa seest üles, `siuti pisikese `vihta ja `pandi `juutide `peäle `kuivamaie

minu emä käis ka iga sügise - - kala`rannast (kalapaatide randumiskoht) `silku `tuomas

kui pihelgad `õitsevad, et `valged üleni, siis [on] ia `kartulisaak sügise

Savalas õli magasi ait - - keväde `anneti sügise `pääle `võlga, sügise veid siis kätte, kuli rukkide päält õli neli `karnitsa õli kasusi (laenu protsent, panga intress)

sügise kõik tüöd `kaane all, sis akkas `ketruss `pääle

kevädine lumi on enamb kui sügisene `sõnnik

sügise ku `külmetäb on maa konaras ja `rõudane

kui sügise künd `kõrratasse keväde `uvvest, saab maa `pehmest

kui puuleht sügise maha kukkub selite , tuleb keväde pali vett

keväde on [jänesel] `aŋŋe pojad, sügise kulu pojad

tegema sügise ka `kummitas (nokitsema, oskamatult) kududa

kured `vievad ühe `süöma aja `kaasa (lõunasöögikord jääb sügisest ära)

mä sügise tegin `vorstid siis `lõikasin nist `õige pisikesed pekki `kuubid sise

mudas ku sügise käis `karjamal - - no `niskess `kõhma (ketendavaks) läkst jalad obosel

keväde ja sügise on siin `kalda all `laata vesi, kuhu `puole aga `vaatad, kõik kohad `laata vett täis

emägä `käiväd `lennotammas, sügise äviväd `vällä

sügisene ilm on nii lirts ja lörts, et ei saa `väljä

sügise sadab `lörtsi lund, sie on loblakas (lobjakane)

sügise `este ja keväde tuleb lume `räntsaku (pehme, sula lumi, lörts), `vihmaga segämine

sügise `läksid `metsä ja nii`kaua ku kevädeni sai `mõisadelle puid `lõika

`autud `tievad [tee] sügise ja keväde `ninda purust, et ei `pääse läbi

Madise päiväl mihklikuus (21 september) [aeti] siad `lauta

kel puudu õli sie võttas magasi aidast sügise siis vei asemele

magasi ait sääl õli magasivili sies keväde anneti sügise pääle võlga sügise veid siis kätte

sügise mai põrnikad tulevad valgetest tõukudest

kui sue sügise õli sai viel pält mardi päivä karjas käia

eks maru ilmasi õle kõige rohkemb kevade ja sügise

aasta vuos

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


tänävu `aasta on ikkaldus `aasta, ei ole `siivu `vilja `aasta

si‿`asta (tänavu) omast käest leib

`justko `iire `korvad on `erne palod se `aasta

`toisel `aastal on kulu `eina ku jääb tegematta (mullune niitmata ja kuivanud)

no se `aasta on `korregad (tugeva kõrrega) rugid, `justko `pilliruod


Lügänüse


siad nie `enne `aastat ei lähe `juoksu (ind, paarituskihk)

kui ta (lehm) tulaval `aastal ei `juokse `ärgil, siis jääb `ahtrast

emä juo suri `seitse`kümmend `aastad tagasi, kabamüts `pandi pähä

ta (isa) sai [mõisast] iga `aasta kaks`kümmend viis `rupla kinkraha, sie `arveti `rendist maha

`kaeksa `aastaselt akkasin `lapsi `oidama, sain `kondorast (tugev, terve)

nelikümend viis `aastad sai mehega kuos elätud

`kuhja `varras õli `püsti `aasta läbi

`kirjutasid kääd (allkiri) `alle, `mitmest `aastast `annab `rendi `pääle

igä `aasta meneväd `käsnäsem(m)äst

sel `aastal on lakka `tuisud tulematta viel

juo `kõnnib `leiväkott (küür) `seljäs, nuo aga `aastaid ka

sie mies on jo mittu `aastat `luukand, aga `arstid on nüüd `praavitand täma jala `tervest

maltsapuu kasvab aastaga jämedämmast sõrme jagu


põhja-Iisaku


`aasta`rõngad `pienikesed nigu jõvi

nätälä viikko

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


(kesknädal) kesk `viigol jo `peigo mies kävi `pulmalisi `kutsumas

rüsä - - oli kohe paar nädälä (korraga, järjest) `juonega meres

kesknädälä oli uus `joulu

Joesuu mehed olivad nädälä `päiväd merel [kalapüügil], neil oli jää`putkad (ajutine elamu talvepüügi ajal), pien raudahi sies

nädälä kolm tagasi

umbes kolm se oli jo nädälä kolm tagasi

neli nädälä oli ikke pappi`tunnid ja `köstritund oli ka igä `päivä

`mardist kaks [nädalat] `katri , `katrist neli `joulu


Lügänüse


`kesnädälä kenä (laps, kes sünnib kolmapäeval)

`lammas `kannab kaks kümend kuus nädälä, - - siga `kannab kuus `tõistküme nädälä

no kui sie nädäl `piases `kuiva õlemaie siis tehässe mets `ninda eledäst `mustikist et

(ellujäetav vasikas) ku elovasikas omale jäi, siis tuli juo kuus nädälä `suoja `piimägä pidädä

kui nüüd tänä `ommiku [teder] `kutrutas, siis lue senest `kaeksa nädälä ette `puole , siis piäd lund nägemäie

igi`augud `ummes, mittu nädäla `saunas `käimäta, `este [tulevad] `mustad `trullid igi`aukudest , perä `valged

mittu nädäla `aige [söömata]

`nurga`naised, kuus nädälä `päälä `poigimist `võisid `alles keriku `mennä, sis `pieti `ingetänu (palve ema ja vastsündinu eest), et emä kosoks ja laps õleses `terve

kakkunädälä (taluteenija töönädal üle lepingus ettenähtud aja) iest sai kakku, `terve `leivä

kui siis `juhtub `vihmane nädal õlema, kie siis neid `jõuab `kieridatta (ümber pöörama, kaarutama) ja `kõrjada (heina)

noh paar nädälä nie (metsiste) mäng ikke `kehtib (kestma) tiad, - - `eigä tä `rohkemb ei `kehti tiad

kesknädäl õlid kogoused

nädälä perä [peale pulmi] oli `lango juot (langujoomad)

(järelpulm) `kingi`pulma `pieti kaks nädälä `iljemb, sis nied, kie lubasid `pulmaajal `kinki `tuua, tõid senel `päiväl `kingi ärä

nädäline laps, sie õli siis `kontsude sies siis säl `väljäl õlekubude vahel sääl

kaks nädälä `pääle `püöri`päivä vagane `lapski `tunneb, et päiv on kukkesamu `pitkemb

`nurga `vuodest kuus nädälä ei `tõhtind emä `vällä `mennä

nädälä `päiväd mitte üks `toidu `eine tämä suus ei käind

(jüri- ja jaanipäeva vahel külviaja sees) `külvinädalad akkavad `püöri`päivast `piale, `jaaniba nädal on `kõige `viimane

`mihkli`päiväst on kaks tõist`kümme nädälä `tuoma, `tuomast kuus `küündlä (küünlapäev)

sene nädälä õled `jälle juo `laisklemas (jõude olema, olesklema, töötegu vältima)

logiseb nädälide `viisi maas, ei õle `aige ega `terve

vahel on lumesadu nädälä `päiväd

läbi nädäli `vaide `lorgotas `ringi

kui mareta päiväl ja seitsme veljeste päiväl sadab vihma siis on kas seitse päivä ehk seitse nädälä taga järele


Jõhvi


no siis kui nädäla `päiväd jua õli seda `manti ette (varuks, tagavaraks) `kõrjatud, `laupa siis `einaajal ehk tüäajal [tehti võid]

kolm `päivä nädälas pidid `mõisale tüöd tegema `rendi ette

suvel `küäti `sauna iga nädäl, siis õli palav, igi ais jäi keha `külgä

külvi nädäläd õlid, kalenderis (tähtraamat) õlid kõhe (kirjas)

kenel õli `näitusest üks mies majas, sie õli kevade tüä ajal oma kaks nädäla mõnikõrd `vuaris

igas talus õlin kaks nädäla `kõrda - - siis `läksin `teise talu

kesknädela `õhta `enne `kihlamist läks peigmes magusa `viina pudeliga `kuulama

igal `naisel on kuu `riided (kuupuhastus), mõnel on kolm `pääva, mõnel nädälä `pääva

`juurikuid `juuriti üläs - - ja `maeti mättästega nied [puu] `riidad `kinni, siis `pandi nied `juurikad säält alt põlema, siis mõni küttis (mätastega kaetud puude ummuksis põletamine) põles nädälä `päiväd

alest kui `tehti `põldu, siis sie käis seda`muadi, et nuar leppa võsa `raiuti maha, siis `lasti üks nädäl lehed `kuivada, siis `pandi põlema, siis `kõrjeti raad `vällä, `ääseti sie maa üläs ja `tehti `õtra `päälä

`meie tegima `suuremb jagu `vilja kevade kaheksandel ja `seitsendel [külvi] nädälal ainuld maa õdrad tegima neljändel nädälal


põhja-Iisaku


üks päev kevade lueb sügise nädala

tulev nädal jo `lähvadki `liisu`poisid (nekrutid)

(kerge ajutine peavari, onn) `maarudes `einaaig sai elada - - einamad livad kaugel nädal ldi paigal

kuu

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


kuu on jo nähus

[lõhet oli] `augustikuu läbi

(maipõrnikas) mai mummukased maikuus lendäväd


Lügänüse


`käisima iga kuu jumala sõnal

vanad `jõulud õlivad `detsembri kuu sies

(detsember) `jõulukuust õli ikke lumi jo maas

kui keväde võttab külm `konna kudu, sis `augusti kuu sies võttab `kaurad

`septembri kuu sies piab õlema meil juo kõik `aasta `kõrjandus (saak) `kõrjetud ja `paigale `pandud

`aastas on kakstõist`kümme kuud

(mai) lehe kuu on `viimine keväde kuu

`lõikukuu


Jõhvi


`kuldane kuu

kuu akkab täis `saama

`leikukuu õli `õige `vihmane

päivä

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


tämä `ellä viel `viimisi `päivi

eläsin üsnä iku `päivi

tänä on `oige `elgas `päivä

se pani käsi sedämodi `silmä ede, `muidu `päivä - - `paistas eledäst

`päiva jamota (pilvi koguma)
jamotab, jamotab, `milla tulo [vihma]
nää `ilma jamotab jo, `vihma ei tulo

`juobuned mehed kisendäsiväd ja `taplesiväd üks `toisega `juobunes `päivis

tama on iga `päivä `juoma imos

`Mihkeli `päiväst `keideti olut ja `juodi `viina

`Mihkli `päiväst - - siis `oldi jo kesä tüöd kuos, `tehtü `pello päält

`päivä `kirka (särama, helendama)

(Lucioperca lucioperca) koha sie `plotniku `päiväpalk

`raske tüö `kurna mone `päiväga inimise `otsa

`päivä on jo `korgel

(päikesest) `päivä ei ole `lahti

`kaŋŋas on keväde `päivä kääs `pliekimas, `ehta labada kokko ja `tuuva tuppa

`päiväd `onvad lühükäised

Madikse päiväl ole kors akka lund vihkama

`Maslitsa on `liugu `päivä


Lügänüse


ele päiv

kui päiv `paistab siis `elgib (särama, läikima)

oma eloajal õlen kõik nägemised nähnd, küll üvi `päivi küll pahu `päivi

igä `issanda päiv

`jaagupi `päiväl viseti külm kivi jõkke [st vesi läks külmaks]

`juoksi `aader `päivä läbi, ei saand `kinni

vana Juri sie on igä päiv `jõudik (tööta, tegevuseta inimene, laiskvorst), mis `metsäs sie enämb käib

`küündla päiv õli `viimine jõul (viimane jõulupüha)

kadus `jäljetä (jäljetult, teadmata, sootuks, täiesti), tänä `päiväni ei õle lagele tuld ega `kuulund

`karja`laskemise päiv on jürikuus (aprill)

ein `sõisab mittu `päiva `kaares (niitmisel eele mahajääv heina- või viljaviirg) maas

`silmad `kardavad `päivä

`kaunike kõva tuul jua `mitmet `päivä

`ketraja vanamor, täristäb `üöse, `päiväl tämä äält ei `kuulu

tegimä keriku `päivä (kirikule tehtud teopäev), perä `landrat `päästäs senestigi `vällä

pese enne jüri`päivä (konnakudu) `konnakudega `silmi, sis ei akka `päivitus `pääle

(ilmastikust, õhust, ruumist) päiv on `nõnda kuum, et `kõrveteb

päiv on juo - - puu `latva `kõrgussel

mina ei usu sedä, et maakerä `ümbär käib, mina usun ikke et `päivä rattas `ümbär käib

kui `kaste `langeb maha, siis `tõisel `päiväl on kuiv ilm

(laupäevane) `laubane päiv õli, `pesti tuas põrandad

sel `aastal õli lisa`aasta, `viebruli (veebruar) kuu sies [oli] kaks`kümme üheksä `päivä

õle mul suurt tehä, `ninda sama logeren (logelema) ja `katsun, kuda saan `päivi `õhta

`loksob ikke `aige `õlla, päiv ikke `aige, `tõine `terve

kui puu on `päivä kääs, siis `lõhkeb (lõhenema, pragunema)

tänä lei päiv `lahti (paistma hakkama) juo, sadu meni üle

päiv on viel madalas (madalal) ei maksa viel menna tüöle

Madise päiväl mihklikuus (september) [aeti] siad `lauta

`mihkli`päiväst on kaks tõist`kümme nädälä `tuoma, `tuomast kuus `küündlä (küünlapäev)

mais lähäb kari pitkile päivile

kui sue sügise õli sai viel pält mardi päivä karjas käia

üö

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


`karau·l `panna üövahist

krappid olid üövahil

üö`kulli on kovera nogaga

nahk`iired, nied `lendäd `üöse `pimmes

`üöse `panna `luugid ikkuna ette `välläst


Lügänüse


tänä `üöse on `tuiskand `ninda pali lund, lume `aŋŋed on kattusse `räisteni (räästas)

arv maa, on kevädesed üö `külmäd, `kergitab üless

ikke sie üömaja õli `kindel

kramp kisub kokko `üöse, `kiskus kääd ja jalad kokko

(kuupaistene) kuu `valge üö õli

`enne `käisiväd `liisu `poisid, siis neil `üösitel õli `lõikus (saak, saam) [tüdrukute juures]

`ketrati läbi üöd

(ööbiku, harvem muu linnu laulmisest) `laksutab ku `üöbik kevadel (heast lauljast)

`üöbik lüöb `metsäs oma lugusi


Jõhvi


`poisid jua `iilisivad üäd läbi, ärä sa `üäsäst `miski `vällä [õue] unesta

õli `üöse mend (surnud), ei `saandki minä tämä `viimasel `ingamisel (hingetõmme) `saataja `õlla

`üöse `tõmmab maa `kohme (kahusse, külmast kõvaks)