eikä

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


`eigä se ole oma elämine, `eigä oma suremine

ei `joua siä ka oma `tüöga edesi `eigä tagasi

`eigä miä‿n akka sinu kattama (kedagi riidesse panema, kellelegi riideid muretsema) ja sinule `riidi tegema

nüüd enämb `tahvli `eigä `krihvlisi ole

`eigä igä üks `oska `leivä `ahjo küttä

`eigä miä‿n `muidu saa peranda `pessä ko peän `küürütämmä

`naula ei `liigu ega `piigu

tämä ei ole `ninda lippe enämb `eigä `läükü

läbästünd puu, ei ole `kuiva `eigä `tuores

`lääge `ongi sie läbästünd paha magu, vesi voib `olla `lääge

`piimä on läbastünd, ei tämä ole `värski `eigä appu, ei ole `kumbanegi


Lügänuse


mina `käisin merel ja ei (ega) `kartand

egä tüö jänis õle et `juoksu lähäb (pole kiiret)

egas neid `kurgu`niitisi (häälepael) näht õle

[kui liiga palju nõutakse, vastatakse:] egä mul `kaksi käsi ei õle

`enne `erkadest ega `närvidest ei `tiatu - - `üöldi, et päänahk on `ella (tundlik)

`lauva `nurgal ei tõhi `istuda ega süva – jääb vanast `tütrikust

nüüd on juo vana `jaagup (jaagupipäev) `müödä, egä `põõsa alt ei lähägi `kaste `vällä

egä sul `valla ~ `kruono jalad õle et `sõisad

ega kana igakõrd mune, et `kaagatab

ega `enne `saandki kalale `mennä kui ikke `viljad maas

ega `undist `karja`kuera saa

`karjane ei õle mies ega luts `leiva`kõrvane

älä `keksita (hüpitama, tantsitama) last `ninda pali egä `vintsuta

ega `kirjutuse tüö `konti ei `vaiva, kont on `kergel

kinkseppal ei ole `kinga ega `rätsepal `püksi`perset

nüüd ei käi enämb `santisi egä `kirjussid

egä ma rahulikkult ei saand magada, köhä ikke `kiskus (vaevama)

ei sie õle viel `ilma näht ega `tõisi inimisi, on kodo `kuoto ja `karvane (arenemata, ahta silmaringiga)

ega `kirjutuse tüö `konti ei `vaiva, kont on `kergel

laps kukkub, ega `aiget saa

ega kana ei taha jo `kuudis (putka, kong, sulg) maas `vatsakalli magada, ikke läheb [kuudis] `penni `piale

ega kõvera `vorsti saa `süia

egä siis õld `angusi egä siis õld midägi, me käsidega (käsitsi) lahutasima [sõnnikut]

ega asi `süia küsi (nõudma), mis on `õssetud, sie `õssetud

(päev pärast lihavõtteid) lehe `risti`päiväl rohi ei `kasva ega puu`õksi ei tõhi `murda

(isamesilane) lesed `onvad `suuremad kui tüö`linnud, jämedämäd, ja egä nie tüöl ei käi, nie `onvad `audujad

[tal] on `liivaku maa, ei saa `einä egä midägi

(vaskussist) `liiva uss `üöllässe, see on vask madu - - egä sie ei `ammusta kedägi egä‿i `nõela

nied [võrgud] on vanad purused ja logosed, egä nied enämb kala `kinni ei pia

(häälekalt, ahnelt sööma) `lompsib süä, ei `karda tulist egä kedägi

(manguma) ärä maaluta ega ma anna

emmö ettö eivät en et ei

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


kas tüö et ole üht `ärgä nähänd

egä te siip̀uolt edesi edö lähä

midä te vahito nii `kaua, etto akka `süömä

tei ette `tiedäned



siä et ole miu emä, siä oled emäkö

(heaks kiitma) älä jahada, ku et taha

mis sa jahid (mässama, hullama, vallatlema) sial ni `kavva, kui et tule

(`joudu|ma: (ma) `jovvun, en `jo(u)vvu/o = (füüsiliselt v ajaliselt) jõudma, suutma) sie et `jovvu senest ajast `valmis tehä

`katso midä siä viel et taha

siä oled `kirres ja `karres (närb sööja), et ole süönd `eigä `süömätä

et saand magugi (maitset) `tunda vai kui (kuidas)

hullama midä siä alalde kuberdad, ko rahu et ole

`paljo sedä void `täidis siis omale `süiä, ku rahakobeka `kuski et saand

miks et `kuule sana

siä oma `teoga‿t `kelba kuhugi `puole

~ kõrtsuline kõrtsi|luud alaline kõrtsiskäija siä muud et ole ko üks vana `kortsi `luuda

siä‿t ole muud midägi ko üks vana `köhnös (tuim)

midä sa `viedad `aiga ja könödäd
midä sa könödäd nii `kaua siin ku et lähä menemä

ko täid on `külles, siis et saa neist enämb `lahti

midä sie loderdad, kui tüöd et tekkö

logeleja vana logerus, et `viitsi tüöd tehä `ühtä

midä sie lovised kui et akka `tüöle

midä sie `luusid `üöse, ku et lähä magama



nüüd müö enämb neid `rüssi kätte `emmö saa

müö `itse `emmo `jovvo tehä

mei‿n (meie ei) ole `jäädäväd siin `ilma pääl



(mingil juhul) mine `inna `iestki en lähä

`aigus `lahku `ihmiseld `vällä
`ihmine oli, aga miä en `tundend

mia en `kuule

`jalgasi en `pääse: jalad ei vie

ei nüüd en `tundeks enemb

mie `itsegi en `tiie midä tämä on

mina `kaibama en tule, en taha `kaiba (süüdistama)

(vänge lõhnaga sootaim) kamara `kasvavad suos, miä näid en `tunne küll

`karmontka `mängijä
mi en `oska `mängi `karmontka (lõõtspill)

mie `oskan `kaunikaisest ka `oigest `kirjuta, `paĺlo vikko `sisse en tie

mie `kaiki en `tundend ken nied `oldi

muud en kuuld ku krobina

en ole `soudand `kuoski

mie en `lövvä `kustki vasara

`liiverdi, `liiverdi, aga mie en müünd

mie oliksin tuld, aga en saand `mahti



midä `kumma sie on et nämäd kotta `eiväd tule

ne `lapsed on nii `julged, `eiväd äbene

näväd `eiväd `tuoned `kastinitsa `eigä
sose (isa õde) tuli `meile ja toi `kostinitsa

`nuored `eiväd `laula `kirgo `laulusi

nämäd (kilgid) `laulad nii `kirgast, et `eiväd lase `ihmist makka ka

monikaised `eiväd `saaned `enne kotta kui pühä `päivä `uomiko

`eiväd leppined `kuigi kokko

`eiväd voda `kieldo `kuulla

(lahus) lahukses `elläd, mies ja `naine `eivät elä kuos

`koera lakku ja `kissa lakku, muud `luomad `eiväd lagu

`lapsed `eiväd `laskened pääd sugeda



mul ei old imugi veel mehele `menna

mei `nurgas seda `irveda ei ole näha old

`lahtinaine `karpi, pääl ei ole kaant

need on `karsked `kaaligad, ei ole veel `närtsind

ei ole tama kedägi `nälga jättand

`kiltsus `kaltsus ma pole käind, ei `kortsis `nalja pole näind (laul)

siä muud et taha ko alalde toist `klähmi

tama on kohanikko (maaomanik), tamal ei ole `toisega tegemistki, tamal on oma `kohti

(kohtlane, ohmu) `kohmagas mies, ei ole `arvo

nüüd ävisiväd kalad vähämäst ja krappu, neid ei ole nähägi

`krompsu ei ole liha `eigä ole luu

kruon pole raha ega Mats pole vend

kanal `vatsa ei ole, kanal on kubo

sääl ei ole vettä `ühtä, sääl on `kuiva küll

kaik `käärmed ei ole `kihvtised, `kihvti `käärme on vask mado

tämä (hakk) küläs `paĺlo ei ole, `linnos `ellä `rohkemb

`istu `ninda `lortsus (kokkuvajunult, kössis), ei ole `lusti tämäl

`riidi on `kitsas, ei mahu selgä



neid maaldrisi põle kuskilt saada

aka

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


aga sie kukko `laula ilosast `elle `äänegä

läks `reie tuba, aga `irmus (ehmatama) `vällä

ei saa `siivute `süvvä, aga juob kaik `vällä

meri tieb jäniksi (vahune lainehari): `lained ei olegi `suured, aga vahotavad

`malmised `pannud `kuivatavad, aga `laatka ei `kuivatand

madal kaanega savinõu ahjus toidu valmistamiseks `malmised `pannud `kuivatavad, aga `laatka ei `kuivatand

`liiverdi, `liiverdi, aga mie en müünd


Lügänüse


mies vai asi, `nindagu junep (väikest kasvu), ise pikk, a läks junepille, kust neid pikki võtta, ia et junepki

üks`ainike tuba õli, a sääl me kipperdäsimä (midagi vaevaliselt tegema, viletsalt elama)

obone õli `aiva `kranni
tämä `andas küll `kauru `krannile, a `kranni (kronu) jäi `krannist

aga sie on akkand jutt (väljamõeldis)

elosalt en õle `ülgedä nähnd, aga liha õlen mekkind

tämä ka [ise] ei näht, aga tämäle ka juo emä `rääkis

õli `raske `jalgane [hobune], siis lasi `rauvutata, aga kui `kerge õli, siis ei `tahtund `lassa

suu viel süöks, aga kere enämp ei `sünni

jalad said `nõnda vesisest, et `saapad aga tegid lurts ja lurts

akkas linu `ropsima, lei `sõrme¦päle, aga (küll siis) sõrm õli lips (kähku) suus

tuli kõva `vihma, aga sie õli loppotos (uhtmine) `alles

tämal õlid jänisse `kõrvad, magas kõvast, `silmad `kinni, aga `kõrvad `lahti

poiss ei õle viel võttaja, aga eläväd sedä `armokese elo

`pruudile `torkiti ikke tanu pähä aga `ämmäle kaba ehk müts, kui tämäl omal ei õld sedä `laulatuse kabada `alles

`enne õlid `suured [tanud], aga peräst õli pää lael, pisikene nagu `iire vitt

`poisikese kaak (ulakas)
[enne tuli lastest] tüö tegijad
egä neist `kaagi tegijaid ei tuld, aga nüüd `onvad `rohkemb `kaagi (ulakus) tegemise pääl kui tüös ehk `milleski muus

`sakslane `kiidab (kiitlema) et `suured `võidud, aga `kaotab ikke oma mehi ka

on üks kattusse alune, kattuss on pääl, aga `seini ei õle, nüüd tehässe juo `einä laod ja

neid (teat maiustust) õli `laadal küll aga kuda komet se nimi õli

`kraabi aga `kartulid `kopraga (raud-käpp) lagedalle

kül `suoned `peksivad, aga nüüd on jo `kustuned (vaibuma, hääbuma) `välla, enamb ei `liigu `ühtä

mõni on `niisike `kõrgutaja (kiitlema, suurustama), ise ei õlegi midägi `asjamies, aga `kõrgutab `ennast

`ärjäd ei ajand [vagusid] kõvera (kõveriti, viltu), aga obused ajasid

ise suur poiss aga `kõõlub (lonkima, tööta logelema) `nindasamate `ringi ega tee midägi

kenel on `tütrikul mittu last, aga miest ei õle - - sie on ka surematta lesk (vallasema)

pali ei sada, aga vihm on tihe

`tütrik on `kange `liiderdamma, `piilub aga `poissa

obone ikke `liigub (rändama, hulkuma), aga ei lähe tulist

suur poiss, aga sõrm suus, `lotsotad seda

mies lubamas, aga sant tasumas

vihm lüöb `tolmu `kinni
tuli küll vähä, aga lei `kinni

kisume `karvu, aga `viimast südä lüöb tagasi (pahameel läheb üle)

`palgad `lüässe `alle (vähendama), aga kraam on `kallis

no sie laps maalutab vanemide kääst kõik vällä mida aga tahab

minu isa lell õli madalamb mies kui mina aga õige jäme

mahkeldab Antoniga aga asja ei õle tulemas

(askeldama, toimetama) mahkendab aga pääle saab sie tüö tehtust siis lähäb akkab jälle tõist tegemäie

sie laps ei malda mitte paigal õlla tahab aga juossa ühest kõhast tõise

müötä

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


esi `müödä `külvedä

ülimäine [mees] `lasko siis `nuora `müödä `itsedä `alle [kuhja otsast]

mäne sedä `jalga tied (jalgrada) `müödä edesi

ku [mahla] `juokso`aiga on `müöda, siis akka [kask] `oksendamma

saba `juokso müöd‿maad ja kahiso

s‿tulid [merelt] `randa `müödä `kaldaalust, [meri] `vaikine `nindagu `tiiki

kuja (karja vm tänav) `müödä tuli `karja `vällä ja läks mere `puole

vana tie kävi `enne läbi külä joe `äärest `müödä

mäne külävahe tied `müödä

`laisuta `müödä `küllä

mie `läksin `lausa vett `müödä

(libu, lipakas) libasko `ulku `uulitsa `müödä

mie mänin ligast tied `müödä

`lüpsü `aiga on `müödä

siis kui sie kala tulo maa`aia `ääre, siis `lähtogi maa`aia `müöda edesi [ringaeda]

majad on tehtü kaik tie äärt müödä


Lügänüse


tiel on juhi, siis `juhtide `müödä (teetähis, -viit) lähäb

kui tuleb `vaine `siia siis `annan `talle `jõudu `müöda (vastavalt majanduslikele võimalustele)

kalastamise aig on `müödä, nüüd ei `maksa `mennägi kalale

paar `tundi õli `ommiku `karja (väljalaskmise) ajast `müödä

nüüd lõppes `einätüö `vällä, `kõrda `müödä (järgmiseks) tuleb `lõikus

läheb `müödä ja ei terestagi `ühtä, tieb kui ei paness tähelegi

midä tämäst perida on, kui tämä `müödä (surnud) on

sie (korjus) `aiseb `nõnda `kurjast, et mitte ei `julge sest `müöda `menna

`pannasse `varvad `püsti [suhkruhernesse] sis `erne vars ajab üles sene `varba `müöda

`enne `reie sai `peksäda, sis `suolased igipisarad (tilk) `juoksivad `silmi `müödä `alle

(juuni) vana jaan `müödä, `ongi suvi ilu `õtsas

nenä `müödä `juoksi vesi (higi) kõhe maha

(väike jõeke) jõe `suonik, vesi `juokseb sedä `müödä `kitsalt, ei õle lai vesi

`suonikud `juoksevad jõkke

kuer `õtsib jänisse `jälgi ajab `jälgi `müödä järele

näväd tiäd, `sõideti `kaarikattega meist `müödä

`kündäs tämä siis `aiga`müödä ehk tulist, aga oma `kellavahe pidi ikke `väljäl õlemaje

sie tüö on `lapse jõu kõhane, on tämä `konti `müödä

ku külä kuer käib `õuesi `müödä `õtsimas, mis kätte saab, `ütlevad et kolar kuer

lähäb üht `santi tied `müödä, `kolgotab (rappudes) obosega `mennä, ei jõle üvä tie, `luobib `siiä ja `sinne

midä sa `kolkad (nuuskima) `seinä `ääri `müödä, `kolkab ja vahib midä kätte saab

`naistraval `ninda `kaua kui sie `sarja asi on `müödä, siis on kurn (munasari) `kinni, siis enämb ei saa [lapsi]

kui pime on siis tuleb jo kätt `müöda (käsikaudu, kobamisi) `katsoda kus nüüd õled

[ta] pidi neli last `järgi `müödä `lieritamma

`nuorelt `viskasimma jue `ääres `lestet
`niisikesed õhukesed pae kived, sai sedäsi alt käe visata, siis läks kõhe mittu `kõrda vett `müödä edesi (lamedat kivi mööda vee pinda viskama)
et akkama nüüd `leste `viskama, et `kaugele ka nüüd kivi `juokseb `lestes

(lutsukivi) `lesti kived, õhukesed, `miskä `viskab vett müödä

libedik (nälkjas) `liigub maa`pinda `müödä, libe jälg järäl

nagu meil on pisike `piiga, teräsed jalad `tõisel, lippab `juosta `müödä tuba

`mustlased - - käisiväd `müödä külä, tahivad `saada livastust, kuard

(sõita loksuma) `loksotab vähe `aaval tied `müödä

maantied `müödä on üvä luok `ümber `käiä, `õtse `pääseb ka

tämä on jo `ninda pikkaldane, käib ja tieb `aiga`müödä, luderikku (pikaldane loru) `muodi `kõnnib

mis sa `luitad (uitama, lonkima) `ninda `aiga `müödä, kui `kärmest et lähä

va loderik `kõnnib aga `lõŋŋa-`lõŋŋa `müödä `õue


Jõhvi


ei lähe `müede `ühtki pidu `ilma `kismata

no tämä tuli siis ikke tied `müädä edesi ja arutas

`lapsed `juoksevad lagedat `müöda, emä `alles `luomata = `eina `soadud

`teie `ulguta `ilma `müöda (kodust kaugel)

`müäda `käivad siit, juba mõni ta siit ikke `ingas (näppama, varastama)

sinagi rönisid kaba `müöda minu `juure lakka

arilikkult `ketretasse `müöda `päiva ehk `õieti

sain paar `kõrda `sähmäda `müädä `kintu

`ennevanane `rahvas `ütläs `neie `tütrikute `kõhta lehutus, kes `poistega muud ei `tehned kui `klaaberdasivad `müädä külä

kes `poistega muud ei `tehned kui `klaaberdasivad `müädä külä, nied `üäldi siis lehutused

sie on ikke kolari `kassi muad `müädä `laudude `ulkuda

`mutku kolab `müödä külä ja tieb oma `krutskid

mina ku `läksin `külvi`rinnaga (3–5 sammu laiune riba, kuhu külvati) üle `väljä, sis tulin tagasi, seda sama äärt `müödä ja akkasin `jällä siit `õtsast `päälä

tämä aga `laagerdaks vade `müädä `ilma `ringi

libas `kallas ei õle `ninda äkkiline, lähäb pikka `müäda

mis sa `õmmete `lõõdad (aelema) `müädä `ilma, kui sa kodu ei `määrä `õlla

ilma

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


`ainult `sinne ei old `kõlblik (paslik, sünnis) `purjes `ilmuda

ei saa `ilma `ernita `liend `keitä

`rahvast tuli ilm`lopmata (lõputult) tagasi

`ninda müö `jäimö `rüssist `ilma

`ninda mie jäin neist `rüssist `ilma

aga kui `puutu `tuule kätte, siis olid kala `riistost `ilma

midä sa `kellad `ilma `aigo

(puutöö) `kirve tüöd on `kõikse `rohkemb `ilmas

midä siä ilm`aigu `konksid (toksima) ja taod

`ilma akka `külmäst `lüömä

(hrl tihane) `külmä`lindu `kriiksu, tulo `toisi `ilmu

sene `külmetuse aja ikke kui jää läks siis, oli `ilma aga, aga `muidu ku jää ikke oli kova siis juo `mendi [silgupüügile]

ei saa `ilma `ernitä lient `keitä

leitsakune `löülüne `ilma

(maitsetu) `mauto liem - - ilma lihata keidettü


Lügänüse


`ilma küttamatta on tuba külm

tämäl on `ilmatu (väga) pali `kraami

`ilmi (Soome)

`ilmas `johtob `jodagi

`tõinekõrd kui sant `ilma on tulemas, kohotab `amba igemed üles

`ilma `kiida `õhta, peremiest `aasta lõppul

paha `ilma lind (metsvint)

kui kuer pöhördäb, siis tuleb sant `ilma

sedä `ilma `luodust ei saa inimise `lapsed kõik `muutada

`piigalaps ei õle viel täis`kasvand – aga tiab juba kõik `ilma `asjad selitada

ilm `läigitäb (õhk virvendab palavaga)

(maine maailm, maapealne elu korraldus) oh sedä `ilma `lusti ja `rõemu

`pulmas kõik `õstasivad `viina, minule `anneti siis vade `ilma (muidu, tasuta)

mina ei taha `örsötada – `ilma`aiguseid `asju `rääkida

(hüüatustes) oh sa `ilma ime

(maailm, maakera) `ilmamaa `suurust ei õle `keegi `mõõtand

ilma|näitaja, -näitija (baromeete, ilmaennustav ese)

käib `ilmast `ilma (alati, ühtelugu) ühest kõhast `tõise

nied (kuldrahad) ävisivad siis `vällä ku suur `ilmasõda (Esimene maailmasõda) õli

Jurisi ja Marisi, `kõrbi obosi ja kõveri `kaski on `ilmas `kõikse `rohkemp

kadeda kari ei `kasva `ilmaski

Kalantski `niiti ei saand `ilma `nuata `katki tehä

`aknad `ilma `kardinatta

mina `präigus `ilma keppita (jalutuskepp) ei `pääsigi kuhugi

`ilma kõdaratta ei käi rattas `ümber

vahel kui tõist `ilma tuleb, siis `lennavad siin

`ärge `kriipsutaga `ilma`aigu, `muutkui `raiskata paberi

`ilmad `onvad `muutuned, nüüd akkavad `jälle `kuivale

ilm jääb `kuivast, akkab `selgima

kui on `kõldased `viirud üleväl (taevas) siis tuleb `ilma `muutust

nagu `tetre `laulab et kõik ilm keliseb

`pilved lagunevad `laiali, ilm akkab `selgimaie

täma tiab küll kõik maa`ilma `asjad, `räägib ikke pikkalt ja `laialt (põhjalikult)

(virmaliste vehklemisest) kui `taivas `liegib, siis tuleb sõda ehk tõist `ilma

(virmalistest) kui `taivas `lehvib ~ `liegib, siis tuleb sõda ehk tõist `ilma

`pilves ilm, `linnud (mesilased) ei lähe `lendo

`ilma `karbita [tigu] `üeldi libedikkudest (nälkjas)
konn süöb libedikkusi

nüüd on `loisolised (märg, sombune, sula) `ilmad

ilm lüöb `tuulele, akkab `vihma `kiskumaie

`pilved `lüöväd `lahko, ilm lähäb ilusast

ärä usu maa ilma juttu midä maailm räägib

siin majas puudust ei õld ükskõik et ma ilma (ilmatu, määratu, tohutu) lapsekari õli

ära, otsas, läbi tämä au on - - maas ilma auta eläb

kellele sa kõrjad seda maa ilma vara ja `mammonat

läpi

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


mene esimigost (esik) läbi, sis tulogi tuauks

(jalgtee) jalatie oli läbi metsa, obosetied ei old

`kärbitsal `käivad jalad [ülevalt] `teine`teisest läbi, `teised puud on tappitu jalade `sisse

tama `katso ka oma `asjaga kirelde-virelde läbi `saada

`luotsi juhata `laiva `kitsost `kohtist läbi

mais jo `alga [kaladel] kudo ja `jaani`päivä läbi

tama kukkus oma `asjaga läbi

lase `piimä läbi `kurna

(tapma) `leikas kori läbi

`varras `torgada `käävist läbi

`klejontka (vahariie) ei lase `märgä läbi

`toine kerd `lasti [vili] `tihti `sarjast läbi

ludaga `torgeti läbi `kuuse `kuorest

`uoletukse läbi mäni palama

maja läbi lüönd

`etsisin kaik kohad läbi

`kuutasse läbi`villast `vatla


Lügänüse


`meie `käimä `ühte`puhku läbimiste

jätkuma, küllalt olema `peigome emä pidi `tuoma `villu, kui palu läbenes (jätkuma, raatsima) `anda

`andasesin küll, `eini ei läbäne (jätkuma)

(vett läbilaskev) `juoksik ~ `juokseja riist

ikke imeldub (immitsema) läbi [mesi puunõust]

`kapsa `tünnist `imbitseb (immitsema) vett läbi

eks ta õle ia `eŋŋealune (söömaalune), käib inimisest läbi

`kaivamise puu, `sellega sai läbi `kaivada (ahtesse auke torkima) kõik, sie õli `reie ~ ahusse `kaivamine, `muidu ei `kuivand

mina `kaunistan teist läbi ja läbi

`püssi `kiigar (sihik), sie on sääl pääl, `vaatad läbi

piän kipperdamma läbi ajada (vaevaliselt tegema, viletsalt elama)

kukked ja kanad kirisevad, siis vanad `rahvas `ütleväd: surm lähäb läbi

`tõmmaka sie uks vahe päält `kinni, siis tuul ei kisu läbi

`kuorma [kinni]`tõmmamise konks, `õunabu `õksast, `aariklane õks, `nüöri õts sai siduda `ümbär `konkso - - köis juoks iast `konkso `argist läbi

(koonlalauast läbi käiv pulk koonla kinnitamiseks) `kuondla pulk `pisteta `august läbi

`tõmmab [sirbiga] kraps ja kraps läbi [vilja]

karu `kreisiti (piiramisrõngas) `sisse, inimesed `pandi `kreisi `pääle
vahest aga läks `kreisist läbi, [kuul] ei `trehvand `külge

kui jõvikid saab `keidetus, siis `kurnama jõvikad läbi `kurna

ma õlen kõik nied talud ja majad läbi käind

panema - - `kuue [selga], siis tuul ei käi läbi

käredäst kisendäb, `kõrvist käib läbi

sie `kääve pulk (kedraga varb koelõnga poolimiseks) käib `samba `nahkadest läbi

kuol`meister on `lapsed küsind läbi

küttas läbi (peksma)

riist ei õle viel `turbe, laseb läbi

juob ja lakkub, `kange raha läbi `laskemaie

käis Savalas `veskil, `mölder `laskis kotti kive alt läbi (jahvatama)

`saavad `lennasega (lelle naine) `ästi läbi

lesemärk on kriips pihus, elo`lauvast lähäb `põigite läbi

lidistäb läbi `ammaste suppi `süüä

`raske vikkastiga `niitada, läbi läheb, maha ei lähe

pesin peso, `loksotasin (loputama, uhtuma) vähä läbi vie

(suusad) lume`lauvad õlivad õhukesed ja `kerged, lume`laudadega sai `metsäd läbi `aada

kui on sula - - lumi, siis obose jalad `lõikavad läbi, `kuorik on lumel pääl, obose jalad `lõikavad läbi (sisse, läbi vajuma)

`armu (tõttu, kaudu) läbi `oietud mies

vihm lei läbi , tegi `riided läbi `märjast

sie `kerves on omidega läbi

kes on `niisike läbi`laskja (raiskaja, pillaja) `naine, sie on maja `paljast tegija

(täislinane) läbilinasest `tehti `patja`püürid ja ka `säŋŋilinad

älä `astu `ukse läve `pääle

vihm lei läbi, tegi `riided läbi `märjast

`ahju suu kukkuski maha on juo põlend läbi

laitaa laiutetaa

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


kui tehä uus vene, siis `laiudeda (küljelaudu kinnitama)

on `kolme `laidasi (küljelaud) ja `nellä `laidasi `venne

`paido `laiudeda (kanga siile kokku õmblema)

kahe `laitane `paida

`naiste`rahva amed on ka `laiudettu


Lügänüse


(silla ehitamiseks või vesise koha katmiseks) `enne pane `õrred ja `õrside `pääle `laidabud
tie `laidapuid panema - - nied `kiikusid vie pääl, obosed ka õppisid `käima, siis `astus `laidapuu `pääle

jõgidelle `tehti `kastid (sillaalune palkidest tugiehitis), `palkidest `kastide `õrred, `õrside `pääle `laidapuud

(endisaegne seelik) kotti`kleidi ies õli kaks `satsi `põigite, taga õli ka kaks `satsi samute, a `keskel õli taga üks pikk laid, sie `pandi kaheltpuolt `külje`satside `õmblusse `alle

(aiamulgu sulgemiseks) verävä `kõrva `puudele `raiuti `augud `sisse ja `sinne `lüödi `õtsa pitte `laida puud

`vihma `tilgad on puu `õksides ja veräva `laidapude `küljes


põhja-Iisaku


(`laadi|ne g -se = laidne) `jupka oli `puale`teise `laadine

(n, g `laide = aialatt) kes siis viel `laidet `lahti tegi, `tuetasid reha `piale ja üppasid üle