matala matalukkaine

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


(murdlaine) koho `laine sie on mogoma madala pääl kus on mere `pohja madala

`lauge `laine, sie on madala mogomaine `laine, sie ei tie paha

`kaislad `onvad madalad, `laiad, `piesa `muodi `kasvavad, `kellagad `oiled on

vie sies madalikko, sie on madala `kehvel

majagad `ongi `tehtü `sinne kus - - kive karid ja madalad kohad

tuli nena madalamale [kui kand], oli vikkast `konksus

ku `lendur madalald `lähto, siis kärinä ei `kuulu

(lame) `laatke kados, `laia madalukaine kados

sie maa on just ku `laineline, `suured `süŕräd ja vahe pääl madalad ojad

(madal, lame) lüdü `pihtoga (õlgadega) mies

madalad rinnad ahistad engä (takistavad hingamist)

päivä on madalal päivä läht luoja

ikkunad on madalal

temmam plau mastist vähä madalammale

linnud lendäd ige madalukaiselt (madalalt)

maad künnedä madalukaiselt (mitte sügavalt)

neil püttül on uurded ühe madalukaised

tämäl on madalukaine ään


Lügänuse


`niske madalakkas (madalavõitu) obone

päiv on viel madalas ei maksa viel menna tüöle

(väike pingike istumisel jalgade toetamiseks) jalapenk `niisuke madal, kus jalad pääl õlid

[lennuk] ei mend `kõrgelt ka (sugugi, hoopiski), madalalt läks

kui jõgedes `käiässe kala `püüdämäs, on üvä kala vesi (kalarikas püügikoht), madal ja tasane

kui `kalda`pääsukesed `tieväd pesä madalale, siis tuleb kuiv suvi

`katla`kouku sai `lassa madalamalle vai tõsta `kõrgemalle

kui madal vesi, sis kõhe kived `krõpsuvad kõhe [vähkidest]

[kui] kull `viŋŋub vai madalald `lennäb, tuleb `vihma

`poisid `onvad `kunnatumad (sündsusetu, kõlvatu), akkavad maast madalast `suitsetamma

`kõrges tuas sue `sõisab `kõrgemmal kui madalas tuas

`liiva ang õli `este `männiku `ääräs kole `kõrge, nüid on juo madalammast vajond

(jänesekapsas) `linnu oblikad `kasvavad `metsäs, appukad, `kasvavad madalas maas, kase `metsä all

madal malts on `linnurohi, seda `süövad kanad üvast

ei sie õle isä`vuhti, sie on emä`vuhti `longokulm, madala `kulmuga

luha ein `kasvab `neskest madalamas maas

(varasest noorusest peale) maast madalast `saate akkavad juo püüdämäie sedä raha ja kobikud

maast madalast akkasin jo rasked tüöd tegemaie

maa teräl lüöb madalast samble latvad ka ärä

saan õli niske madala tehtud

tarvis üks madal järg teha, on madalamb `istuda

minu isa lell õli madalamb mies kui mina aga õige jäme
tümikäs eit õli tämal paks ja madal

kui on madalad rinnad (ahas, kitsas rinnakorv) siis on rinnad alati nõnda kinni

ümbär ringi kõrgemb maa keskel madalik

kui on ninda madalate jalgudega ja kõveras ka viel - - on masajalg

kumpaaki keneki mitäki

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


ta ei `kõlba koja mehestki

`kumbagi

kengi, p kedägi, g kenegi

miä‿n ole kenegägi `riideld

`anna sie raha koul`meistari kätte, koul`meistaril `tullo midägi obetamise `asjo `osta

ei `andand ivagi

`süöväd `toise jädöksedki `vällä

`pilved kadovad `vällä ja ei tulegi `vihma

se on `kirju (rahutu, murelik) `asja ja `jääbki `kirjust

`toine `kopla `kopla (kohmitsema), ei saa midägi `tehtust

nüid `ongi se `muodi, et ko `voeras tulo, siis kobota `ukse taga

kuld raha on viel `praegugi inimestel

voib`olla `souvust (sõudmine) tulivadki `sormed kovera

nüid `onvadki `küömned `küpsed

ei `andand `miule mitte `küüne `verdki

(ladusalt) `lahhest `juokso vesi, tädä midägi ei tagista

ei `annetu `leiväkäistki (leib)

emädä kutsutigi mamma ikka mamma

kui muud `kalla ei `saagi kui vaid `äŋŋeri


Lügänuse


`kumpki

(koos eitusega: mitte sammugi, mitte sugugi, üldse mitte) minä ei käi jalagagi `kõrtsis

ei `saagi enäb omale `jalgu `alle, ei saa `kõndida

sie ei piä `ammeti `kinni `kuski

`kuski midägi `johtob, sis tämä krasatab ikke ülä `tõiste

ma õlin `ninda `õnnetu tüttärlaps, et ma‿i käind `kuski

jalad on alt `välläs, kuhugi ei `pääse

sie tüö ei `jõudu (edenema, laabuma) kuhugi

vana kont juo, nagu vana `kolgispu jääb, ei `jõuva kuhugi

suur kõmakas, mina sedä ei `jõvva kuhugi `viiä

sina õled minu kää alune (õpipoiss), sa et `pääsi minust kuhugi

kui `saksald midagi (mingit) `asja `läksid paluma, siis pidid täma `põlvi `kaapima

kääd `komparas `kõndis, nii ku võttamas midägi `asja

käed on `nõnda kobara jäänd, et midagi ei saa enamb teha

kie `tõisele midägi `anda ei taha, sie on krann (kalk, karm) siis

`oia `üksi `päine oma kääs, ärä `tõistele `kellegi `anna

`kieleti `vällä, sedä ei `kästud (soovitama) `kellegi `eŋŋädä

no `meile siis `ennevanast `üöldi ikke, et näkk on kive all ja, `tõhtind siis `sinne kenegi (keegi) `mennä

vana `liivane põld, ei `kasva kedägi

minia ei võind mitte `iitsatadagi (tasa rääkima)

`läksin - - [vikateid] võttama, enämb ei `õldki. õlivad ilatud `vällä (ära võtma, kahmama)

`ennemb `jaksasid üle obose üppädä, nüid ei `astu üle õle`kõrregi

ei terestandki

kole jäme pää mehel, akketigi `kutsuma jämepää `Antun

tuluke põletas `vällä, ei jättand `ilpugi `mulle `rohkemb kui `selgä

sääl kui rattas `juhtab (teelt kõrvale), siis õledki kadund laps (hukkumisele määratud, omadega läbi)

`ristipäiv `ninda `kallis (õnnis, püha, pühalik ) pühä, et rohogi ei `kasva

sie just minu isändä `muodi, sedä `muodi kerätki `onvad taga

kui `keski (kuidas keegi) sei

`kärmel alali tüöd, laisk magab ka `einäajalgi

siin `kuoride päl õligi `kartli `korvis [nuga]

kuusk `siiski `püiäb `vällä `kuivada, mänd ei `kuiva

kui saab `õilend, siis `ongi `õiled `kustund (ära õitsenud)

`silmad `onvad `kustuned, õlengi pime

`este lei `linnas `litsi, tuli laps kää`kõrval `maale, sie ei `õldki laps, `üöldi `litse `kuitsikas

`niisike kõks (kõbus, tragi), lähäb mehelegi

`Mihkli`rahva peres Savalas `põlvest `põlve `miestelgi `kärris (krässus, lokkis) `iuksed

kui `ämber on `köndalli, siis sie ei `seisagi `püsti `ühtä

õled üks kuradi `laagerdus (lobiseja) - - `räägib, ei `tiägi midä `räägib

lehe `ristipäiv on `ninda suur pühä, et ei tõhi `püsti `kussagi

kui inimine `eloski ei pese, sis nahk jääb `paksust, `lestalisest

küll sie õli ikke kole, sie [põranda] loppotus - - no oma viisteist kakskümend `ämbri ikkegi

sie `aigus - - tappabki maha õlgu luoma ehk inimist

nüüd on ajaleht sie suitsupaber - - enämb maisi (maisipaber) ei tahagi

jo

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


`lälläd juo kugetavad

lihavottest juo `läksidki talo, `karjast

juo lume `räntsä sada (vihmasegune lumi, lörts)

[lõhe] sääld (rüsast) ei `pääsegi `vällä ja sedä saab juo ko˛e `arvu, ku `kergidäd rüsä üless

laps aja jo jalale (jalgadele, püsti)

saab jo küll siu `kaagatusest (tüütu jutt, loba)

vesi on jo `kahles

se on jo `toise mehe `kallistettu

siä oled jo vana `kampur `jalga

`tarvis `osta uus sedolga, vana jo räbälä, `katkinaine

lina `kieros (heina-, linahunnik) jo `pello pääl

tama oli `aige, nüid on jo `kergemb

jo lund kiherdä sada

potti kihistä, jo akka `kiemä

`vilja`taimed jo `tärkavad, vili `kirgastab

kerikolised jo tulevad

`Jaanil on jo `kitsikko kääs

pühä`päivä `uomigol `pulmalised `tuldi jo kokko

tämä `kossu jo

suu ja kääd on juo kaik `krimpsus

roho on jo `oige `kuivakaine

kukke on jo kanule mies

`ruosi on kugetand jo

(rangis jalgadega) kover`jalga jo tule `siiap̀ole

`tuoli akka jo kägisemma

jo tuled taas `leivä `kähmäkä kääs

`Lieno on jo `käimä pääl (rase)

(viljadest) rugi jo `küpse


Lügänuse


kui ei `engä, siis ei põle jo

kene `põlvest juo on ikke sedä`muodi õld

joba `kiksud (piimahambad) tulevad lagele

mets on kuletund juo

juo siin esikus (verandal) külm magada

juo `ennemb (ennist) sai senest `räägitud

ma `ennest (hiljuti) sein juo

`lapsel juo igeõts `valge, ku akkavad `ambad tulema - - igemme`õtsa sai `pehme lappiga `tuhrada

`remble puu kui on maas juo mädänend, siis sie `iilgab nagu tuli ussid

(surija) viab viel `enge edesi tagasi, on juo menemise pääl

`silmad juo (nutt) `itku `turvil

minul juo `ammu `iugas [kõht näljast]

kui õlid juo õled kõik ärä `võetud noh siis `jälle ivasivad (odraohteid kõrvaldama) sedä [odra]pahmast

`kõsja`viinad on juo `juodud

juba sie `eitas `enge

sedä ei `jõua juo `kuigi pali `niitada

vana `jäärä jo (ütleb tüdruk täiskasvanud poisist)

`kuolis mõni poiss ka õli juo ku kaakjalg (norija, tülitseja), `torkis `tõisi

`kaalu nui on jo `kaalu `küljes, `kaalu `pannasse jo `nuiast edesi

jõe paneb jää `kaane `alle juo, kaas pääl juo

vesi juo `kaivukünäs `kahletand

nää, midä nied `aastad `tievad, juo sina ka kakkuselg (küürakas)

tulevad kalalt `vällä juo

kenele juo kanapää (piiratud mõistusega) `üölasse, sis sie on rumal

siep on `kaŋŋund (hanguma) juo

juo laseme `kandid ka `pääle

pere`naisel on `villa `karsimine `valmis jo

(veski hammasratta võll) ketr `värten `veskidel, `enne õlid `puused, nüüd on juo `malmist valetud

vanal mehel juo `kella `karva`vetru `katki

`talleksed `akkavad juo `kepsotamma

`anneti juo `kihlad (peiu kingitused ja käsiraha mõrsjale) kätte

kattab maa `kinni juo õrass

`kaurad akkavad juo [valmides] `kirjust menemä

jo `klõmpsib vähä `õue vahet

sie puu akkab mädänemmä, kobiseb juo

juo sie kodib `mennä

kui `einad juo `kaunis kribedad, akkedi kokko `riisumaie

juo sie on `kondoramb (tugev, terve)

`kopsib (lonkab) ka juo `tulla oma vigase jalaga

vana puu juo lähäb `korpa (kärna) kuor

mõnel `nuorel ka juo `silmalau pääl kott

jää kribemed (kirme, õhuke kord) juo vie pääl

linad on juo `kuivad ja `kuprad ka krobisevad

`viinatorud ku õlid joba `sõisaned ajamatta, võttasid `krinspani (vaserooste vaskvitriol ) `pääle

nüüd `konnad jo on kudend `välla

vana lagund ütt, sarikad juo `sisse kukkuned

tegema sie kukkur on jo `välla `kullatu

`paugud akkavad jo `jälle kumamaje

sie piim juo `kurnab last - - laps tahab ikke noh ikkegi midägi muud

tema viha on jo `välla `kustund, `lähma nüüd temaga `rääkima

sene inimese elo on jo `välla `kustund

maja on jo `välla `kussudettu, enamb ei põle

on üks vana kõbu (tudi, kõbi) juo

[vesi] juo ärä `kõhletand (kirmetama)

laps akkab juo `kõndimaie

(maapinnast) `pilved `kerkiväd juo `kõrgemalle

mittu `kraadi jo läheb `kõrgemalle palavus

laps on jo `põlve `kõrguss (kõrgune)

mesilased jo `tievad seda `kärri

(kavatsema) `kärgib akkada sadamaie, on `pilves juo ja uherdab `vihma

`männi `kärrid, midä `menned ka juo `kärri‿säl suo‿päl (kipra)

sene käsi`üövliga `üöveldetta `ämbrisi ja püttisi, egä neid ei saa jo `suure `üövliga `üöveldada

`kapsad `käärivad juo piad

`naine `arvas et tuleb juo `kestri `erra

siis tuba saab `suojast, kui ahi jo küdend saab

`septembril akkab juo vesi `külmetamma (külmuma, jäätuma, tahkuma)

ega inimest jo vägise saa `panna `kütke, ku on midagi süüd tehnd

põrand on jo `küüritu

roho nenä ajab lagedale, kana juo saab oma nokkaga võttada

kui pulm akkas juo lõppema, siis `tassiti sie `kinda ja sukkakott lagedalle

lahu puu, mend juo lahust

vesi viis juo peris `laŋŋetuse `pääle

kana laseb juo `sulgi maha - - akkab sulitsemma

mets on lehest siis jo `välläs (raagus)

väärt `asja iest `andasse juo `kolmandik

`leivä ahi - - on juo süsil, akka `kärmest `leibä `vaalimaie

(Linum usitatissimum) lina on jo `kupras ja `valmis

kui linad on jo `välla kisutu, siis läheb obone `sinne `pääle `süöma

`este `läksivad `linna, `ummis`ke‡‡ad jalas, rättik pääs, iest `sõlmes, kui tagasi tulid, sis [olid] juo `linna`vurhvi

juo sa lohotasid (lahistama) `jälle `alle `kussa, pisika `piiga

jo akkab `välläs `loistomaie (sulama, soojenema, pehmenema)

`päike juo `loisotab (sulatama), akkab `metsidest `loisotamma

`lomberdab juo `käiä, jalg saab `tervest

(lonkama) `londerdab juo `käiä, jalad õlid `aiged `tõisel

juo sie lorikappukas (lobamokk) tuleb `jälle, ärä lase `sisse sedä lorikappuka

kana on juo ludukalli, ei sest saa `asja, on `aige

(reumavalu) luu valu, tämä on juo kole

`vankri lõgin juo `kostab `iemald

kerikumies läks `kellä `lüömä, õppetaja akkab juo tulemaie

`õtra lüöb verele - - akkab juo `küpsenemmä

`paisetus lüöb `alle juo

`aigus lüöb juo `kontidest `vällä

maast madalast akkasin jo rasked tüöd tegemaie

laaimmo kaikellaisii lantasii laatevii laatusii läiset liset

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


sie on `oige `laadeva (laisk) tüttö, ei `viitsi omi sukki `neulo

sie on sedä `laadi just kui `meie obone

(`laadima, da-inf `laadi, (sa) laid, `laa˛id = korraldama) `laadisimmo üvast sene `assa

küll sie `oskad üväst `laadi

tänä akka `vihma `laadima, kugod `laulad

älä lai (juttu ajama, seletama) nii `paĺlo

tämä `rääki `laadusast (ladusalt)

[jutt] `lähtö `ninda `laadusast et `kuule päält

nämäd `laitad (valmistama) sedä `ruoga

`ruoga `laideda

`lapsed on isä `landa

(`landali|ne g -se = landane) ühe`landalised `lapsed

(`landa|ne g -se = sarnane) üks laps on emä `landane, aga `toine on isä `landane

(`kaigelai|ne g -se = igasugune) sääl on `kaigelaisi `asju

sääl on `kallo `kaigelaisi – `pieni ja `suuri

(linnaelanik, linlane) `linnalaised `tullod vahel `küllä

(mingi maa elanik) mida `maalaine sie oled

mei oleme `maalaised (? eestlane)

`iestlaisi ei nimedettugi

(vaivaralaste pilkenimi) `Vaivaro `kraskad

no üle pää sie [Udria] külä kaik oli `kraska (? Nevako keelsete) külä

akkab midägi tahtoma maarub kui `mustlane

tämä on `veidra juttuga `jusku vana lappalaine

kas lasivad `sakslased tämä (veski) `ohku vai venelased

hülge tailiha `koira ei vottand liha, `saarlane [ütles]: justkui `kändami ei taha

(inglane) `inglaised ja `inglismannid

isori `kieles

isori `velle (isurlane)

isurlai|ne, -o

isorlaised olivad tüöl (laeva laadimas)

siis olivad isori vened
`suurembil oli ikke `seilid ka pääl ja

ühel isori mehel oli `paigoline `kuube seläs

kala venelaised, nied on sielt `järve`äärised, mis nei kala`noudega elavad

`kristlaine

`kuuralaised

`kuurlaine (kuralane)

üks `lätläine kävi obosi `ostamas

`liivlaised nied on `Liivimaald

siin ei ole `liedulaisi

`läänlaised on `Läänemaalt

kää `katsojad on `mustlaised

(kontvõõras, kutsumata (peo)külaline) lappulaised `käüvväd `pulmi `katsomas

ikkuna taga olivad lappulaised, `nuored mehed

ken oli `kaige ligemb sugulaine, sie `istus `pruudile ligi

sie on minu ligimäine sugulaine

tama on `kahtlaise (kahtlustav) `mielega

`kangelaine jo `lapsest `saate, midä käsid, ei tie

vana `kargulaine (põgenik, väejooksik)

tama on `karsklaine, ei poleda `suitsu ka

`katselaine (katsikuline)

`katski `pulka oli `vaaksa `pitkulaine
all oli `toine `pulka maa pääl `poigite
pojakaisel oli lühükaine keppi kääs
sene kebiga löi `siie `otsa `pääle, midä `püstüs on
sie `katski `pulka `kargas `kaugele
neil oli `enne `kaupad `tehtü, `mitme samu `pääle `mäŋŋiti

(katte|riug = katuseõlgede kinnituslatt) katte `rivvud on `oigukaised, `tuima `paksulaised

tama ise täis mies, aga `kerglaise `mielega

tama on kidur ja `aiglaine

kihulaised kihuvad ja `lendäväd

kihulaised `kuulutavad `vihma ede

siä oled üks `oige ja `kohtlaine (kohane, sobiv, korralik) inimine

(koskel) `koskelaine sie on ka vie `lindu, sie on `suuremb kui `sorsa

sie `küüditämine `muidu ei tuld ku `kaibeti alande üks`toise `pääle

(laadaline) `laadalaine tuli toro täüs kotta

maa mesilaised elläd eina maadel

küll siä oled maimulaisest (kleenuke) jäänd



(porikärbes) emä `kärbläised `munnid liha täüs

`püksi `persetagune on idulaine (kulund)

`kärbläise `jalga

`kahtlaine

`kakrad, nie, mida kesa pääl `kasvavad, neist sai tume`kollast [värvi]

(kihulane) kihud kippuvad `silmä

mesiläisel on ka `kiuhti `niula `külles

`kärbläised kimiseväd

(emakala Zoarces viviparus) `kueraväär on madu `muodi kala, `kollane sisalikku `muodi, kaks nagu `konna`jalga on tal ies

ühe `krapsuga (hoop) sai `kärbläise käde

(parasiitputukas) kover`perse on mesilase `muodi `mammokane, tulo `lehmä naha `alle

`kärbläised `seilavad (lendavad) `ukse pääl

`kiŕrud `kärbläised on ka viel

öröläise pesäl olid kaik kärid (kärg) sies

öröläine, sie on ka üks tikke `luoma

alased olivad laba`kindad, nämäd `käüdi `nahkasi `kindo sies

mesiläine `lasko peret `lahti (pereheitmisest)

`kärbläisi lükkis `tulla tuba täüs

`sormed `saivad `mahlasest

räistläised pittäd pesä maja kadoksi vahel

meil on neli mesilaste maja (taru)



`Perjatsis on taas imelised (iseäralik, võõrastav, veider) sanad

obone oli `iire `karvaline (mustjas hall)

isämies `kutsus `pulmalisi `kinki `juoma (tähistama)

`riies on `oige ilos `juoniline (triibuline)

`jätkoline `kleiti: `mitmest `jätköst `tehtu

imelised `kantilised rahad olivad

`kandoline

`silmä teräd on `justko `kierolised (kõõrdi)

se on `oige `kieväline inimine

siul on ikke `kiudiline (hea kiuga) lina küll

kõhn, kondine küll se on `kontiline `tütrikko

on ka roholisi `konnasi

tamal on `kerralised (nõuetekohane, omadustelt laitmatu, hea, sobiv) `riided `seljäs

`kostiline

`käiksed on `kruokelised

tule `miule `tüöle, miul on vähäne käsilist (kätega tehtav) tüöd

jogi on `aaraline ja `käänuline

`katsoks `juutidel `onvad `kühmülised nenäd

(`laugestamma = laugjamaks tegema) äkkiline mägi `tullõ `laugesta

sie on `mitme `lüngaline (kõverik) puu, koverikkone

ja

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


siga iriso ja `vingu

üppäs puu `oksa `pääle ja `irtas `itsed üles

oh sa joledus ja peledus (jälkus, koledus)

küll tama `rääki jämedast (rumalasti, sobimatult) ja `suuri sanoga

voda `kolgispuu ja akka linu `kaapima (kupardama), `kaabi luud `vällä

meil isä tegi kadagost (kadakapuit) `lähkrid ja `piimäpüttid ja kaig

se `rauda on rabe ja `kalgas (kalk, kale)

se puu on rabe ja `kalske

`lapsed `lüövad `kampi ja `kuuti (uperpall)

`reies olid lademe `kieräjäd, ken `kierasid toist `kanti ja toist `kanti

`teurad on `väĺläl ja `kaŕrust mäni `sinne `teura `vahtima

`alliga vesi on `värske ja `karske

isä mäni `metsä `lapsele kase `juustu ja `tetre `leibä `tuoma

oled `laudida `ruovi `rivvu `pääle ja katte `riugu `panna `olgi `pääle ja `sioda `vitsaga `kinni

se on `kaunis (sünnis, kõlblik, sobiv) ja `passilikko juttu

kebakas on `kärme ja `erkos, `mieste`rahva `kohta `üellä `kehkelpüks

ringi käima pää akka `kierdoma ja `püörimä

`peigo mies ja `pruuti `istusivad kess`kohta

juob ikke klunks ja klunks

sie maa on nii `kohmune ja kova

jalad `kombas (kanged) ja koveras

tema on `tupli ja `kondigas (tugev, suure kondiga) mies

kodikokaised (munandikotid) olid `kärnäs ja `katki

(helist) midä sa `temmad `nenda kriuh ja krauh

`kriegi `marjad ja puud

`aiged makkad ja `kruosnad (norskama)

nüüd `kutsuda ja `kruvvi ja `prope·ller (laevavint, sõukruvi)

`ninda kovast `kruvvati et `laiva `niksus ja `naksus

jää on `kuhmugas (kühmuline) ja rüdüline

jää on `kuhmus, `kuhmus (kohrus) ja `kühmis

`käävi tegija on ise ja kudoja on ise

`riided on `katki, kaik liberdad ja laberdad `tuule kääs

`villa on tügüte ja labite

`linno `lasteti ja kaik sugu `kaupa `sinne `tuodi

kattuksed on `olgist, `juudi `laudost (sindlitest) ja `pilpost

`lipligal on `valged `siived ja `keldased `siived

libiti ja labiti `vanno `riide

(laia kerega laev olnud kasutusel peam Peipsil ja Emajõel) `lotjaga `veidedä `palki ja puid ja kaik sugu `kraami vett `müödä

akkid on sösökilla ja lodokilla (lohakil, sassis)

jää `lohkeno (lõhenema) ka viel, `painu ja siis lüöb `lohki, lüöb pragu `sisse

vanast `viedi `lamba `nahko ja vasiga `nahko `nahkurille `parki, `pandi naha külge marki (märk) puune marki puu pulka

eks

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


eks miu elo jo eletu

eks jumal tada `kaitse ja `oia

`enne `pieti kalevised `paldod, eks `miulgi ole kalevine `palto

eks lase `Miilida `kitke

eks ne `riistad kolise `vankril

eks oli `kummiko (imelik, kummaline) justkui küll, kui `leikäsiväd `karvad (juuksed) maha

eks `naine `rääkind külä `naisile sedä `aśsa lugu

eks sedä piend `platsikaist ikke ole, kuhu miä külüte `viskan


Lügänuse


eks `enne ikke õld jodagi

(eestlastest) eks `saksad `ennevanast nimitand maa`rahvast `matsidest

(küll(ap), vist, ju jne) eks `enne ikke õld pali `untisi

eks õle neid `saunasid ka kus on elo`kammer `õtsas

müüb `riide`raasukese, eks tämä säält võttab ka oma kasud ja `sintsid

tiomehed ja `vaimu`tütrikud `käisiväd [mõisas], eks sie õld keppi alune (sunniviisiline, teokohustuslik) tüö, õlivad keppi all

(petrooleum) kirasseri eli, eks sie põleb juo `lambis

eks õle mere `saaredes `suured kive `kaljud

kui `klaaberdetti `musta `sõnnikuse `jalgudega, eks tä (põrand) läks siis juo ruttu `mustast

puu `uisub ja `vangub, tuul kohistab, eks näd `uisu ja `kõigu

eks `sakstel õle kokka`poisid (koka abiline) ja tua`poisid

eks sa ise pidand oma `ahju `tiadama, `kraadima (hindama) juo

eks tüöst jää käed krobelisest

kui vett on vähä eks siis õle jõgi ka kuiv

eks ta `kuski ikke õle

keda `kohto võttasid käsimehest, eks sie õld `kohtos käsimies

eks sa kükkista nüüd, lase kükkikälli (kükakil)

eks lasi enne `jalga kui kütta sai

eks unt õle `lamba`murdaja, sie `murrab `kõige `rohkemb

eks sie `maksa `maksud, kie `langeb (kaotama) `kohtoga

eks sie kukker`pallu `luopimine õld vanast `kerge küll, `viskasid `enda nagu trull `ümber

mis sa `kõnnid `ninda `lossis, eks sa `viska pikkali, siis saad `tervest

eks `marjudest saa ka `mahla

eks lapsed õle ikke maiamad kui vana inimene

eks luomade ulgas õle ka maiustajid õtsivad ikke kus saab parema roho toppi

pikali ke õli pali viina võttand eks sie kui maast tuisis kukkus jälle mauli

älä älkää

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


`älgä sedä `puutuga, sie on jumala `lehmä

älä jahada (heaks kiitma), ku et taha

älä aja nii pali oma `jonni

`ärga te `menga `järvespä (sooauk) `servale

äla mene obose ligi, tämä obone `kambusta (lööma)

älä kudista `minnu nii kovast, mie `kardan kudistamist

älä `kanna sedä `taaka, siä `katkestad `ennäst

älä uso midä `kerge`latvased (napakavõitu) `rääki

älä `piigista `ninda kovast, tied `miule kipped

`älgä kisendägä

älä `saada meid `kiusaduse sise

mäne üle `künnükse, älä `kombastu maha

`krantsi, älä tule `kallale

`köster `rääkis `miule `aśsa lugu ja kuritas et älä sie ka kenelegi `räägi

älä voda sedä `kuuma `rauda käde

älä sa mäne `sinne, `sinne `korbe `eksid

`oia tamast `korvale, älä tamaga ole `ninda sober

älä `kääksuda alalde `lapsukaist

mäne üle `künnükse, älä `kombastu maha

älä tie laju terä maha, senest ei saa midägi

älä `latsuda nii `paĺlo `sülge maha

älä `luoda `tühjä, senest ei tule midägi `vällä

älä lüö `ninda kovast ust `kinni

älä mangu nii palj miult

älä sie enemb mäne `kuoski (kunagi) nii `suuri krappu `kinni ottama