üö

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


`karau·l `panna üövahist

krappid olid üövahil

üö`kulli on kovera nogaga

nahk`iired, nied `lendäd `üöse `pimmes

`üöse `panna `luugid ikkuna ette `välläst


Lügänüse


tänä `üöse on `tuiskand `ninda pali lund, lume `aŋŋed on kattusse `räisteni (räästas)

arv maa, on kevädesed üö `külmäd, `kergitab üless

ikke sie üömaja õli `kindel

kramp kisub kokko `üöse, `kiskus kääd ja jalad kokko

(kuupaistene) kuu `valge üö õli

`enne `käisiväd `liisu `poisid, siis neil `üösitel õli `lõikus (saak, saam) [tüdrukute juures]

`ketrati läbi üöd

(ööbiku, harvem muu linnu laulmisest) `laksutab ku `üöbik kevadel (heast lauljast)

`üöbik lüöb `metsäs oma lugusi


Jõhvi


`poisid jua `iilisivad üäd läbi, ärä sa `üäsäst `miski `vällä [õue] unesta

õli `üöse mend (surnud), ei `saandki minä tämä `viimasel `ingamisel (hingetõmme) `saataja `õlla

`üöse `tõmmab maa `kohme (kahusse, külmast kõvaks)

hommikko

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


(askeldama, sekeldama, õiendama, jantima) `jahmerdab `ommikust `õhtani

Karu `Volli sai üel `ommigol siin kakssada kuus kilo [lõhet]

`ommiko `kello `neljäst `saimo `randa

(kella 8 ja 10 vahel) kesk `ommik on neli, neli samu [varju pikkus]


Lügänüse


`õhta on `õnnekägo, `lõunete ajal on `leinakägo, aga `ommikul on `uolas kägo

`ommiku ehk ida

kie nääb juo ette et `omme tuleb `vihma

roho `latvas on `ommikutte `kaste `tilgad, `ilgavad luo pääl

`keideti `ernesuppi - - `õhta `süödi `paksu, `ilma `leiväta, `ommiku vedelä, `leiväga

`essispä (esmaspäev) `ommiku vara läks küläst `vällä

`läksin `espä (esmaspäev) `ommiku `lauta

kui nüüd tänä `ommiku [teder] `kutrutas, siis lue senest `kaeksa nädälä ette `puole (edasi), siis piäd lund nägemäie

sai `tulla `ommiku `mõisast `reielt, ing niidiga `kaulas, ei `sõisand jalal

`omme on esimine `august, akkab juo `lõikukuu (lõikuskuu)

`omme on esimine juul (kalendriaasta seitsmes kuu)

`omme on ka päiv

juri`päivä `ommiku akkas vana `karjane `kõrda `käimä

tänä `ommiku on vesi `kahles

(hommikune karja väljalaskmise ja õhtune karjamaalt koju ajamise aeg) paar `tundi õli `ommiku `karja ajast `müödä

(hommikune söögikord hrl kella 8 ja 10 vahel (heinaajal hiljem), sellega kaasnev puhkepaus, keskhommikul söödav toit)
`päiväl õli siis üks tund kesk`ommikut ja kaks `tundi `lõunet
`kartuli võttamise ajal siis ei õle enamb kesk `ommiku
eks `päiva ja `kella järele ikke kesk `ommikud `pietasse ja `üellasse
`mõisa kõhas ku lokk käis siis `tarvis akkada kesk `ommikule (sööma, puhkama)
`mõisa kõhas ikke kodo menivad kesk `ommikust `süöma ja tulivad `jälle lokko ajast tagasi

(ilmakaar, kust päike keskhommiku ajal paistab, hrl kagu) jo mehe `kõrgusel siis `üeldi: päiv on jo `nuores kesk `ommikus

`lauba `ommiku õlivad `kihlussed, `sõideti Lüganuse `kihlama

(surmast) ommiku vähäkese `läksiväd `kella `kuuvve `ümbrusses `silmad `kinni

(kuke lauluhäälitsusest) vara `ommiku juo kikkass kireb siin

siis `mendi `lauba `ommiku `kihlama õppetajalle, keriku`mõisa (pastoraat) `juure

`ommiku läks uuesta `poissisi `klassima (sõdureid värbama)

lüöb `ommikul `valgemast, siis lüöb `koido `piiri (koidupuna sõõr) `lahti

`ommikku on `koido täht, suur ele täht

`koido `valge õli kui `ommiku vähekese akkas `kuumama

(ühisele otsusele jõudmist märkivates ühendites) juo `meie `rahvas leid nõud kokko, et `lähme `omme `einäle

`omme pesen [põranda] üle ja panen ühed `kontsotekkid (kaltsuvaip) `pääle

(kordamööda täidetav kohustus) `kõrra tagand käib – tänä läks `tüöle, `omme ei lähä noh

õles käind `omme `veskil

`ommiku vara `võeta vähe `einet, sie on `linnu pettis (linnupete)

keväde kui kägo kukkub, siis võtta `ommiku käo pettist

`tulga nüüd `omme `kello `kümmess `seie

lähäb `ommiku `valgemast, lai `valge juo

`omme `ongi juo `laupane (laupäevane) päiv, sie on ühe `õtsaga päiv, `tõisel `õtsal enämb tüöd ei `tehtud

sie on tänä ommikune lüök, ei õle kuiv viel

`eile `ommikuse `niiduse `liigutasid `lahti

tämä siin on nuor luog, tänä `ommikune lüök

peremes ja pere`naine on juo `ommiko vara `liikel

eläb `linnu `viisil, ei õle aset egä `paika, tänä siin, `omme sääl

`niisuke libakas (liiderlik) `tütrik, tänä on ühegä, `omme `teisega

`ommiku `luiderdas (pikkamisi käima) `mennä, `õhta - - `luiderdas `tulla

(õhuke lumekiht) lume vidak on maas juo tänä `ommiku

luojast' luotu luomukkaiset

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


`käärbuga `luua `kaŋŋast ja `kääridä

`luomad on janosed

(lahja, kehv) `joutu luom

no siis `tarvis ikke ruttada kui saad ka `päiva `luojast kodo

`luoma sisi`kunnad `öellä kidamed

(kiin Hypodermatidae ja Oestridae) `luomad `kartad `kiili, `kuulod vaid sedä `kiili `laulu, siis `juoksod `ullemast

`ilveksed on `kiskojad (kiskja, murdja) `luomad

eks se kogelemine ole `luodu

`kontrahis [oli] kohe `kirjudettu‿t, `luomade `juotmise ja `lamba pesemise koht

`jaagop̀äiv `luodi kuu

(loodimisvahend) `luodi `lauda minega `lueda

(linnust, kalast, putukast, ussist) öröläine, sie on ka üks tikke `luoma

(käärpuud) `kanga `luombud

nied on `piened, pikkaraised `luomukaised, `kirbu sugused

(lahjuma, kondiseks muutuma) `luitund `luoma, `uonokaine `luoma, luud on kaik lakkel

päivä on madalal päivä läht luoja


Lügänüse


tuul on `luodes, nüüd saab kala

(loojuma) päiv lääb `luoja, `päivä terä viel vähe punetab

`tõisel inimisel on tüö `luomo `vasta, ei taha tehä

on tasase `luomoga ja vagane, vagase õlekuga ja vähäse juttoga

kedä sügise elämä `jäätässe, sie on elo `luojos (elusalt säilitatav)

vanad inimised `ütleväd `luojossed (kodu loom hrl veis)

(inimese sõim) oh sa kuradi `luojos

`poisid `käiväd `tütrikuie `juures, sie on `luodos

`ükski `vaprik ega `massin ei käi `ilma juhita, kudas sie `luodus siis käib, ikke on oma juht, jumal ikke piab õlema

tämäl on silm `aige, sie on jumala `luodos (sünnipärane, paratamatu, inimese tegevusest sõltumatu)

kabusta `taimed, pisikesed `jusku `luondased (loode, alge), `alles luond vai `sündind

sukka `luondane `seisab kudumatta

`luondane õld `väljäspuol emäkoda, sie ei jäe pidama

inimestel on `lapse koda, `luomidel emä koda (emakas)

[lehmad ja lambad] `laudas kuos ikke, iga luom õli ikke eräs `sahtlis

`metsä `luomad on kole `erkosad (erk, ergas)

`õlgu sie inimine või luom, ikke tuleb `eŋŋe õhk suust `välla

(noomivalt, haletsevalt) inimene sedä `ilma `luodost ei saa inimise `lapsed kõik `muutada

`lähmä `luomi `juotamaie (juua andma)

mõned `niidavad suost `pilli `ruogo, ehk suo jõve (jõhvhein), sie on `luomide alus kraam, pannasse `luomidelle `alle

ma võttan `luoma ehk `lapse oma `uole `alle, ma `kaitsen tädä

vie sie `luomale, sie on kala vesi (kalapesuvesi)

kanapime õlen minagi õld - - jäin kanapimedäst (hämaras ei näe)
siis sai `luoma`maksa `keita, siis seda `auru `silmide `pääle `lassa, sie võttas `välla

(loomade, lindude häälitsusest) `luomad `ammuvad ja `karjuvad

(kaera osadest) rukki `põhku ikke `panna `alle, `õtra või `kaura `põhku, sie on `süögist jo `luomadelle

`kuski ei õle `ninda `kehvaid (kõhn, nõrk) `luomi

olema tämä `peksänd `luoma `ninda‿t kepp `killendab (narmendama, kestendama, marraskil) kääs

`luomad `tarvis `kinni `panna

ku `luoma tappeta, siis ka `tõine `oiab `kinni

üks luom ehk inimine on `kirgas (kõbus, terve, elurõõmus), ei õle `lotsis

`luomide klaminattest (siseelundid) `keidetä `sülti

mets `luomad ei jää kodo pidamaie, kodo`luomad on inimistega õppind

latt on `sinne `kõhta [nagu] `luodud

pisikene luom `sünnib, juo `koiberdab

(hobune) obone `korskas [hirmust], sääl õli vist `metsä `luoma vai midä tämä `korskas

luom on `lahja kui krobi (kõbi, kronu)

`aptegist `tuvvasse `luomadele `kulla lehe paberi (arstim)

pasunaga `kuuludetta (märku andma) et `rahvas ajab `luomad `karja

suur luom ehk suur inimine nagu kõmakas

`piened `kõrred `annetasse `luomale ette, jämedad `kõrred `saavad kattust teha

`luomad juo `kεiväd lage, `sõnnik on nii `kõrge

kõlblik olema tegin alusse `einä, `luomad ei süö, aga alussest käib küll

luom `kärgib siit üle `aia `viljä `mennä

nirk on teräne `kärme luom

`luomad `kärväväd `vällä, ei lähä edesi

(lülisamba moondumisest, tööst või vanadusest tingituna) sie on `küürägä mies, jumalast jo `luodud küür `selgä

luom lapperdab (kooserdama) `käiä ja `kõndidä, ei süö `paigal

mene lase `luomad `lahti

ovostel `onvad `latrid (lahter tallis), `luomidel `onvad `kütked

sie õli `luoma rabaduse roho, vanad inimised `ütliväd `lendava kivi

`kaalus, mittu `luodi (loodiraskune kaaluviht) õli `värvi

(rõht- või püstasendi määramiseks) ehituse `miestel on luod, `pannasse `asjad `luodi

maa saab `vällä `luoditust (nivelleerima), võib akkata kravi `kaivamaie

(täpses rõht- või püstsihis) `luodis maa, ei õle mäge egä `küngäst sies

põrand on `luodis

(imestust, masendust jne väljendavais ühendeis) oh `luoja jumal

(kudumistööd alustama, silmuseid looma) vanamor akkab sukka `luoma

läks külä `kaŋŋast `luoma

`kartulid luob juo `alle (valmima hakkama, vilju vm taimeosi moodustama)

(kuhja tegema hakkama) täna `tarvis akkada `einamal `kuhja `luoma

(käärlaud) luom`lauva ois oma kääs ja ajas `käärbole

`luomolik

toho `kiskumise luda [on] `luoma `sääreluust

(`luomostamma = noota vedama) `nuodaga `luomustab ühe `luomusse, viab kala `kalda `serva `unniku

luonus

luom tappetasse ja `lõigetasse `lõhki

losakil luom on löttäkalli, ei õle `aige egä `terve

lihunik lei `luoma maha, `kirvegä `lüöväd

`luoma karv lei `lahti

(magada laskma) `maatab `luomi ühte puhku ei aja süömä ei


Jõhvi


mõnel on kõhe `luanustase `silmad pialuu sies

`luoduseviga

(kohitseja, Vene: konoval) kanaval kohis `luomi

kevätänd (kehvaks, kõhnaks jääma) luom, `tõugud `seljäs

üks va komet (veidrik, veiderdaja) on õld, `mõisas - - võttand `luoma `sarvist `kinni

luom akkab kuluma (vananema) ja `kuivama ja lõppema

sie on tugev luom, on `ennast täis lihutand (nuumama)

poiss - - `kuolist tuld, tuleb `luodima

`tuulispask on `luoduse tüö

`luosin `kinda, tegin `luomusse

`käisin `tõises peres `kaŋŋast `luomas (lõime telgedele panema)

luupainaja sel `luomal on nüüd luu`painija

läänlaiset lääsikko

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


`läänetuul toi kala, aga idatuul vieb `pannuldki kalad menema

`läänetuul, sie piäb ikke `suoja vie keväde `siie [tooma], siis tuleb ikke [kala]`parved `liikelle

läänetuul kala tuli `randa ikke `lääne`tuulega

`lääne`tuulega oli vie`toiso

, g -se (Läänemaa elanik) `läänlaised on `Läänemaalt

`lääsi|kko g -go (suurem anum)
Lügänüse


õhta|tuul (läänekaarte tuul)

`länne tuul [ehk] `vesti tuul

tuli joa neid [kinke] pali `andada, `peigumehe `vennale, `läänemehele (peigmehe vend) tuli `andada särk


Jõhvi


`länne `põhja tuul (loodetuul)

itänü itulaine itikkä

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


idä g idä

`läänetuul toi kala, aga idatuul vieb `pannuldki kalad menema

mitu terä on idänu

püha`päivine tüö ei idäne üväst

`püksi `persetagune on idukaine (hõre)

`püksi `persetagune on idulaine

(rabe) idumaine `niiti `katki mänemäs

`kartuli itte (idu)

idi|ka, -kä g -ga, -gä

`vainu köüs on `pieni idiko täis

kala lähto ring aia, kierä terävä nurka, aga siis on tämä nii eksind vällä, et pano kohe `juonega `matka;
puusa ankrud olivad sääl - - matka suu pääl et oidasivad `matka (mõrra osa) iast `lahti


Lügänüse


idapäidi

`ommiku ehk ida

meri`miestel on ida

läheb ikke idanemma (abielurahvas saab ikka lapsi)

(arenema, edenema) puu idaneb `siemest

(vinduma, hõõguma) tuli idaneb `samble sies

`mõisas põletetti süsi maa sies - - sääl all puud idanesivad ja said süsist

ilus `pulske `õtra ivä - - aga nää, idend `vällä ei aja

kui õras jo ide ajab lagele, siis akkab `kasvamaie

mene idendä `kartulid `vällä

idutama `kartulid saab idundettud

mittu kõrd tuleb idendada

`kartulid on idul

rukki on idul jo, `õtsad `näivad

`ilbud `õige idust (hõredaks kulunud) mend

vana `riide `aukusi juo täis ja idul puha nagu `varrastega `puisetud

tegelikult `kartuli idu saab ise enesest rikkutud, läheb `katki

idi|k g -ke

(inimesest) mitte `ühte idike (hingelist) ei õld [kuskil]

me õlima pisiked idiked (jõmpsikad) viel

p idikä

`ühtki inimise idikä sääl sies ei õld

`rohkemb ei õle kui üks `ainuke idikas (naljaga) `ongi `laudas

kakkutuul on `kaunis tuul, `lõunatuul on lõbu tuul, idatuul on ia tuul

madu ussi kie tappas siis sie oidas jälle sene puu ehk keppi ehk `alles - - `miska maduuss tappeti


Jõhvi


vesi on ida `tuulega paus

siin pole idikagi (mitte kedagi) näha

`riide on idule mend

`ninda idust kulund, et `torka `sõrmega auk `sisse [riidele]

[riie] idukesest kulund

kevade ja suvel idustasime (idutama) `kartulid

tõisel `päiväl õlivad [linnastel] jua jalad all, aga siis `uadeti `ninda`kaua, kui tulivad idud ka lagedale

`ninda `kolmandel `päiväl, siis õlivad idu `õtrad ka lagedal

majapidaja võttas luuvva kätte ja läks tänava pühkima


põhja-Iisaku


nied `püksid on ka vanad idud juba

kartulid tuleb jo teist `korda idutata

kõik `väiked kalad olid idikad

vahi kus idikad mätta `juures `mängivad

`ossa igavene idikas (kirumissõna), vahi, mis tegid

koitikko

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


üö ajal ja `koidigo ajal

`koidiko jo puneta

`koidi|ko g -go

(keelekida) `kiele `koidikod


Lügänüse


`kellasi ei `õldki, `taiva `tähtedest `vaadati: `siulik õli kesk`lõunes, õda `jälle `kieras oma sava `seie `koito (ida-, hommikutaevas) kell kaksteist `üöse

`koidjame puud soaraami servapuud –

eks sie õle jo `koido kukk, ke `laulab `koido ajal

lüöb `ommikul `valgemast, siis lüöb `koido `piiri (koidupuna sõõr) `lahti

`ommikku on `koido täht , suur ele täht

(koiduvalgus) `koido `valge õli kui `ommiku vähekese akkas `kuumama

pääld `koito õli juo `mitmel tükk tüöd `tehtud

`tuisin kolm `koito `enne sia `sõitu jo üles

pidid `valvama `milla akkab juba koit kumama

kui `jõuata `enne `koitu kõik ahed maha ja õled rabistatud, `saata ka terakese `laugusi `kinni `lassa (suigatama)

`mõisa ajal `aeti juo `koidiku ajal maast üles

`koidikul `mendi juo `vällä

jo vähä `koidiku (koiduvalgus) `serva `välläs

`koidik akkas valendamma

siis kui päiv juo üles `tuiseb ja `päivä `valge `akkab siis `koidiku `valge `kustub


Jõhvi


`koidiku `valge `välläs jo

on kaunis `koidur (paranenud, kosunud) juba

nüüd on juba pali `koiduramb

õles mina ka saand vähä `koidurammast

pitkulaine

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


tama jaludus (jalutamine) oli `pitkä

(`kasja = juuksepalmik) pats tüdöl on `pitkäd `kassad

`katski (mängu) `pulka oli `vaaksa `pitkulaine

se on ikke `pitkä inimise `korgus

käib ja `lahverdab pikki küla


Lügänüse


(lobiseja, latraja) kodu üks klobakalts käib `pitki külä, maja majalt, `räägib `tühja juttusi ja `kondab

`juokseb `pitki maad `ilma

`tõmmasin kuradile ühe käräkä (löök, hoop) `pitki `vahtimist

küll sai `rannas `paadiga `käiä ja, ja meres ja, ja igade pidi (igas suunas, igal pool)

jalgadest (kinni) vedäs `jalgu pidi tõist (kassi)

`pitka `pääle `maksas

jättäb kõik `asjad `liiga `pitkäle

kuer läsib (pikutama, lebama) palavaga `pitkäli maas

(liigaasta) lisa `aasta on `terve `päivä `pitkemb

emä on pitk ja `pienikene

sepp tegi liht`uksele `pitkäd `eŋŋed

pitk saba õli taga

`kitsad `pitkäd `pilve `juoned

`lauvad `kõmmelduvvad, ta `pitkussest ei `tõmma kõvera, aga `põigite

`tolli `pitkussed `karvased `ussid, jumala `kuerad (mitmesuguste liblikate pikakarvaline röövik, päevakoer), `alli `kirjud

(vesiroos) jõe `pumbud, `pitkäd, `valged `õiled, `ninda lai sie `õile nupp on küll kui sie `klaasi `pääline

(kõrtsis) `pitka kattusse `alle läks

(kohtusse) kui ei, siis las lähäb `pitka kattusse `alle, `kohto

`pitkä kehägä ja keregä obone

kole pitk maa `mennä

`korbitsad (metskurvits Scolopax rusticola) `lennavad `õhta, pitk nokk ies

(muna) kott venib palavaga `pitkäst

(röövlind) `kullidel on `laiad `siived ja pitk nokk

sie `kuuseke on `nõnda `veikene, ei õle `ühtä `kasvand `pitkemast

sie on siis `kõrge mies, kui on `õige pitk ja suur

(pikkusmõõt, käelaba laius) `kämblegä `mõõdan üht `asja, `kämble `laius ja `vaksa `pitkus

(tugipuu heina või vilja kuivatamiseks) `kärrissed, `metsäst `raiutud, `vaaksa `pitkussed `õksad `küljes

pitk maa, `annab `laatida (käima)

`õhjad võtta lappa `vällä, köis ka kui on pitk - - siis on lappandane (sebidus, kokkulapatud köis või kangas)

jättäb `asjad lohakalli, üks siin, `tõine sääl, vedeleväd `pitki maad
tüö on `õuve pääl lohakalli (lohakil), `kiegi ei `kõrja `vällä

vanamor juo `loksob jala pääl, ei õle `pitkäli maas egä ka tüö tegijä

(hobu reha) luorehal on pitk vars, kaheksateist ja kaks`kümmend `pulka

`ühte `puhku nagu pagana `luotsik (sõim) `pitkäli maas

mais lähäb kari pitkile päivile

maim on väga pisikene kala tolli pitkune


põhja-Iisaku


jalad ku `kougud (kõverad) ~ `mõisa `muonamel (suured) ~ `pilpad ~ `pitskid (peenikesed) ~ `suksed ~ `putked, `sääräd pikkad ja `piened

`paslid `viskan `nüöri pidi lappakille (lapiti) õla `piale