rikkun't

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


`kange sää oli rikkund `ketjud `katki ja `laiva tuli `randa

`kange `säägä rikkus `ankuri `ketjud `katki ja ajas `laiva `randa

rikkus `kruusi `katki


Lügänüse


`kartuli idu saab ise enesest (tegelikult) rikkutud, läheb `katki

jutt ei rikku luud, naer ei rikku `nahka

egä tüö `konti `murra, egä naer `nahka rikku

[löömisel] vits ei rikku `konti, käsi rikkub `konti

külm on juo karastand ja rikkund

älä `kiige (kiikuma, õõtsuma) `tuoliga, rikkud `tuoli jalad `vällä

paremb silm rikkutu, `tõine silm `killitäb (kissitama)

siis `võetasse `kresla küll päält `vällä, kui `minnasse `metsa puid vedama, ei taheta `kresla puid rikkuda

kui tuul on mere puolt, siis tuleb mere `leitset (aur, ving), mere udu rikkub `viljad `vällä ja `lambad

purroot purust'

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


`piened `lapsed `purrod ~ `immod emä `nännä

`kolgida `kolgispuu vahel, `ninda `kavva `kolgida, kui kaik luu `lähtö purust sääl sies

kosest `alla lüöb `palgid ka purust

`kougod näriväd linased `vergod purust

läks `nenda purust, et kribemed (raas, iva, tükike) vaid `jäiväd järele

siin on kaks keriku maha `laodetu (purustama, lõhkuma)

`ninda kovast [hobune] `lohka (tormama, kihutama), et `riistad `lohka purust


Lügänüse


`samble kama ja liiv, mädänd kama, puu on siest mädänd ja pien nagu puru

kisub `kannussiie ja nokkaga `tõise purust

kodo`ketretu lõng, `karbemeline (purune, prahine)

sõa ajal `lasti siit sild purust, siis `käisidki säält (karja) kari`sillast

valusasti siest pureb ja `aigetab `nõnda kibedast

minu vanaisa `ütles, et `kärbane pureb

taob kive `kildudest ja purust

kull `kiskus kana purust

karu kisub (lõhkuma, lammutama) `linnu puu purust

et tüöd `ninda `ahnustasid, murisid enese purust, vanal iäl `kostab sedä kõik taga

poiss `krähnäb (kratsima, kraapima) ihu purust

vana vilets loom, kronu puru `lahja luom, ehk krönist `üeldi ka

(riideaugu äärt paiga külge õmblema, üle ääre õmblema) `kõrvustab `vällä, et ei `purgu (purunema), `õmbleb `kanga `ääred sedäsi üle `ääre kokko

(koht, kus palju käiakse) `käidäv tie lõhutasse puru

siis `raiuti `toared `kartulid purust ja `pandi `linnase jahu seguga `ahju põrand täis

nied [võrgud] on vanad purused ja logosed, egä nied enämb kala `kinni ei pia

nii`kaua ka ikke tuli õli `paasidel `ümbär ja all, kui näd õlivad kõik purud ja `lupjastand kõik (lubjapõletamisest)

`autud `tievad [tee] sügise ja keväde `ninda purust, et ei `pääse läbi


Jõhvi


`kapsa`rauaga `raiuti `kapsad purust

nied `viina `käigu`tõrred ja se klopptõrs kus segati - - sääl tegi purust ja jahutas ärä ja siis `läkski `sinne `käigu`tõrde

(ruumiliselt) vahetult, otse `silmä `ambad, nied on siin puol puri `ammaste kõhe

`viskas `kropsti kõik puru

mis nied paberid nüüd purust `lõikusid

katkinaine katku katkentaa

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


`tarvis `osta uus sedolga, vana jo räbälä, `katkinaine

vanad `katkinaised `saapad, vesi `lirtsu `vällä

`kulli on kana `katku (nuhtlus, häving, õnnetus)

küll se `kaŋŋas `katkenda

älä `kanna sedä `taaka, siä `katkestad `ennäst

(rabe) idumaine `niiti `katki mänemäs

(reieluu) jalaluu läks `katki

jädämo se nou `katki

tama jättigi sene nou `katki

(ilmastikunähtustest) `kange sää oli rikkund `ketjud `katki ja `laiva tuli `randa

`ka·ke·smus Lüg[`katkemus] (katekismus)

`kaula luu `murdus `katki

`paia `kaulus on `katki

sahatu `katki `algost

ottas `kirves, `lohkas sene `pumbupuu `katki

koi aja `riided `katki

(ketassaag) kreiss`saage läks `katki

läks `krikst `katki

puu `kroksasti `katki

midägi läks jala all `katki, `kroksu (krõksub)

rikkus `kruusi `katki

`riided on `katki, kaik liberdad ja laberdad `tuule kääs

ajas `randa rüdüd, `ninda `suured - - `viimäst sie jää `lauma (laam) tuleb, üle `suure kivi ja alate tuleb `mutku kukkub `katki - - `ninda‿t tuppa `kuulus seda `praukumist

`ketjo `lenki mäni `katki

`saagimo ne lohanigod (pirru lõhandik) `katki


Lügänüse


`kõnnib `katkinased `riided `seljäs

kivi `katkust (kivimadalik jões) `käidi ülä [jõe]

`suure vie ajal `püöräb vesi ülä kivi `katkude

virk käib viis `kõrda, laisk `katkestab ühe `vuoriga

`ühte puud ei `lasta `taivass `saadik `kasvada, seda `katkestatakse

riist läks `katki usina, siis õli lühükese `iägä

tegelikult `kartuli idu saab ise enesest rikkutud, läheb `katki

`palgiparv, `raiuti `kaader`silma (palgiparve tegemisel palgi otsa raiutav auk) `augud `sisse ja `pandi igepuu läbi, siis kui vie pääl `juoksi ja läks `vasta kive ehk kuhugi, siis ei õld `karta `katki `mennä

lähäb õts `katki vai `jätkäd, sis tuleb tehä `kangurisõlm

`elmed õlid kivised, ei `kartand `katki `mennä

käsiraamat `katkemus (katekismus), sie pidi pääs õlema

`juukse `karvgi ei õle `katkend, tämä ei õle midägisugust `kahju saand

`ninda kõvad `õksad õlivad et [kirve] terä meni `katki

(kulunud hammastega söömisest) `kliuhkab `ammast, enämb ei `lõika iast `katki

sie `murrab agu `katki, tieb klõks ja klõks, akkab `keitama

kotti `eidega `tõmmeti kokko `auku, `auku `kinni kui `kartuli kott õli `katki

ülämine kruon (kõik ülahambad) on kõik `terved, ei õle `ühtki `katkist `ammast

sa õled kulutand `nõnda õma `riide `katki

kõhu`kelme `katki nava kõhast, `suoled õlid `pundis nava `ümbär

kui `kaŋŋas lõppeb ärä, `meie `lõikama `kääridega iest `katki

`naised `kolgivad linu, siis lodistab `enne linad `katki `kolgispu vahel

(lagunenud, katkine) logune `kartuli korv

kaup jäi `lopso päält (otsekohe) `katki, kui `ütles `inna

muna `vieres kääst `vällä ja kukkus lops `katki

`linnassed - - `pandi `trulli vahele - - sääl `piigistas `lotsi (katki) ja `alle `langesid `lotsitand `linnassed

kui luu õli `katki, luu`painaja (arstija, luude paika panija) pani `paigale

karventamaa karvalline

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Vaivaro


iho `karvo ~ `karvade küles on sadiko

obone oli `iire `karvaline (mustjas hall)

se `lehmä on täis `ilvesse `karva

oliks `iukse `karva sugustki (natukenegi) `miule midägi `andand

nämät on `ninda sama `karva kui `karbalad, `karbala `karva `elle punased

`karre lumi otta `saapad `karvendama

küll oli meil emäl ilusad `pitkäd ja `paksod `karvad

kasuga `karvad on `lahti

ilosa `kirka `karvaga `riie

`karva `lauko, `süksül `kasva, suur kriba

`karva `marja `piesas

`karva`marjad on `karvased

lumi otta `saapad `karvendam(m)a (narmendama), `karre lumi

(keritsemmä, tama keritsö = karva pügama) `lamba `ravvad minega keritsetti `lambo

ilosa `kirka `karvaga `riie

`koeral on `karvad kohovil (turri)

kasuga `karvad `kraabin `lahti, siis on soemb

eks oli `kummiko (imelik, kummaline) justkui küll, kui `leikäsiväd `karvad (juuksed) maha

`lahna on kala, `laia kala, tämä om oppe `karva

(`lehmu|s g -kse (= suur veelind) `lehmus on suurt `seltsi `sorsa - - nämäd on `ninda `alli `karva `kiŕrud, `lähtöd `verkost `kallo `püüdämä, vahel jääväd `verko ka

ei tämä ole sinine `eigä ole punane, `lilla `karva


Lügänüse


laps on `itku `karva (nutu nägu), `silmad vie `kierdel

(seisukorrast, olukorrast) kes tiäb, kas ehk tulevall `aasta õled juo `tõisel `karval (oled juba mehel)

tied siis `karva `muutu (lähed mehele)

`kimblisid ei õle, `kimbli `karvalisi (taoline)

`niskese `karvalisi [hobuseid] ei õle

õhukse `karvaga - - `kardab `paarmu ja `sääski

(ihu värvi) ihu`karva `riide ~ sukkad

`tolli `pitkussed `karvased `ussid, jumala `kuerad (pikakarvaline liblika röövik), `alli `kirjud

`jussiein `kasvab ku sia`karvad, lühike ja kõva

`iuksed ku muna`rõuge, ilusad `kulla`karva `iuksed

`este ei õld `iuksed, õli `karvad, `karvad mustad ku süsi

kenel on `karmed `karvad, sie on kuri ja tige

`kergita `karvu (tereta)

sel on `suured `siived ja `pitkad `küüned, jänese`kulli `siived on sama `karva nagu kanalgi on

kikkerperid `kasvavad siledäd ja karu `marjad `kasvavad `karvased

`luomad on vana `karva maha ajand, `uuves `karvas juo

`valju `karvaga lehm ei õle üvä `piimälehm

mere udu viab `viljad `ruoste `karva

`taivas on päris vie `karva

mina en õle `karvake·stki (kübeke, raasuke, natuke) tämäle midägi tehnd

tämä on minu pojast `karvakei·se (rõhutatult) vanemb

karvamari (karusmari)

sile `pistab ja `karvane `mölletäb = käsi ja kinnas

pää on `ninda `karvane (ebatasane), `pampalas puha

karvanina (hüljes)

`karva päält (täpselt) ühesugused

sääl `taplesivad kaks `nenda `karvupitte (karvupidi) kuos

koos puha `karvussill (riius, karvupidi)

`vaidlevad `ühte `puhku, `viimast `lähväd tüli ka ja `karvussille

(seen) nied `ruasad `kassikud `üöllässe, `niskesed `karvased `serväd

kasiksien, `valge üleni, `karvad `servas, kasik`siened kasikus

`juukse `karvgi ei õle `katkend, tämä ei õle midägisugust `kahju saand

vanal mehel juo `kella `karva`vetru `katki

ma vihastasin kõhe `ninda, et `karvad `kerkisid `püsti

`luomad `kihnavad, vana karv kihub `seljäs

`paljass pia, `täitsa `kiilab, `karvaudent ei õle pääs

sega `karvaga on, ei õle `kimmel, ei kiri `piskene `kimblikas obone

kanermud `keideti, vie `sisse [pandi] lõng, sis `keideti, jäi `niisike kireroheline (mürkroheline), õli kirerohelist `karva

ei sie õle viel `ilma näht ega `tõisi inimisi, on kodo `kuoto (arenemata, ahta silmaringiga) ja `karvane

sie `üellässe tige kuer õlema kel vali karv ja must `kurgu lagi

ega kuer `karva ei `muuda

siis kui emä kannab ja `juhtub `kuera jalaga `lüömä, sie siis mõjub `lapsele, kui laps sigineb `ilmale, siis laps akkab `riŋŋutamma, sie on siis `kuera `aiguss, siis `võetasse `kuera `karvu ja `pannasse põlemaie, `pietässe laps sääl `aurus ja `suitsus

`konnapill, `jätkuline, `mustad `karvakesed `jätkude kõhas

[loomad] vanas `karvas ja `vaised nagu luu kromid

`kulmul on `kulmu`karvad

`lapsele `kurja`silmaõli (kaetamise vastu) `aptiigest sai küsida, punast `karva, kui last õli paha `silmaga vahitud

(Lactarius deliciosus) `kuuse `riisikud, `ruosad ja `ästi `karvased `serväd

(nõidusest) `enne `aeti `ärja `mullikas tuppa `küündlä `päiväl, põledetti `kukla pääld `karvad `vällä et õleses (oleks) paremb ikke `panna - - `üieti `ärja `sarvi `kõrvetamma

`valju `karvaga obone on kõva (tugev, terve) obone

siis õli puu kiil, `kolme vai `neljä `sõrme `laius (laiune), `sellega sai lükkädä karv päält `vällä puha

vihub tüöd tehä `ninda‿t ihu `karvad `lennäväd

nied rahad õlid `suured lipplappaku `muodi ja õbeda `karva

`lipsud pääs, üks karv ajab üht, `tõine tõist taga

kui on kahe `lõŋŋaga `kindad, siis on `tõine lõng tõist `karva

(lööbest) vase`karva lõved paha `aigusse ajal `lüöväd naha `päälä

poiss `kardab pimedas `ninda, et `juukse `karvad `lüöväd `püsti

`luoma karv lei `lahti

kisume `karvu, aga `viimast südä lüöb tagasi (pahameel läheb üle)

siga on puht karv seljäst maas

sie õli niisuke maksa karva punerdava pruun kivi

viimisii viimäst'

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


tämä `ellä viel `viimisi `päivi

ajas `randa rüdüd, `ninda `suured - - `viimäst sie jää `lauma (laam) tuleb, üle `suure kivi ja alate tuleb `mutku kukkub `katki - - `ninda‿t tuppa `kuulus seda `praukumist


Lügänüse


`jõulu `viimine pühä

`küündla päiv õli `viimine jõul (viimane jõulupüha)

`viimist `aastat `üeldasse `lahti `laskemise `aasta, kui `lahti saab `kruonost

`karja leib on esimine leib ja `viimane leib

`viimäst tuli asi ette (arutusele, kõne alla, nõuks)

`viimasi `lapsi imetatti ikke `kauva

(ennustamiseks rukkivihul istuma) kui õli [rukkilõikuse] lõpp, siis `istuti `pässi `vihku - - `istusivad igä üks oma `viimäse vihu `pääle ja `istusivad ja `uotasivad midä `neie vihu `alle tuleb

`viimane juun (kuu) tänä

(mai) lehe kuu on `viimine keväde kuu

kuu on `tõise `kortli sies, `neljas on juo `viimane `kortel

kel sie `vargusse juur on sies, sie akkab `suurest `niulast `pääle, `viimast varastab obose

kui kanermu - - `kannast kukketab, siis on `viimane [rukki] tego üvä, `pärtli tego (pärtlipäevaaegne külv)

(kanarbik) kanermumesi on `kõige `viimane mesi

`vaidlevad `ühte `puhku, `viimast `lähväd tüli ka ja `karvussille (karvupidi kokku, tülli)

`viimast siginesivad `klaasid ka

nüüd on `viimane ku `raasuke `süödü `vällä

(iga nädal jüri- ja jaanipäeva vahel külviaja sees) `külvinädalad akkavad `püöri`päivast `piale, `jaaniba nädal on `kõige `viimane

[öeldi et] kes omaga jäi `viimäsest [rukist] `lõikama sene `seljas õli `kõige `välja küür (samal põllul lõikajate küürud)

(n lampa) sie õli juo `uhkusse maja kus `tuodi juo laelamp juo, `klaasiga lamp ja pikka `pääle juo `viimast `kupliga lamp

kui pali te ikka larite, `viimast `lähte `lõhki

abeme nugi - - `liebitässe `rihma pääl ja `viimäst viel `silmi rättä pääl

mina õlen viel `viimane luu`painaja siin `ümbrusses, õppisin oma mehelt

kisume `karvu, aga `viimast südä lüöb tagasi (pahameel läheb üle)

`viimast `maltus (rahunema), jäi magama (lapsest)

vahest obone liiast juokseb jääb viimast pidämäie maltub

jälle jältä jälille

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


`endised `asjad tulevad kaik jälile (avalikuks)

akkamo jälle kokko jamuma (juttu ajama)

nüüd olid taas lebä `jältä (mähk) närind

puu `kuore all on `jältä – tämä on lippe `justku natta `valge

`kaabi `miule `kaaliga päält `jältä (kaabe)

mogad on `jältäsed (mähane)

pää on päris lappiline kohe, on `mieles ja `jälle lähab ära `mielest


Lügänüse


[juturaamatus ei ole] mitte minu `kiele`murraku sõnu, aga `jälle noh `niskesi erälisi

`viedi [kohkunud] laps üless lavale, `torgeti pää `külmä vie `sisse, `jälle kolm `kerda ja `üeldi: Jukule `tervis, `aiguss `aia `teivästelle. siis laps `erkos (ehmuma) tagasi sest pelomisest

ihudeasemeid `jällä `saunas viheldi

oh sa `irres `pietävä (võllaroog) `jälle ans `tõisele

iga jalg tieb ise `jälje ~ kuda jalg `ninda jälg (inimeste erinevusest)

pian akkama `jalga `lüömä, akkan `jälle menemaie

kaks varest õles tappaned kana ärä, mei `saima `jaole `jälle (jõudma õigel ajal)

(taim) `juudi abeme roho `jälle on, ehk mättä`pääline roho

mnel `seltsil `jälle `juuksekubed (~kubemed = juusteta koht otsmikul) `paljad `jusku `lambalgi, teräv nurk kahelpuol `õtsaedist `puhta `paljas

(kole, vastik) jälk ja jõle `kuulla

`amba `jäljed `jääväd taha kui `ammustad `leibä ehk liha ehk midä `tahte

kadus `jäljetä, tänä `päiväni ei õle lagele tuld ega `kuulund

küll me sene `asja jälile `saama

juo sie akkab jälile tulemaie, juo `kõlgub juo `rahva suus ja `kuulub

(enese teada) oma jälile (tallele) panin sene

raha õli oma jälil

jälk `vahtida kui inimine `kõnnib vanad nakkid `seljäs

kuer `õtsib jänisse `jälgi ajab `jälgi `müödä järele

`kruusi auk kust tie `kruusi `võetasse, `jälle `kaivandik

kui kala`kullid (kajakas) tulevad lagedalle, siis tuleb meil `jälle torm

sie pidi siis kõik `kopsod ja `maksad `jälle `tervest ravima sie kase`puhkeviin (kasepungade viinaleotis)

oad ja `erned, midä `palgod sies `kasvavad, sie on `jällä `kaunavili, `läätsed on ka jo `kaunavili ja `piiluskid ja vikkid

[kingsepa] `kurgumõõt käib jala`kurgust üle `keträluu, `ümber `kanna `tõisepuolt jala`kurku tagasi `jälle üle `keträluu

keträjäda terestati oma `muodi: `kirpu `keträjäle
keträjä `jälle `vasta et täid tulijalle

ärä kettä (käperdama) `ühte `puhku, ehk `jälle ärä kisu

`pulma`lauvas ikke `kirjurida, poiss ja `tütrik ja `jällä poiss ja `tütrik

`õtrajahust `tehti `jälle `kuogijahu

oh te `kõnnatumad (kõlvatu), mis te `jälle õleta `tehned

[karu] `jäljed `käisid (suunduma, kulgema) üle tie `põigite

meil vukssaag on, sel on `jällä käsipidem (käepide) `küljes `niedidega

vai sa närisid `jälle `lastiku (kummi lutt) `katki

libedik (nälkjas) `liigub maa`pinda `müödä, libe jälg järäl

ai ai, laps `jällä tehnd enese `märjäst, loisk põrandal

ikke `ammustatti sedä `kartuli ja siis `jälle lusikaga `jälle lurps sedä `körti `pääle

mõnel `jällä silm `lämpsib (vilksuma), akkab `vahtima, siis `tõine silm `püörab ülesse ülemise lau `alle, käib `vilksti `silmamuna, sis `jälle tagasi

õstas jälle kumpvekke õmale maiusest

`jääma `jällenägemiseni

viel'

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


[vennal] vähäse ikke elo`märki oli viel ku `löüeti

`ahjus viel tuli `iilu `praigas

`joudikko (mullikas) sie on `lehmäst viel `saamata, ei `lüpsa

roho on viel `kastene

`kulli (kult) on viel `leikamatta

siis viel üks pien naha`raasukane [oli] viel `küljes `toisel (võrgukupul), sedä siiss ka `kaugemalle nägö‿ss, sedä `nahka sedä `üöldi ligarka

olut ei `maldota viel (ei ole käärimist lõpetanud)

pappil on `praigo viel `mantel [seljas]

igäl mastil on oma nimi ka viel edumaine masti sie on vüör masti toine masti on kruot masti kolmas on `ahter`masti

kuhu se vana `mulda (vanainimene) vel koli (teise kohta elama asuma)


Lügänüse


elab tämä ikke (alles) viel `Maidlis

[hobuse] `luokas õli viel vüö

sääl (rullil) õli viel `niske `iste ka pääl

ärä mene viel `vällä

õle `meile viel juttu `jätkost

kas Juhan on `aige viel - ei enämb õle, juo nüüd on `tervisse `juures `tõine

takkud viel `kammisimma kõik `selle `arja pääl

`surne `klaari (loor) ka viel `tuodi

täma sai omale `kombes (korraliku) mehe viel vanal ial

vähäst `võitu kopperdan viel `käiä

midä sa `kõhkled (viivitama) viel, `aara `asjast `kinni

`pääsisin viel eloga - - `rüövli kääst

ei mul külm õle, mina `küpsetan kana viel `kaindlas

kui on `niske leheein ja kui viel `kaste on maas, siis sie lähäb maha nii et kohiseb

midä `niisikeselt `lotjalt (lohakas) viel muud `uotad

isal õli suur lusikas ja punasest `värvitud ja siis `mustad lume `räitsäkäd õlid - - viel `värvitud `sinne lusika `sisse

võeti viina paastu maarja päiv kahe kümne viiendamal martsil pandi pippard viel sisse sie tegi punasest