Saturday, January 3, 2015
alkaa hakketii
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo
Vaivaro
mais jo `alga [kaladel] kudo ja `jaani`päivä läbi
`este tehä `kuhja lava, lava `pääle `panna kase `oksi `lehtigä ühes - - siis akkada `eini panema lava `pääle
`liegu pääl akkas miu pääd `püörütämmä
miä‿n sinu `kummardamma‿n akka (alandlikult paluma)
akkan `värnitsega maja `kruntima (alusvärviga katma)
akkas `tütrikko `liiverdamma (meelitama, ahvatlema), ise vana `juomar
mie akkan tänä kakku `paistama `riehtlägä
tuo `taŋŋed, miä akkan `naulu `kiskuma `vällä
tuo libitsä (puust kühvel), miä akkan `otri `tostama
ta on käpperdis, ei saa [tööga] akkama
`lapse akkas mokka imemä
`naisel akkas krieps kori (kõrisse)
`viĺla `panti lademelle ja akketi `peksämä
akka `verko käbimä (võrku kuduma)
akka köid (köit) sevimä
akkan `kartoli `kaapima, saab `kartoli suppi `keitä
akkan `lapjaga lund `tostama
akkan `taigina kloppima
akkan void `kirnuma
jää akka lagonemma
potti akka `kohtsilla `kiehuma (keema)
voib `olla et ette`puole (edaspidi, tulevikus) akkab pueg avitamma
akkamo linu `riivima kuppurost `vällä
Lügänüse
alutab ja lõppetab üht juttu, ühest `asjast kui `tõisest, `räägib üht `ümmärgust juttu
(hooga alustama) ja kukkuti `jälle kurikaga sugema
(alustama) kabi menemäie, minu `silma alt `vällä
(mittelõplik, esmane) esi `algune maks `estegi, siis tuleb perä viel midä tuleb
õli `kiskuja (riiakas), `juodos ku käis sis ikke alustass `riiu
`sarja alutuses ja lõppetuses kana tieb pisikesed munad
(esialgu) esi`algust ~ esiakkatuses ma ikke sain viel omale oma `kraami `valmistada
kasu`kannikas `leivä alustuses `anneti `piiga`lapsele ja `üöldi sedäsi: süö `kannika, sis `kannid (tuharad) `kasvavad
kui on `purjes siis akkab jorotamma
`kirgastab vili kui `vihma tuleb, akkab `kirgastamma
`suoled akkasivvad `alle `käimä
`vanker akkas `loksomaie, on vana
aga sie on akkand jutt (väljamõeldis)
akka `istuma
akkab `korskama `ninda‿t `prussakad kukkuvad `seinä pääld maha
akkab oma `leibä, lüöb `tõistest eräldi
akkab surema
akkavad `kaurad `ripsele, siis tuleb karu `liikele
akketi `kirjutust õppetamma
emä`tetre akkab `suskama - - lüöb `suska
`iuksed akkavad kuletama, sis `üöllasse kulupää (vanainimene)
sie on kui ime tego - - et akkas `käimä
õras `liigub (haljendama hakkama), akkab `kasvamaie
(jumalateenistust alustama, lõpetama) kerik `lüässe `vällä, kell akkab `lüömä
kerik `lüödi `sisse, `jutlus akkab `pääle
kui ma akkasin sedä põranda pesemä - - `tüŋŋä `luuvaga siis `kratseldasin ja
küll neid akkab `käimä siis siin neid `kaivikku `naisi
laps akkab kikkusi tegemä
leib akkab appust `saama, ajab üless
`leiväd on `külmäd, (leivatainas) ei akka `kerkimäie
`lapsed akkasivad kuluda (kalkun vm kodulind) `narrimaie
akkatasse liend `keitamaie, panevad liha ligonemma
mina ei akka enämb `tõisi `kielämäie (manitsema)
sis kasupoig ma naisega akkasivad vanamme ümbär `mahkeldama (mehkeldama)
siis akkasivad neil siginemä iast nied `linnud (mesilane)
mies on `naise kää all, ei saa oma `rehknoga akkamaie
mõni vasikas akkas `tõise `kõrva imema, siis sai `üella, et mis sa lotsotad `tõise `kõrva
akkama `kaardi `mäŋŋimaie !
(kapsas) kabustad akkavad päid `käärimäie (moodustama)
akkasivad `tõinetõist jubimaie (peksma)
`rauda `keidetasse `liivaga, ku sädemi akkab `vällä ajama, siis akkab `kiemä (sulama) ka
kui akkab `riidu tegema või `larmima (sõimama), siis saab `üella et mis sa märatsed
tämä akkab siit suost `pääle, sie lisajõgi
viin `kihvatab pähä juo, pää akkab kihisemma
akkame nüid `kantskie (pulgamäng) `mängima
[vanainimene] akkab `luoka `kiskuma
`kiskusin `tohto, akkan `virsu tegemä
(pulga koputamisega märgiti mängu algust ja otsitava leidmist) akkame `peitusille ~ `peitu ~ koppu`pulka `mängimä
akkame uost `rautama
vesi akkab `jäätumma
laud akkab `märjägä `kõmmeldumma (kaardu, kummi tõmbuma)
(mesi)puud akkavad peret (sülem) `laskema
laps akkab kakkamaie
leib akkab `itkemaie [kui leivapuru metsas maha jätta]
`naiste`rahvas on lotta-lattakalli, akkab `tuoma (sünnitama)
pane lõng keri`laududelle, akka kerimäie
pilve`rünkäd akkavad `käimä
Jõhvi
`enne `kolme `päivä ei aludetud `leiba, et `värskelt kulub pali
`Algu`kannigas sie õli `kasvu`kannigas, sie jägati `laste vahel `vällä
`naelas (lõi naela lihasse) vist sepp, obune akkas `lönksima (lonkama)
`sulle akkab küll ludu (soni müts)
maa mõõtajad akkasivad talusid krunti ajama
`märjägä muld akkas (kleepus) `trulli (rulli) `külgä
`lambad akkavad `kurtuma (kõhnuma)
akkan `niiti kävitamma, akkan `niiti käbi `piale ajama
lõug akkas mehikesel vabisema, ei saand enamb sõna suust `vällä
`maaldrid tulivad ja akkasivad maja värvima
põhja-Iisaku
`kuhja teritus piab õlema nigu kanamuna, kui on kure`kaula (terava tipuga), siis akkab [vett] `sisse `võtma
akkas lurinal appu`piima `juoma
`aambri `lüögid akkasid `kelksuma
akkas ladistama `vihma
`suurte `tiibadega `liblikas akkas `ümber `lambi `ilberdama (lendlema)
`kinksep `olla `juoma akkand ja `lillutab (lulli lööma) `naistega
suolikad akkasid marjaa·si lüömä kõht läind tühjast
jättab pot́seppa `ammeti kus seda ja teist, akkab `kruntnikust (krundiomanik)
/-tämä / akkas nattukese lund kibetama (peenikest lund või vihma sadama)
`ruossetand `ukse`inged akkaned `kriunuma
jäi `vinti, akkas krikkima (riidu kiskuma, vimma pidama)
ai, ärä `torgi `nõelaga, kibe akkas
akkas tüöl vedelema, kuppatati ära
(luksatus) `luksud akkasivad `käima
oma süü, mis sa‿s akkasid `möhmakaga `kaĺja kahasse (ühiselt) tegema
luhvt akken plõgiseb, riiv vist `lötvale läind
tael võttas tuld ja akkas `kiiluma
ära akka kade`kopsust, kärista konu raha lagedalle
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment