tietää tietä

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


`laia mottega `ihmine, tämä `tiedä kaik

jää kolaka (kelts) on tie pääl vel

moni juo `kaitusroho tied

tie on `kierik (kõver, käänuline)

`kitsukaine tie

tie käib kiveritte ja koveritte

se tie on `irmus kiviline, jalad tieb kibedäst

tama kogematta läks toist tied

tie on krobeline et ei sa `kondi

`kruusane tie, jalad kibedäd

akkas `laia tied `käimä

sie on `irmus könärikko tie

mäne külävahe tied `müödä

lumi lagono, tie lagono


Lügänüse


tämä piab oma `tieda, piäb oma `eŋŋe all (südametunnistusel) sedä `asja

kavalusega `püian ikke `katsun `tiedä `saada

`tielisel `johtob jodagi, `ahjul magajal ei midagi

tie nüüd `kuuma `Iina tied

`Iina tie pakkid pisikesed, siis sedä puest `tuodi

nuo õli ia `kessel (vats), kuhu `sisse läks viiskümmend `klaasi tied

tiel on juhi (tee tähis, -viit), siis `juhtide `müödä lähäb

`kruusi auk kust tie `kruusi `võetasse, `jälle `kaivandik

`kaitussist (nõmm-liivatee) `keideta tied

(kummel) kamelitest tehasse tied ja `juuasse

(nöörist punutud heinavõrk) `karsiga `pannasse (~ `panna) `eini obosele `tiele

(käänak) kierastiku pääl – üks tie `kieräb

(läbipääsmatu, läbimatu) tie `kinni

`kitsukene tie

tie on täna `ninda konerik (mätlik), `kombastu ja kukku vai nenälli

sie konerlik tie tahab `praavitada

(koht, kus palju käiakse) `käidäv tie lõhutasse puru

[karu] `jäljed `käisid üle tie `põigite

`kiemene tied `keideti

(lai, laialdane, avar, suur) `laialise puu `õksad ulatusid ülä tie

tie `laidapuid panema - - nied `kiikusid vie pääl, obosed ka õppisid `käima, siis `astus `laidapuu `pääle

(käänuline) `leŋŋoline ja `käänoline tie, lenk (Soome: lenkki) `siie, `tõine `sinne

`leŋŋoline - - tie, lenk `siie, `tõine `sinne

jalad libesiväd alt `vällä, tie õli libe

(liivaga kattuma) `liivastand tie

tie on märg ja loblakas

`kaivab lume `aŋŋest tie läbi

tie `pääle `purjes lädäkälli maha jäänd

tüö riist on tie `ääres löttäkalli, vedeleb

rinna rintoo

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


[rüsa] `rinda`paulad jamuda (punuma) kokko käbiga

`kargas `rindo, votti `rindost `kinni ja akkas rapputamma

madalad rinnad ahistad engä (takistavad hingamist)


Lügänüse


lell tuleb, leib `kainlas, ono tuleb, õun `põues, tädi tuleb, täi näppis, sõse tuleb, sõlg `rinnas

`pannasse `parve, kuus ehk kolm `palki `rinna (kõrvuti) ja `raiutasse `kaarna silm `õtsa ja puu läbi, viis ehk kuus `tolli sie auk suur ja `seotasse `väätidega `kinni

kaks ovost õli `kõrvite, `rinna

kuru (aiaga piiratud kitsas (karja)tee) on `nõnda `kitsas, et ei saa kahe inimese `rinnagi `menna `ühtä, üks`aaval peradikku `luomad `pääsevad kurust läbi

kie `õige `suoja tahab `saada, sie tieb kasuka `vesti, nahast `tehtud kõik `seljatagused ja `rinnaedised on nahast

minu isäl õli `rindu all elokas (kasvaja)

`este valu`iivendus käib `rindu alt läbi

`sinne `kaasa tämä surigi, sene `kaasa tämä surigi, tuli juo `rinduga sääl uherdi pääl `õlla `täie ramuga

(oherdi päraosa ülemine, laienev ots) uherdi kavad `onvad kõik `ühte `muodi, kaba `panna `rinna `alle kui `auku `aeta

üks `kapla (kaba) on `mitme oherdi `pääle, `kapla `vasta `tuetad `rinna, kui `puurid

`kaitusse tie on `rindudelle ia

`kaitusserohost saab ia `rinna roho tie

`allika `kaldald ma `leisin viel `niskese `rinna `nõela

kuda `ennevanast `käidi, mehed rind iest `lahti, ei `kaulaõbedi `kaulas, ei midägi

`rinnad kihisevad (vaevama, ühtlaselt valutama) ja on `aiged

`niisike `kiibats (-i vilets, kõhn), ei `rinda ies, ei tagumenti taga

`rinnad kidiseväd nagu `kiisikott (kiisa-)

`rinnad ajavad `pilli ja `kiunuvad

`rinnad `kriunuvad ja `kräunuvad, eng ei käi edesi tagasi

eks `enne inimesed lasid pali kuppida rist`luudest, `pihtudest, `rindudest

(kupulaskja) kuppumuor pani verd `rinna `piale, siis laps enamb ei võttand `rinda

köhä `kutkub (pakitsema) `rindus `ühte `puhku

`ninda `kõrvetust (kõrvetis) ajab kõhe, `rinnad põlevad kõhe

`rinnad on `aiged - - `rinnad kärisevväd

`tõisel `päiväl ku laps juo `rinda sai, tuli `lapse ädä lappile, must ku pigi

obone rõhub `rinnaga `aia `löngä (längu, kaldu)

(haigustest) `rinnad on `aiged, on maas

(ahas, kitsas rinnakorv) kui on madalad rinnad siis on rinnad alati nõnda kinni

servä

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


`Aabramiotsa talod, nied on `Soldina `moisast mere `puole, iseäranis (omaette) `metsa `servas

`ärga te `menga `järvespä (sooauk) `servale


Lügänüse


`sandi kõda keriku ies, sääl `müüri `servide pääl `istusivvad keriku `sandid

`kipsi paas, neid kive ei õle siit `saada
eks ta või mere `servides `õlla

kui õli sie, `traksidega põll, sie õli `kanditud erälise `servägä

`enne õlid `latruni (laterna) `serväd `karraga `lüödod

(seen) nied `ruasad `kassikud `üöllässe, `niskesed `karvased `serväd

siis õli `kauluss pääl ka [alesega särgil] ja siis näppidega tikkati viel `kaulusse `servä

nie (kalad) kudevad `ennemitte (kiiremini), midä keväde `nuodaga `tõmmetasse `servast
ühed on kirskalad (kevadräim), `tõised on `võrgukalad

`pliita `serva pääl ihusivad nuga

(kabimüts) kabamüts, pottisinine, pits `serväs, kaba`müt́sil `lindid, `siidi`leihvid rist`luini

`vihma `kallab kõhe nagu `ämbri `servast

pikkad `kanga`pierod (kanga telgedele ajamisel lõimepoomi tugevdamiseks lõimelõnga vahele pandavad piirud) `torkada, `oiab `servä üless

`lambanaha `serväst `tehti `niiskesed mugulad - - sie `täitäs siis [kasuka] `nüöbi kohost (asendama, funktsioneerima)

siis on nied `konna`vaiad (tikud kuhjalava ümber) - - `puole `mietri pikkussed, et siis `kuhja `serväd ei `lange `laiali

kie `nuore `naise võttas, tegi `kuondla `lavvale sakkid `servä

(Lactarius deliciosus) `kuuse `riisikud, `ruosad ja `ästi `karvased `serväd

kui ma lappi panen `pääle ja päält `servad üle `õmblen, sie on [et] `kõrvustab, `kõrvustas `augu `ümbert

`küölmed `kasvavad `põllu `servas, kus `rohkemb pae maad

`võeta `pilpad ja akkata laduma [katust] üks ühe `alle serv

(libisti) libistaja ägel `käiväd `lauvad `servite `ninda ja `lauva tükkid pääl

üks `kangaserv arv, `päälised ei lüö ligi, piab `liivima (maha jäänud serva järgi kuduma)

kui `kangal `tõine serv ette mend, `tõine kõrd kisub `piira lidu, siis piab akkama tõist `serva `liiuma, nii`kaua kui saab sie serv `õigest

kui `kangal `tõine serv läheb ette, siis `liiutasse

`tõisepuol suo`serväs on `liiva`küngäss, `liiva`künkäs `männid ja kanermud `kasvavad pääl, `ümbär `liiva`küngäst on `pehme suo

(adralusikas) lippit käis `atra pääl, `raudased `servad, käis `sahkabu `pääle

`nuodaga `luomustab (noota vedama) ühe `luomusse, viab kala `kalda `serva `unniku

lie`servä ies põrandaga tasa oli `lõibukivi, senel lõhuti `lõibupuid

(hööveldamisest) lükka `laua `servad `õigest

ääriset

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


kala venelaised, nied on sielt `järve`äärised, mis nei kala`noudega elavad

mere`ääri kihas inimisi täis

Joesuu `juoma (jõe v allika suue merekaldas) `ääres on muda`pohja

`aia `ääres `kasvavad `pistligo ja ohaka jumigad (ohakad Cirsium)

abara `panna kuhugi `kaisligo `ääre vette, siis `vennegä `männä `kaisligo `sisse

üks kaik `kumbast `äärest tämä (kala) `uiu abara `sisse

`kaitusroho `kasva mere `ääres ja `liivasel maal

`naised kloppid `riide `paaligaga joe `ääres `laudi pääl

(räbälkaupmehed) `kondi`otsijad `käisivad ikke `Peipsi `äärest

`kotkas on suur `lindu, `istu mere `ääres kive `otsas ja `püüdä kalo

pojad `kussod `aia `ääre

(n `kortsi = joogi- ja söögimaja, kooskäimiskoht, teeliste peatus- ja ööbimispaik) `kortsid olid tie `ääres, igas `kortsis oli `eini ja `kaeru

vana tie kävi `enne läbi külä joe `äärest `müödä

leppa kämar (känd) `kasvas tie `ääres, `raius kämara maha, all oli suur munak

küdäd kuuse `oksist tekkod `putkad `sinne jää `ääre `pääle

`paaligaga `pekseti peso joe `ääres `laudi (pesupesemise sillake) pääl

kui `liiki ei ole, siis `seili rebenö `äärest

sääl oli üks `lehmä lämäskä rukki`ääres maas

siis kui sie kala tulo maa`aia `ääre, siis `lähtogi maa`aia `müöda edesi [ringaeda]

enne kävi maanistie joe äärest läbi aga nüüd uus tehti kaugemalle

majad on tehtü kaik tie äärt müödä


Lügänüse


`iisib (luurama, piiluma) ja äärib, käib `ümber ja `luurab

ise `ütleb ja ise enestäs `istub maha tie `ääre

sinu juttul ei õle äärt egä `õtsa, üks joro `vaide on

`juhtab rattaga ühest tie `äärest `tõise

`kaislad `kasvavad vie `ääres

(kanarbik) kanermud `kasvavad suo `ääres

(vähipüügil) liim sai `kalda `ääre `pandud jõkke, `nuiadega sai taguda, `kepsidest `üöldi

(kiilasjää) kiilakjää tekkib `allika `ääres, `allika`suonest ajab `välla [vett] - - [külmaga] tekkib nuppuline kiilakjää

ajan üle `ääre sene `augu `kinni, `aiga lappida ei õle

tuas õlivad `koikad (magamisase, lavats) `seinä `ääräs

midä sa `kolkad (nuuskima) `seinä `ääri `müödä, `kolkab ja vahib midä kätte saab

siin `seinä `ääres on `kongid (tühjad tarud), kui [mesilased] sies on, siis on `linnubud

vikkastile panevad ka lappi `pääle
kui `seljäruo `ääre `pandi, siis `üeldi konn (kond = raudpaik, -liist)
sie `kierati kõvera üle `selja `rauva
puu `telgidega `vankril `pandi ette ja taha `pääle `puole `telgä
`konnad `rauvast, `nauludega `lüässe [kinni]

`kratsid `kõrva `äärest, kas küsid `kõrva `äärest nõu

mere `äärest ja maa siest saab pient `kruusi

`kuprik (-u hütt, uberik) õli `ritvade alune `lauda taga `seinä `ääräs, `kaetu pikkade `õlgidega (välikempsust)

kui `riide lappiti või `torniti siis `kõlmistatti lappi `ääred perä `vällä (lapi ääred õmmeldi riide külge)

(suurest hulgast) ega tämä muud teht ku `väänäs `kuoki `pliita `ääres, tegi alalli `laevalise (terve laeva portsu)

üle lagendikku `mennä sääl `metsä `ääres on sie `metsa vahi kõht

`liiva ang õli `este `männiku `ääräs kole `kõrge, nüid on juo madalammast vajond

(haiglane olema, põdema) logiseb `seinä `ääres maas, akkab juo `enge `eitämä

`õitsis õlime lõkke `ääres külite maas

(väike ümmargune kivi lähkri seestpoolt pesemiseks) `lähkrikivisi siit ei saand, neid `tuodi mere `ääräst

maantie äärest on metsä ruogendik


Jõhvi


jõe `äärised `einad

`kallaspapp sie `ääres, `kalda pääl `vahtis kala`parvesi

`kasvab sääl, kus `kaśki, `karva`laugul (kaseriisikas vm karvase kübaraäärega seen) õlid `karvased `ääred, päält on `ruosa

kelo tükkid on `ranna `ääres

`konna`kuolmed `õitsevad kevadel `einamaal `lompide `ääres

tie `ääres `sõisas `kümmes kilu`mietripost

`linnuke, `murtud jalaga, on `aia `ääres lodakalli

`kallaspapp sie `ääres, `kalda pääl `vahtis kala`parvesi, tämä `andas `märku kui sai kalude `kõhta, kus õli `tarvis `nuota `luua (noota sisse laskma)


põhja-Iisaku


kalarand on `Peipse `ääres

kõik nied `Peipsi-`äerised venelased, nied `kiisa ja `ahvena`kaupmed `kangutavad `iesti kielt

ja misukesed kivid olid mere `äeres ja kuda nied `käies klibisesid (klõbisema)

Mäetaguse tie `äeres on kurimuse auk, kes `sinna ligidalle läheb, sel kaub maa `jalte alt ära

eks ma aja `äeres `külmast `kössakil `uotand

sie `lartsatab keik üle [ämbri] `ääre

`naised kui `litrama akkavad, ei siis ole plämal äert ega `otsa

eks ma aja `äeres `külmast `kössakil `uotand ja lõdisend

no on sie vast läsakas (lössis kuhjast või hunnikust), mis `seie tie `ääre on `tehtud

keik `õmblused lüö ilust üle`äere

väljä

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


`kaura `väljä

`kipsi `külvedä `väljäle `pello `pääle

kive `unnigod on `aetu `väljäle kogo

sie `naine lebetä (lobisema) kaik `vällä, suu ei piä


Lügänüse


küll ilm õpetab, lai väli `nuomib

`luondane (loode) õld `väljäspuol emäkoda, sie ei jäe pidama

`välläst `kõrjetud `lapsed, neid `üellä välised `lapsed (vallaslapsed)

`saavad `viljad `kõrjetud `väljädeld

kui kanermu kukketab `latvast, siis mene `sieme kottiga esimisel `augu·stil `väljäle (rukis tuleb varakult külvata)

(Convolvulus) `kassi tappud `kasvavad `ninda `väljädell, `pienikesed, `pitki maad `kasvavad `tõised, vist on `õiled ka

ema `armastus võib `lapse ka `kaivu `põhjast `välja võtta

kui [sõjaväkke] `tienima `läksima siis `üeldi et isamaa ja ema `kapsa`aia iest piad `välja menema (pilasõnad)

`enne surma jagas oma varanduse `vällä

`mõisi ajal siin `rendikõha järele õli igal oma `karjamaa jagu `välja `mõõdetud

`lahti jalu kõik `väljäd `tõmmand läbi ovosed

laps käib välja pääl `lambas, `luomide `juure ei usalda viel `saata

`välja jänis ~ `alli jänis

kivi`litronid, üks selts jänessi, `väljä jänessed, kivede `varjus [elavad]

`litruni jänissed magavad `väljädel, `valge jäniss ehk `kõrve jäniss on `metsäs

`kündäs tämä siis `aiga`müödä ehk tulist, aga oma `kellavahe pidi ikke `väljäl õlema?e

`välja `servas `põllu `servides on `niskesed kelo (heinamaatükk, kõrgem koht) tükid

`sinne `väljä `pääle ei tie kedägi, piab `mustas kesäs

kesä `väljäl `ärjappäd, `augusti kuu sies tehässe rukki `pääle

kus midägisugust `viljä pääl ei õle `ütleväd must kesä väli

emä, isä kisuvad vai nahast `väljä (kõvasti pingutama), aga tüttart `tüöle ei pane

poig on mul Aru`väljal kodomest (koduväi)

nädäline laps, sie õli siis `kontsude sies siis säl `väljäl õlekubude vahel sääl

`võttas `lapse kotti`pihta (õlale) ja läks `väljäle

`järvel (Kohtla-Järvel) on `väljäd puha täis kurismikkusi

`väljäl on kuristikku auk (kurisu, vee äravoolu koht), vesi süönd

[öeldi et] kes omaga jäi `viimäsest [rukist] `lõikama sene `seljas õli `kõige `välja küür (samal põllul lõikajate küürud)

`terve `päivä pidid sa tegemä ja `küüristämä (küürutama) `mõisa `väljäl `ninda, et selg õli `kange

linad lahudetti maha kõik puha `väljäle

[hunt] läks siit `naabri `väljäld üle `siie mahajäänd ahervare `juure

`tulbalistele tõi perenane muna`suosti liempüttigä `väljäle

kui on suur pühä, siis on lippud `väljäs

sügisene ilm on nii lirts ja lörts, et ei saa `väljä

on üks loba kalts, midä `sülge suhu tuob, sene `väljä `ütleb

on üks lobakas, midä `sülge suhu tuob, sene `väljä `ütleb

kes omaga jäi `viimäsest `lõikama, sene `seljas õli `kõige `väljä küür

`välja pääl `kasvavad `lälled (lill)

tuol lei `liimist `lahti, õli `väljäs `vihma kääs

(taim) maa sibul siin üle meie väljä mennä kravi kaldal kasvab tõisi neid ei `uoli `issutada, nied `kasvavad ise, kus `niske `kruusi ja pae`rahkane maa on

sise siess'

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


siga on `ernel, on `erne sugused munad liha sies

tama on kohaline (tubli, korralik) inimine, tamal on koht ja `paika, tamal on südä rahul ja kaik oma olemise sies

`käärimo `lapse vana mego sisi

suga `vardad pane kerä sise

kala sisimuksed on kidamed

tulivad kihinäl sise

jäi äbi sise

eks `andand `kaeptust sise

(jaaniuss) `jaanimaod - - `kiildäsiväd roho sies

terve välimus (ka loomast) tama enemb sene jume sies ei ole, jääb `lahjast ja `valgest

küll sääl vana `silla kappo vahel vie sies oli `paĺlo krappo

`kalkani (-gana = ravimtaim või selle juurtest valmistatud droog) `juured on punased, neid `pruugita `viina sise veniduksele

`kella sies on kara

`kargodeda `kallo `kaisligo siest `vällä

`kartuli `pilgud on `lieme sies

`kasta `kartol `sousti sise

`katra `kasva - - `kaura sies vesises maas

se on ka `kiero (veekeeris), ko tuul `kierä toist `kanti ja `kisko `muldagi maa siest

`kütkel on `kieroksed sies

vie sies madalikko, sie on madala `kehvel

(puu, kivi jne lõhkumiseks) lüö tamale `kiili sise, siis `lähtö `lohki

(supis keedetud taignapala) `klimpi on `lieme sies, `klimbi `lieme

`konnermaal (tallermaal) on jäänd muhud, konarad sise

`laiva me˛ed (mehed) `söivad enamiste `korpu, `korbud olivad `kuivadettu, `valged, pikkaraised `augud olivad sies

`kotsana on kabusta (kapsapea) sies

liha sies on `krompso (kõhr, krõmpsluu)

`käiksele `tehti `kruoged sise

lina `siemned on kuppura sies

kärg öröläise pesäl olid kaik kärid sies

(künnap) `künnepa, lia sies kova suon

`vilja `küünid on kuhu `vilja sise `panna

kadokse kattamise `lapja on `puune, `ambaline, `ambad sies

(libedik) libe suol on `lehmäl ikke sies

midä sie moni `liplekäine (lible) `viĺla sies tekkö

`luega (loodiga, kaaluga) mittas `rohto `püssü `sisse

`ihmine `uiu vie sies, `lopsuta `jalgo

`ropsida kaik nied luud lina siest `vällä

(luuvilja kivi) kova luu on neil [lodjapuu] `marjol sies

ei tämä (lutikas) vie sies ka ei lobu `vällä (surema)

südä `läükü sies

(iiveldusest) `läilä südä siest


Lügänüse


nüüd `ütleväd `tuule `kierändäne, sääl sies pidi tont õlema

`enne õlivad `reietua `ahjud - - küdesivväd `suitsu `sisse tubide

laps on tehnd enese `märjäst, `külmetub `märjä lappide sies

maja elusa (laus-) tule `liegi sies

maja on `laama (laus- vesi vm) tule sies

`iire näkki (hiirehernes (Vicia) seahernes (Lathyrus)) on `einä sies

elav õbe - - `ilma `kraadi (kraadiklaas) sies

nimene eläb, sis eng käib `sisse ja `vällä

[viinaajamisel] `katla `kaane päält lähäb toro jahutuse (jahutamisseadeldis) `sisse - - sääl on jahutus, tünn ja vesi sies

[kangastelgede riidepoomi edasikeeramiseks] õli üks `niske `ammastega, `pulgad õlivad säl sies, mõni `ütles et jukku

(sisekõrv) `kõrva`juurikas on `kõrva sies

`kartuli `lieme sies õlid `kaalika lohod

vana `ärjäpää sies `püiäb `valged `kakra ja `kõldast `kakra `kasvada

kala`kummi sies `oiti eluskalad

`samble kama ja liiv, mädänd kama, puu on siest mädänd ja pien nagu puru

(kõhulahtisusest) `keitäs siest `lahti, tiä midä on

valusasti siest pureb ja `aigetab `nõnda kibedast

kiiluga tihendama [vilja] redemed `kiilitasse, `muidu `pulgad `juoksevad `vällä siest

siest on `kinni

plokkiga `sõrmus, plokki sies on siis kivi (vääriskivi, sõrmuse, preesi vms silm)

(tundetu, kalk, osavõtmatu) sel one kivine südä sies

(väliskeerme) `vindi`lõikamise kluppe käib `kasti sies, saab vokkikruvile `vindid `piale teha

`kolgispu õli `palgist `vällä `raiutu penk, `krõmpsud sies

siest akkab kolistamma (korisema)

`õõne `kondi sies on `kondiüdi

`tehti `niisike kong (väike laut, varjualune, puur) `lauda `räista `alle, kus siga sai sies `õlla

`kolie·ra tõbi - - võttab vere siest `lahti

akkab siest (kõhus) koristamma ja müristämmä

`nuaga `lõigeti `kotlik (munandikott) `lõhki ja pigistetti muna siest `välla
kui ei `tahtand enamb `ärga pida, siis kohiti `välla

`eŋŋede sies uks `kriuksub

krupp`üövlil õli toppelraud sies

krupp`üövlil on (ühekordne) lihtraud sies

`musta `tuobi sies kohv, pläkkine `kruusku õli

`vargadel krutstükkid (riugas, vigur, kelmus) sies

mere `äärest ja maa siest saab pient `kruusi

(kruvileht) `kruuvi `neitsil on sõrg sies

kui süda `kõrbeneb, siis süda ajab tulist vett `välla, siis siest `aigetab

`kohvi `kõrvedetta `prenni sies `pliita pial

`pilgud on kõvast jäänd suppi sies

`türnapu on käritänd (vilets, kidur, kängus) puu, sies `kollane

`mustad ivad rukki sies, nied on lahk `valged siest
lahk`valged `juuksed

siest `lahti `ninda kui `laada ärg

`laiakad `kasvavad `viljä ja `ärjäp̀ä sies

meil on `õvves `punnitud `lauad (saelaud), `punnid sies

üks lenk `siie`p̀uole, `tõine `sinne`p̀uole, lenk sies

kui kukkest `vällä lähäb (ära õitseb), siis on `lested (noor kaun), kui ivad sies, siis on ikke palud

`kaura `lested (tera- või kaunvilja alge) on tuttude sies

`tärkentiin võttab inimise siest letti (paeluss) ka `vällä

`tärgentiin võttab inimise siest `lindi (paeluss) ka `vällä
mõnel, kel `linti sies on, nied võttavad tõist (tärpentiini), siis ajab sene tulemaie

sie nimi `liigub `rahva sies, inimine ise on juo mend

(kergesti murenev kivi, millest saadi puunõude küürimiseks liiva) `liivakivel on `kullateräd sies

(söödavate marjadega rohttaim, selle taime mari) `lillakad `kasvavad `metsäs, `marjadel on kived sies

`võeti üks suur mänd maha, õli `linno pere (sülem) sies

`lapsed lobistavad vie sies

vesi `lortsob `saapa sies, `saabas ei pia vett `kinni

`veski lae sies on luuk, kust `vinnata kottid üles

südä lõdiseb sies, `kahjo on

(lohk) lõhandikkus ei ole vett sies

`kruntisi ei õld, siis `metsä siest `anneti pisike `lõige (maatükk, siil)

mõni lüöb tua siest leppa `pulkidega ja save sene `pääle, `muidu savi ei `seisa

paljaste jalgudega ei või maake vie sisse minnä võttab katki

püiä obone kinni tuo matt pane kauru sisse manita sellegä

sekavus

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


midägi, kas `leibä, on segatu appanemma, sie on abandus

`enne `sotkumist jo `pandi `kergidus segavusele `sisse

`leivä `taigina `lasko `alle, kui leib on segatu


Lügänüse


lehm õli puna `aigusses
õppetatti `käiä iget (ihet) `viega segämiste `andada

`käimä läbi segamiste, `emma õle vihased

(juukselahk) jagavus on mend sego

kie ei õle jalust vigane, on arust segane

sul `ninda kiel `jännis, segasi juttusi `räägib

õled mul vana `kaikaalune (peksmisväärt), `ühte `puhku `niisuke `laisa segane inimine, piäb `sundimaie taga

kel obone on `laisa segane - - siis senele `lüässe `piitsaga alt `aisa

`linnasse jahu segäti `viegä, `tehti kõva `kaljaraba, `küpsedetti `ahjus täis`pruunist

kalakidemmed (kala rapped) ja pääd `pesti `puhtast, segäti `suola ja `kiereti `taigina `sisse

(puna-valge karvaga hobune) sega `karvaga on, ei õle `kimmel, ei kiri `piskene `kimblikas obone

(kogeri|k p -kku pannkook) `piened jahud `õtra jahud ja rukki jahud segamiste, `tehti `suured `kuogid ehk kogerikkud

kel sisimine värk on segamiste, siis süö üht `toito kogo aig, `muidu tieb siest `lahti

sääl majas ei õle midägisugust `kõrda, segamiste kui seppä `Antsu särk

kõrd läks segämine siis `justku segäs ka tiäd sedä tüöd, se pidi `täpseld `kõrda `käimä

(sasipea) `kossipää kui `juuksed puha segamiste, `lahti sugematta, ja sasis kõik

(käites) [viina] `käitus, `ennevanad inimised `ütliväd segavus

(juuretis) `leivä juur `jäeti `astja, et sis segävus läheks `apnema

siis `raiuti `toared `kartulid purust ja `pandi `linnase jahu seguga `ahju põrand täis

kui keväde on juba vett, lumi `viega segamine, [see on] lume `ühmä (vee, lume ja jää segu, jääsupp)

sadab lume `lontso, vihm ja lumi segämiste

sügise `este ja keväde tuleb lume `räntsaku (pehme, sula lumi, lörts), `vihmaga segämine

mõni `suolab [liha] läbisegämine (läbisegi) kõik - - lüöb kõhe taid ja pekkid kõik läbi segämine

läbi segamiste mehi ja `naisi, `tütrikuid ja `poissisi

(Zea mays) `maisist `aeti `viina `kartuliga segamine

`kruonus ku `lassi `marssida siis vahiti järele et jalad segamiste ei lähe


Jõhvi


siis `pandi üks `kulbitäis `sinne `panni seda segavust, sie `langes ülä `panni `laiali

segati `niisike parajas `putru `muadi segavus ja akketi lusikaga pada `laskema `ninda parajad `klimbid

`erne`piima `tehti `värskest `piimast - - esimisest ehk `teisest ehk `kolmendast `lüpsist segati `teise `piimaga ja `kiedeti

nied `viina `käigu`tõrred ja se klopptõrs kus segati - - sääl tegi purust ja jahutas ärä ja siis `läkski `sinne `käigu`tõrde

näppude vahelgi õles ikke `miski võind teha, aga ikke on vähä `laisa segane

saate

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


`kangelaine jo `lapsest `saate, midä käsid, ei tie

kabukad on `keträluust `saate, `puoled sugad `polvest `saate

meres on `niisukaised `kehvlid, et vetta ei ole `puolest `säärest `saate

`läksin vede kubemest `saate

`kange`kaulane jo `lapsest `saate: midä käsid, ei tie

viis kabaka oli `meie küläst `saate


Lügänüse


(ennist) `ennemast juo vanast ajast `saadik õlima `sõprad

ei näväd kuos ela, juo `ammustajast `saate `onvad eros (eraldi)

`konngi `kruoksob jala all, `saadik sis viel inimine (hakkab vägivallale vastu)

sest `saate ei õle minä enämp oma `jalga sääl käind

senest `saate on `ahju jalg (ahju alus hrl toapõrandast allpool), kus `suitsu `rüövid akkavad

`tütrukud `suuremb jagu `kaubeldi ikke `katrinapäst `saadik

`ninda `kõrge, et `kaindla `aukudest `saate

lue kahe`kümme ühess `saate

`pärtli `päiväst `saate käib kari `lõunel

karugi `pannasse `tantsima, sis `saadik viel `lapsi ei saa sõna `kuulema

`ühte puud ei `lasta `taivass `saadik `kasvada, seda `katkestatakse

`kaulani ~ `kaulast `saadik vies

kui `talvel mies `kõnnib `püksi `kaulusseni lumes, siis suvel `kõnnib `põlvest `saate rohos

`miestel on ka [vesi] `puole keres `saadik (vööni)

ristluist `saate lähäd vette, vesi akkab `kergitamma

(kabjanahapõletik) kruon prei, sie on `raske `arstida `vällä, siis lähäb jalg puha `põlvest `saadik jämedast

(kuhumaani, milleni) kust `saadik ma nüüd `kallan

nied `kuulid akkavad ühest `piale `nõnda `kaua kui `puudast `saadik

käsi`küünar `mõedeta `keskmise `sõrme `õtsast kuni `küünar`põhjast `saadik

(mängukaart) `parti `mängimise `juures, nii mittu `silma õlen juo saand, `kümmikust akkas lugemaie `ninda`kaua kui `ässäs `saate

ahuss õli `kõrge, ligi laest `saadik, obone sai kõhe `punnida sääl

`surnukaga `viskan `puolest `saadik ja lüön `kinni, siis `uuvesta `puolest `saadik, `ninda `kauva kui `sirgest [saab]

tuluke lõkkendab üles `kuuse `oksidest `saate

(varasest noorusest peale) maast madalast `saate akkavad juo püüdämäie sedä ra a ja k bikud

tühjä

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


läks `ilma `asjata kaik `tühjä `tuule

`pitska karp (tiku toos) on `isna `tühjä

ne on `tühjäd kolid `nurkas

midä tämä lodista (lobisema) `tühjä juttu


Lügänüse


tühi ei anna äbenedä [öeld] kui on `vaene et äbeneb oma `vaesusse perä

`naine tegi tua kabunist (tühjaks, paljaks, lagedaks), `kõrjas kõik tuast ärä, `kardinad `ukse ja `akna iest, kumudi `sahklist pesod, palakad ja `silmirätted, tegi `ninda kabunist et ei jättänd `patjagi `vuode

(kangaviga) `kahju vimp `kangas, üks `piirapii jäänd `tühjäst

lüö `kosti `pulgaga (puu- või raudpulk millegi august väljalöömiseks) auk `tühjäst

`tühjä kottiga mies (varata inimene, hulgus)

(lobisema) sagatad ja krasatad, `tühjäd juttud viad edesi

vanamor ajab `tühjä lori

alali `lõpmatta sa `räägid `niisukesi `tühjä juttusi

`kõrtsmik lei `rahva `vällä, lei `kõrtsi `tühjäst

täüs täüvess'

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


(porikärbes) emä `kärbläised `munnid liha täüs

`kärbläisi lükkis `tulla tuba täüs

aga sel `anneti üvä ma täüs peksä

`laiva mäni `tävves `vaardis `kivve

se `lehmä on täis `ilvesse `karva

jovige `marjo on suod täis

kotti `taoti `kaikaga täis

joi kappa täis olut `vällä

`peldo on karu`kaura täis

ikke `koigota ja kegota, `uhkut täis

isalt sain kehiku (mahumõõt) `täie lesemeid

mere`ääri kihas inimisi täis

viel `täiest `naine ei ole, `kihlatu

`laudu on `kiskosi täis old

oligi `vanker `kerrast (ühekorraga, kohe) täis

(sellal kui) kuas tehä `einä, siis on `einämaa `saatusi täis

kubiline (tassitäis)

`verko oli kubinal kalo täis

roho on kulone (kulu täis, kulusegune)

(kuppe täis) kuppuline `asja on täppiline `asja

täis kusipukki

ikke `koigota ja kegota, `uhkud täis

tama on `korkust ja `uhkust täis

`ansi käppä täis (peotäis) `tangu

tuul - - lõi kohe täis vesi`lasti [paadi]


Lügänüse


sie jutt on `täiest jalal (käsil, päevakorral, kehtivusel), igä ühe `kõrvis juo

kui üht isä on siis on `täied `vennad

sie on täis kere miest (~ lehmä = kogukas)

tuop täis vett kerissele, siis on saun täis ägä

ing täis sappi

ma õlen tedä mittu päätäit ikkend taga (nuttes igatsema)

(lampjalg) täis jalaalusega ei `kõlba sõduristki

(eitavas lauses) mitte sugugi, üldse mitte tie väga sant, ei saa jala täit `sõitada

([hobuse] jala täis [naelu] on kogus, mis on vajalik hobuse ühe jala rautamiseks, 8 naela) mõni võttab jala `täie `naulu, mõni kahe jala `täie

igas jalas käib kaheksa `naula

(ruumikitsikusest) kerik täis `rahvast, ei õle jala `ruumi

`linnasse jahu segäti `viegä, `tehti kõva `kaljaraba, `küpsedetti `ahjus täis`pruunist

kasvaja `paisid ja `kasvandusi ihu täis

kõht sein üvä `süömist
`kessel `ninda täis et (naljaks)

`neljatõist `aastaselt õlin jo `täitsä `ketromies (ketraja)

külä on täis `rahvast `ninda et kihiseb (kubisema)

(segane või uimane olema) ajab pää `kilkisi täis ja kihisemma, kui `mõtled `siie ja `sinne

`paljass pia, `täitsa `kiilab, `karvaudent ei õle pääs

pae tükkid `tuodi - - `kiiliti (õõnsusi, pragusid jne täitma, tihtima) ja `tauti [seinaalune] täis

(purjus) `silmavahed `kirjud, täis juond

tahab kuol`meistrist `saada, kui oma kohossed (ülesanded) `vällä `täidäb eks tämä siis saa

`lambanaha `serväst `tehti `niiskesed mugulad - - sie `täitäs siis [kasuka] `nüöbi kohost (asendama)

sene (kõrge mütsi) nimi õli `pilve`lõhkuja - - tanu kohostust (funktsioon) `täitäs egä sie‿i õld müts

`naurab tõist inimist ja on `konklikku juttusi täis

täis `konti inimine juo [kõlbab niitma]

(nina) `kuono on `jällä sinine, tuleb kodo `purjes, `kuono täis

kopikas raha egä kõhutäis `süiä ei õle mitte midagi (seda ei loeta võlaks)

mine tuo üks (pihutäis) `koura täis `erneid lisa

`pruudil õlid `lahja `kirstud `kraami täis

vesi on vedänd `liiva kravi täis

`kõnnib nenä `nuosis `kuiva `uhkust täis

suu tuli `suolika kust (röhitis) täis

kuusk käbisi täis nõres

ajad nenä täis, õled käppili maas

mudane ja `ruojane tie on, siis kui tuleb külm või `kuivab ära, on `aukusi täis ja könerik (konarlik)

sie `ongi täis must midä kübärä `mustast `üellä

`laamalt `lindusi täis

täis süönd, ei `jaksa `püsti `seisada, on `laatsakalli maas

`kaivas maad, `viskas labida`täie `mulda labida`täie järel

`pruudil õlid `lahja `kirstud (veimekirst) `kraami täis

(esiroe) `lapserue on rohekas must, narts täis `lapse`ruoja

tõi ia `lastilise (laadung) kalu, ia saak, `paadi`täie sai kalu

(kogrits, mürkel) `lehmämokk, päält `kõllane, alt `valge, näppikuid täis, ia `süögisien

pere`naine `limpsis oma kere `enne täis, kui `tõistele `andas

`loksotab `ämbrist vett maha, `ämber on `ninda täis

tämä on `lollakas, ei õle täit `arvu

`veski lõgiseb, ku `täiest käib

ma võttan viel ühe `lõmpsu (suutäis, lonks) lient

sie mies on oma une täieste maganud nüüd on selgest saand unest

suu täie ikke annan sulle mekki aga mitte mao täit

nahatäis sie poiss tegi pahandust nüüd sai mau täie peksa kõhe

vaja vajottaa

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


vaja `lapsile tehä kakku

se nuga on tümä, vaja karasta

kui `saadi [täi] kätte, siis `künnegä vajodetti `pääle

`niiti lahendamma (harutama), kui on sasis, siis vaja lahenda

sukka vajond lotto


Lügänüse


põrand vaja ilada (puhastama, kasima)

päälael on `ingamisekõht (luustumata koht imiku koljul, lõge), `ingamisekõhas ei õle pääluud, laps `ingab, sis sie kõht `liigub üläss ja `alle, `ingamise`kõhta ei tõhi kõvasti vajotada

[võta suurem marjakorv] egä korv `itku ei akka kui vajaka jääb

`Olgal on sinu vaja, `saadab `poisi järele

vajob kõhe ku vana `kirves vette (ei oska ujuda)

(soolatüügas) `kuera`naulad käside pääl, neid `enne ävidetti ka, `aavapuu `valge vaht `kuere alt ajab - - sene vahuga vajodatta

ei õle vaja `seierid kruttida, nii ia kell

`tütrik on `kõrge kusemisega, senele vaja pikk mies (pikkadest jalgadest)

`liiva ang õli `este `männiku `ääräs kole `kõrge, nüid on juo madalammast vajond

`lillikakku (laste võileib) `lõigeti `suoja `leivä `õtsast - - näppiga vajotas `augu `sisse ja pani või`raasu `päälä, `anneti `lapsele

`püksid `onvad lottos (lontis), lotto vajuned


Jõhvi


`mõisas võib `künni tagant `kartulid `korjada `kiksiga (otsa lähedalt läbilöödud naelaga kepp kartulite järelnoppimiseks), ei õle vaja `küüritada

[juuksed] vajotetti ikke `siie ette `ninda kohoville (kohevile)

(lõnga, köit) lõng vaja kokko `kierada (mitmekeeliseks)

omal `silmad `krillis (joobnud, purjus), aga ikke viel vaja `tuua

jäi tukkuma, vajus `kössakille (kössi)

vaja `kangass käärpude päält maha võttada ja letti (palmitsetud kangalõim) `panna, `muidu lähäb sasi

(võbelevast leegist) lamp `lõmpsib kole `ullust, seda vaja `säädäda

las `jäägu vähä vajaga, `muidu akkab `läikima (üle ääre loksuma, läigatama)

tarpee tarvis tarvittaa

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


`tarvis maa-`aiad kokko jamuda (hooletult ühendama), sia`sorgad `pääle `panna

`lehmi `tarvis `mennä `juotama, `lehmil on jo `juoma`aiga

`tarvis `karsida `välla `oksad

`kartulid `tarvis `mulda

obose `rauda `loksu jalas, `tarvis sebäle `männä `kinnitämä

`tarvis akka kohendamma, kaik elumaja laguno

`tarvis `mennä `lassa `ennäst `kuolita

tuba `tarvis `korja

neli `enge `tupli `süöja, `tarvis `olla ka `kraami

`tarvis akken `vällä `kruntida

(puunõust, mis on lekkima hakanud) `tarvis `turbuta puu `riisto, `muido nämäd on `kuivad

kits `tarvis `köües pidä

`riies on `körtsös (kortsus), `tarvis `triiki

`tarvis akka `langa `vühti kerimä

`langa `tarvis `lauenda, `langa on `kieros

`tarvis akka `ouni `nüöri sise lükkimä


Lügänüse


(hernest toetav mitmeharuline oks) `erne aod `onvad `suhkru `ernide `tarvis

sie `kuolitamine `tarvitab raha

(sööjaid tervitama) tere `jätku `leiba ~ leivale (vastus) tere, `jätku tarvis

sel ei õle keppimiest `tarvis (mõisasundija, kubjas) ku õli `uolas tüötegija

siis `tarvis `menna poja `juure

õli kolar kuer, muud‿ku et `tarvis `vällä `irdada

`tarvis on `villu `karsida (kraasima)

kuhi `tarvis `lassa `laiemast, `kasvatada (koguma) magu

kere on tühi, `tarvis kehä `kinnitust `saada

kilud-kalud kilu-kolu `tarvis kilud kalud kokko ajada

sie plaan on juo `kindel (lõplik, otsustatud), tarvis akkada `vällä tegemäie

`tarvis akkada `aknu kittimäie, `aknad `tahvad kittidä

õli `konklik (riukalik) vanames, üttel - - [et] tieb tule üles, ei õle `tarvis kivi egä `taula

`tarvis kruvida `vindid `sisse, nüüd on `vindid kruvitu juo, nüüd võib `pulgad `sisse `panna

kõrv sügeleb, `tarvis `panna sõrm `kõrva ja kudistada (sügama)

(puudest) `metsas on `kuiva puid pali, `tarvis maha `raiuda

nüüd kurk `aigetab, `tarvis `õige teha kuppa`piima (kupatatud, keedetud)

kui õled `endast `külmetand, siis `tarvis midagi tulist `asja `rüüpida

`tarvis tihemalt `külvada et ei tule arv külv

`tarvis `anda `küüraka mehele `raasuke `leiba, `küüraka `miestele `anneta `leiba

kattust `tarvis lappida

sie `tarvis `ammetist `lahti `lassa (vallandama)

vokki nüör on `lõtval (lõdvalt), `tarvis `kangemalle `panna

tarvis lassa manna ka möldril teha


Jõhvi


`lauad `kańditasse, ehitusel `tarvis

`lõnga `tarvis kerida kerale

`leivale `kerkust (kergitusaine) `tarvis ei õld

`tarvis akkada kodu kobima

`tarvis `kuussaid (uhmris tambitud odrakruubid) `tampida

köis ja `õhjad lappati kokku, kui ei `tarvidetud ja `pandi rippuma, sie õli lappandus (sebidus, kokkulapatud köis või kangas)

vikati (sirbi) vars lüsi on `ninda (nii pikk), kuda inimene on, `tarvis `sirgelt `niitada


põhja-Iisaku


lülipuu on ia `tarbepuu

maltspuu tarbepuust ei kõlband ainult reha varsi tehti on käele ia pehme

oli `tarvis `riiet `karvastata (karvaseks tegema), `kraasidega tegime

aru jäeb lühikesest, kui `tarvis kedagi oma `piaga teha ehk `toimetata, kedagi taga `kutsimas (õpetama, kamandama) ei ole

`tarvis `menna linaligu `katsuma

pesu `tarvis lopputusest `välja `väenada

kui oma iest `tarvis `seisada, siis sul suu lukkus

sel `lõksutusel (laterdaja) akka nüüd `kiire, `tarvis jo saba `kierus külasse [laterdama] `juossa

lue luku

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


`ennevanast meil `lueti läbi keik kalad, `eigä siis ei `muedettu `eigä `kaalutu - - oli lugu `kaupa puha
viis tükki `kerraga panid kaks`kümme `kerda, oligi sada
ja üks käis lugukalast, sie `üeldi `kassikala, sie panid ikke erite
perast lugesid nied lugukalad `vällä ja siis oli `tiedä, mittu tuhat on

oppetaja pidä ~ lugo ~ `ütlö `jutlust

oppetaja `lähto `kantsli lugemist pidämä

pappi sai `jutlus `luetu

raamat vanast `kutsuti `kirja, `laulu `kirja, `jutluse `kirja, lugemise `kirja ja kaik

mie lugin `kirja

mina loen (loetlema) [kõrtsid üles] - - `Tallinnast ku akka lugema


Lügänüse


siit `luevad (arvestama), kakstõist [versta] lugesivvad ikke [kirikuni]

mul on `kiire lugu (olukord, seisund, asi, asjaolu)

tämä võttas aga lugu (kogus, arv, hulk) täis

`aetasse [lõng] käär`puulle, `panna lugude (mõõt, ühik) `järgi

kolm `niiti `kerraga, [on] üks lugu, `kümme lugu on `paasma

üks lugu on viis kala, tahid sada kala, sis kaks`kümmend lugu `luetas

lugu `aspel (mis lõngu pasmaks loendab) ja, tämä piab lugus sene kõhe, et saab täis jago

(muud juhud) üks lõhub (mängib) lugusid, `tõised `tantsivad

lüö üks lugu `vällä, üks `tantsu tükk

`räägi jutto, lüö üks lugu

aga juttu `raamatusi en õle imustand lugeda

lugemise tuas `käisimä `luetamas

panevad `leiväd `ühte `riiullile ja akkavad kokko eläma ei `lueta ei `lauladata

sie `piiblilugu on mul jo pähe `luetu (omandama, ära õppima)

kui [palvevend] sai `iepi·stli (apostli kiri piiblis või sellest etteloetav pala) `luetust, siis akkas selitämmä

tämä isä õli `kange jumalik (vaimulik), käis `ühte lugu kerikus ja

mõni luges `kanga`õtsad ärä, kui ei `õskand rehendada

lue `kiiremast (kiiremini)

sel kiri `selge, `kirja`tundja, sie `muistab juo lugeda

(kõhukinnisusest) `ühtälugu `sõisas tämal kõht `ummel


Jõhvi


sie `varguse lugu on küll `enne`kuulmata

`ommiku märss `liikus viel `õhtast lugu (kord, jagu, järg) `naela `õtsas, ku tuli `jälle `selga võttada ja `taĺli ette `menna


põhja-Iisaku


`ärge mind enamb lugege inimesest, minust enamb elu`luoma [ei] saa

(Calluna vulgaris) kanarbiku miest `rahvas lugu ei pia

`kördist mina küll lugu ei pia, sie ole toit ega kedagi

`meie `lastel lugemine nigu vesi `selge

oli `teine kodu või`nutsakad `valmis teind - - müüs turul kaks `kruoni lugu (ports, tükk)

eile

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


`eile `irdeti (poodi) üht miest

`eile `ehta `keidin nisujahu `körti, miu vanames `keiti mune

`eile oli kova müristämine


Lügänüse


elu`aastad on mõlemal `selja taga, `eilised ei õle `kumbki

`pulmad õlid vägä ilusad, isegi `manna suppi `eile `õhta `keideti

õige sõna kuulemattu poiss eile vast (alles) isa malkas (malgaga lööma) poissi

`eile `alles `preiliga jagasimma (sekeldama), midä nied käsi tahud õlivad

`kanga `luomine jäi `eile kese

`eile õles `õltki rukki kese, aga `vihma ei tuld, sai `välla lõppetud

juo tänä on `kirkamb kui `eile õli

tänä õlen `kaunis `kirgass - - `eila õli `terviss `üsnä paha

`eile `ommikuse `niiduse `liigutasid `lahti

eilegi õli kange tuul a õhta iel maltus ärä


põhja-Iisaku


eks `eilene rahe tagund lomakille

`kangrul old `eile `õhta lugemine

sie `eile `kiedetud süĺt ei ole `paksust läind, nigu `kausist `välja lüö, vajub lödäkille kõik

kelo

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


midä maa on old kaks kolm `aasta kelost, siis `sinne tehä lina

`lähmo `sinne kelole `marjale, kelo pääl on pali maa murakko

puna`einä `kasva kelode (küngaste) pääl

kelo ma, se on kaks kolm `aasta `kündämättä , se on kelo maa lina

(kelosti|kko g -go = sööt, kelu) kelostikko, sie on jo mittu `aasta `kündamatta maa

kelostigod on jäänd kelo, `süöti
Lügänüse


nied õlid kana kõlud (väljatuulatav kehv v. tühi tera), `vilja `pahma saba

kelo (kesa, sööt) `künnetasse `kirsi päält, siis kelo on rabe

`põllud `jääväd keloje, akkavad `rohto `kasvama

`välja `servas `põllu `servides on `niskesed kelo tükid (heinamaatükk, kõrgem koht)

`kündämättä kelo [on] `einamaa

kelo õli kodo `juures, kel õli vabat maad, se õli `einamaa

kelo `künnetasse keväde üless ja tehässe lina `pääle, sie on kelolina (söödil kasvanud)

kelulina `tehti kelumaa `pääle, kelulinad on `kõikse paremmad

mättäd `lauditi `unniku kelo`puoline (pindmine, kamarane) `alle `puole, kelo`puolise seneperä et `auvutas (muld mäendas mätast)

kelomättäd on `künni (küntud maa) pääl, `uudismaal


Jõhvi


põld on kelus ehk `süätis

maad ei `künnetud ülesse, jäi kelu

kelu on üks liiva suss

ei tasu `sõnniku `raiskada, las jääb paremb kelust

kelo tükkid on `ranna `ääres

kelo on `karjamaa

kelo maa `külvä lina, siis `kasvab ikke ia lina ka

(hrl pl väljatuulatav kehv viljatera või kesi) kõlud nied õlivad juo `niiskesed, kel ei õld enamb `tuuma sies


põhja-Iisaku


inimesed surid `vällä, maa jäi kelu

kelu oli, aga säl kelul `kiige meil ei old

mis se kõlupia (rumal) nisukesest tüöst aru saab

kesä

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


kesäst on jädetü `puhkama, sie on jädetü kesäst [suveks] `joudest

mäni kesäst (suvi) `naaburi mehele `tüöle

üle kesä (suvi) `kuivaned `ahju puud

kesä puu, sie on `kuiva puu

mäne kesä`kündü `äestämä

`kakrad, nie, mida kesa pääl `kasvavad , neist sai tume`kollast [värvi]

(karikakar) `kakras `kasvab kesa `põllu pääl, `kollase `õiega

`mihkli `päiväst - - siis `oldi jo kesä tüöd kuos, `tehtü `pello päält


Lügänüse


(põllukultuurideta põld, sag küntakse juba sügisel üles ja haritakse vaheaegadega talivilja külvini) `sinne `väljä `pääle ei tie kedägi, piab `mustas kesäs

ei `õska üväst `tantsida, `tantsib `jusku kesä jänes

kesamaa on sie kus sügise tehasse rukkist

`mullu sügisel `lõigetud, siis sel suvel on kesä puud (suve läbi metsas kuivanud puud), `kuivad akkavad põlema iast

kui kevade `raiuti [puud], said `metsa üless `lautida, suvi läbi `kuivasid, siis sügise `tuodi lumega kodo, `üöldi kesa puud

sie jääb nüid kesä `põllust, kuhu rukki sügise saab `pääle

kesä `väljäl `ärjappäd, `augusti kuu sies tehässe rukki `pääle

kus midägisugust `viljä pääl ei õle `ütleväd must kesä väli


Jõhvi


(vabadik, pops jm, kes püüab endale kaldaäärses vees kahva või korviga kalurite noodast välja pääsenud kalu) kesa`purlakad nied õlid `naised ja mehed, `niskesed `vallalised

nüüd kevade `jääti kesa sügisest rukki jaust, `sinne `miski `päälä ei `külvätud

kesadel `käisivad sia `karjad pääl, `kõrda igaühä kesal

kesadel `käisivad sia `karjad pääl, `kõrda (kordamööda, järjekorras) igaühä kesal

(väljatuulatav kehv viljatera või kesi) kõlud nied õlivad juo `niiskesed, kel ei õld enamb `tuuma sies


põhja-Iisaku


(valgejänes) kesajäness on punakas

kesanema (õhu käes seisma ja kuivama ~ vitsad kesanevad)

(teatud aja tarvitamata seisma) kuer pani roti kesanema [päikese kätte], pärast `leiab, siis sööb `nahka

suvi

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


suvel voib ilotse

eks nää, mis se jumal (loodus, saatus) tieb sene suvega

puoltoist `aasta olimo `välläs, no `toine suvi tulimo kodo

`puuki sie on `luomi küles (kallal) suvel

suvel `keideda `marja `sahti


Lügänüse


(tunamullu) `enne`mullu õli kuiv suvi

`laulupidu `pietasse iga suvi `Tallinnas

suvi ajal `korsten `tihti ei võtta `suitsu, ei akka `tõmmama east

(hernemähkuri röövik) `erne `ussid `kuiva suvega sigineväd `sinne `palgude `sisse

`meie oma [kell] kippub ette suvel

minä õlen juo `kolmas suvi sene `istumise pääl

(juuni) vana jaan `müödä, `ongi suvi ilu `õtsas
suvi sueb ja jaan tieb jalad `alle (st loomad kosuvad suvel)

kenel `einämad vähä, sie tieb kaha `einä (poole saab tegija, poole maaomanik), mõni pidas `luoma ja tegi igä suvi kaha `einä

kui `kalda`pääsukesed `tieväd pesä madalale, siis tuleb kuiv suvi

(oks, mis ajab juuri ning hakkab kasvama) `kasvu õks on sie, mida õks suvel on `kasvand, seda võib `puokida `järgmine kevade

kui `talvel mies `kõnnib `püksi `kaulusseni lumes, siis suvel `kõnnib `põlvest `saate rohos

suvel ei `tahtund `keitädä `reietuas, sis `keideti `keido`küögis

sui`vilja obosed `tallusivvad, õli paks `pahmas ehk ahus, siis `kergitetti (ladet, pahmast puistama, õlgi või põhku teradest eraldama) üless, `reie rehaga `tõmmeti üless

`mullu sügisel `lõigetud, siis sel suvel on kesä puud (suve läbi metsas kuivanud puud), `kuivad akkavad põlema iast

kui kevade `raiuti [puud], said `metsa üless `lautida, suvi läbi `kuivasid, siis sügise `tuodi lumega kodo, `üöldi kesa puud

`luomal on kahelpuol selg`ruogu muhud, sääl `neie sies on `kiilimunad (naha all arenev tõuk) `ielmisest suvest

kui suvel õli sue siis tämä (piim) ise läks koho`piimäst

`linnupu `kärgidest sulatta `vaksi, suvest ei `kõlba jättäda, [kärjed] `koituvad, `lähväd jahust (pulber)

`peäle rukki `kõrjamist tuli käsile võttada suvi`vilja `kõrjamine

suvel õli `päälimine `sielik `kriitongist (puuvillane riie) - - `ruuduline

õlin ühe suve kuu mies (kuuks ajaks palgatud) `mõisas

`mustlased - - `talvel õlivad kus õlivad, tulivad `üösest, aga suvel õlivad `laagris

suvest `veimä, `nuoremmad, ikke `koikad `aita, õhu kääs õli `lahkemb (õhurikas) magada

ei suvi viel tule, lakka `tuisud (kevadine lumetuisk) `onvad õlematta

suve köök - - `laudane kattus pääl

ku õli `vihmane suvi, kui ei saand `eina teha, siis sai leppa`õksi `kuivatada ja `lammastelle `andada

eks `tüösi õld jo küll, suviajal viel `liiatigi (eriti)

`vihmase suvega lodostikku ärä mene

suvel õlivad ka ikke `niskesed nokkaga `mütsid, `niskesi ludusi (soni) ei õld

maa tõugud ku on valged tuleb kuiv suvi, ku sinised, siis `vihmane suvi

talv'

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


`talve kübäräl on ka `korva labid, `külmägä `lasko `korva labid `alle `korvi `pääle

`talvel `külmägä javadetti

kovast käed `talvel künsitad, kui `külma on vottand

suur `auku, kust `nuota `temmada `talvel, sie on `maina (jääauk)

maa `külles `nomme maas `kasvad `karbed (nõmmesammal), ikkuna vahele `panna `talvest

karo `immo `talvel käppa, `metsäs omas pesas

`talve `keträväd `naised vokki


Lügänüse


vana `pintsak tämäle `selgä ja `talvikübär pähe

talvkübär sie on nahast, `kõrvid `külles

[kevadel] esimine vihm peseb `talvise `kõntsa

isasi `lindusi (mesilasi) `talvest neid [tarusse] ei jättä - - isased `aeta `vällä ja tappeta `vällä

`talve õli `tõises jaos, ei akkand lugema

`talvel `käivata (-vata on Viru-Nigula pärane) `suksed jalas. ei õld püksagi jalas (vaesest inimesest)

`uuvve `võima regi, kas on ühe `talve juost ehk kaks

rukki kadu (külmakahjustus, tühi laik orasepõllus), talv on rukkid `vällä võttand

`talvel `tehti `põtra `jahti ehk karu `jahti

kui `talvel mies `kõnnib `püksi `kaulusseni lumes, siis suvel `kõnnib `põlvest `saate rohos

`uane kere `tievad `talvest `valmis

`talvel ikke inimene `külmetab `endast kui läheb `kerge (napp, väike) `riidega `välla

kevade `peksäb `talve (sajab vihma ja lund läbisegi)

(kevadepoolne) kevädest `talv(e)

`talvel kui jää alt vett üles kohotab, tuleb tõist `ilma

(termomeeter) kraad `näitab suvel `suoja, `talvel `külma

`lauda taga õli `kuukar (käimla) õle mattudest, lattid `püsti, `kuukaras sai `käia `talvel

[liblikanukk] `kuulab (tasa konutama) lakkas `talve läbi, kevade `kasvavad `siived `selgä ja lähäb meno

mina `käisin küll vähä `kuolis, kaks `talve `kõigest sai

`talvega kõpputab (nokitsema, kõpitsema) `valmis (asja, töö)

`talvel on `ninda `kõrgest lund, `ruogi `ühte `puhku

`talvel on ikke kõvad `külmad

`küündlä`päiväl on puol `talve `õtsas, `talve südä tehä `puolest

`mustlased - - `talvel õlivad kus õlivad, tulivad `üösest, aga suvel õlivad `laagris

tämä (karu) imeb `talvel käppä ja ise `laulab nänn, nänn, nänn

`talvel `külmägä `lennavad `lievikesed ja tihased

minu `lapse`põlves ei `õldki [aias] muud ku nied `kollased `kakrad ja - - `lilla`ruosid, `talve`lilled nied

(`litrun g -i = halljänes) `litrun jänis - - tämä on `talvel ka all

`tõine on `talvel `valge, aga tämä on `alli `ühte lugu

`talvel on `kanged lumemarud (lume torm) ja lume`tuisud

`talvel on `ninda `kõrgest lund, `ruogi `ühte `puhku

nüüd `lämmästäb lund küll [öeldakse], kui `talvel kõvast sadab

meni `talvel raha `lüöma (teenima), meni `metsä `tüöle

talvel madisse päiva ajal vahiti kust polt tuul on siis selle järel külveti kevade vili maha

sant - - `mangus kanamuni ja võid suviajal talvi ajal liha

kevät

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


meil siin `vieti `kalda`nuota (kevadiseks räimepüügiks) `randa

keväde odeti magassist `velga ja `süksül `makseti `vällä kasudega

(noor kuuse kasv) keväde on kasvo`oksad (~ `kasvo `oksad) kuusel

tuli `maksa `renti [kalapüügi eest] sada `rupla kevädes `ranna pääld

keväde ja sügise `püidäväd lohesi

maa aja `kirsi üles, se on keväde, ko akka sulama

kevade kui jo ilus, kova `kaulad `kiistavad `rannas

`kaŋŋas on keväde `päivä kääs `pliekimas, `ehta labada kokko ja `tuuva tuppa

kui `kiuru `laula, siis `tullo keväd

`läänetuul, sie piäb ikke `suoja vie keväde `siie [tooma], siis tuleb ikke [kala]`parved `liikelle

keväde vahel voieti [parkunud jalgu] appu `mandiga


Lügänüse


kevat on `kõige `pienemb vesi

kevätse (laus) `laama vett kõik maa täis

(kevadepoolne) kevädest `talv(e)

kevä|tämä (kehvaks, kõhnaks jääma)

neil igä keväde `luomad kevätuvad

meil ei õle `lehmäd `millagi kevätunned

nie (kalad) kudevad `ennemitte (kiiremini), midä keväde `nuodaga `tõmmetasse `servast

kabusta `istandased keväde pane maha

`õtrad on kahe`kõrdased (vilets), kui keväde `vihma ei tule

keväde on pali kana `varbu (nurmenukk Primula veris)

karukaur on `kange `külmä kevädega `viljade `sisse toppimaie ja rukkide sies `kasvamaie

Savalas õli magasi ait - - keväde `anneti sügise `pääle `võlga, sügise veid siis kätte, kuli rukkide päält õli neli `karnitsa õli kasusi (laenuprotsent, pangaintress)

(oks, mis ajab juuri ning hakkab kasvama) `kasvu õks on sie, mida õks suvel on `kasvand, seda võib `puokida `järgmine kevade

kui keväde võttab külm `konna kudu, sis `augusti kuu sies võttab `kaurad

(sööt) kelo `künnetasse keväde üless ja tehässe lina `pääle, sie on kelolina

kui kevade `raiuti [puud], said `metsa üless `lautida, suvi läbi `kuivasid, siis sügise `tuodi lumega kodo, `üöldi kesa puud

kevade `peksäb `talve (sajab vihma ja lund läbisegi)

arv maa, on kevädesed üö `külmäd, `kergitab üless

sarv `luomad ja obosed nied `juoksevad ikke kevädest jago

kevädine lumi on enamb kui sügisene `sõnnik

kevädine `niidus – `vaivased `villad

(igal või mitmel kevadel) nüüd `saavad nagu kevädittegi pali `luomi `õtsa

midä keväde `nuodaga `tõmmetasse `servast, ühed on kirskalad (kevadräim), `tõised on `võrgukalad

keväde `laulavad - - nüüd on `kiuru kiel `lahti

kevade jõgi on kohol (vahul)

kevade jõgi ja kõik vesi kohotab `kalda `vasta `nõnda ku kieb kõhe

(küntud maad uuesti läbi kündma) kui sügise künd `kõrratasse keväde `uvvest, saab maa `pehmest

kurg `kruoksub, käib kevade ema`linnu `ümbär

`kruuksima on Kevade kurg `kruuksib

`konnad kudevad kevade

vesi on `õige ajand jääd `kuhja kevadel

keväde kukketavvad murakad

kui puuleht sügise maha kukkub selite, tuleb keväde pali vett

(sügisene või kevadine) jänesepoeg keväde on [jänesel] `aŋŋe pojad, sügise kulu pojad

(kuundelemma = vagusi konutama) [liblikanukk] `kuulab lakkas `talve läbi, kevade `kasvavad `siived `selgä ja lähäb meno

keväde kui kägo kukkub, siis võtta `ommiku käo pettist (linnupete)

(lõoke) `künnilind akkab kevade jo usina (ruttu) `laulamaie, kui jo maa ja `väljad akkavad `paljast menema

keväde ja sügise on siin `kalda all `laata vesi, kuhu `puole aga `vaatad, kõik kohad `laata vett täis

kui lina `västrik tuleb keväde lagedalle, siis tuleb kurg ka

(`laigas g `laika = kamakas) neid `laikaid on kevade jões pali kõhe

keväde on jää `laugemise aig

(mai) lehe kuu on `viimine keväde kuu

kevädel kui sue tuleb, `ninda kõhe nämäd (kärbsed) `lennotavad, tulevad elo

`liplikud sittuvad kabustie `pääle, sittast tulevad `ussid ja kui ei tappa maha, siis keväde tulevad `liplikud lagedalle

nied lohod siis, `tõmmeti pää `puolest ja nied `lauditi `tõrre `põhja - - kui keväde õlid `kapsad `õtsas, siis `süödi neid `tuoreid `lohkosi

keväde `luodos läheb rohelisest, `nuore roho lõhn ja päiv `paistab

maa `ingab iga kevade nisukest `luhti (auru)

kui keväde on juba vett, lumi `viega segamine, [see on] lume `ühmä (vee, lume ja jää segu, jääsupp)

`este ja keväde tuleb lume `räntsaku (pehme, sula lumi, lörts sügise), `vihmaga segämine

tuul lõhestab mokkad `vällä keväde

sügise `läksid `metsä ja nii`kaua ku kevädeni sai `mõisadelle puid `lõika

`autud `tievad [tee] sügise ja keväde `ninda purust, et ei `pääse läbi

(öösorr) lüü`türri `kuuled `õhta, ku mets on `vaikne, keväde `aigus

rukki põld tahi kevadist maa kündi ja kevadist sõnniku vedu

kui enne maarja päivä varesse muna pesas siis sue varane kevad

talvel madisse päiva ajal vahiti kust polt tuul on siis selle järel külveti kevade vili maha

siis akkavad kased jo mahla juoksema ku maa sulab kevade kevade onvad kannu õtsadki kõik märjad ajavad seda mahla üless

eks maru ilmasi õle kõige rohkemb kevade ja sügise

süksü

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


külgnema `süksül kävi (ulatuma) vesi vahest üle tie

`karva `lauko, `süksül `kasva , suur kriba

keväde odeti magassist `velga ja `süksül `makseti `vällä kasudega

`süksül on vie pääl `justku `keldased `taŋŋud

sügise `mennä `kartuli vagosi `lahti ajama

eks sääl ikke sügise on ikke kala ka vahel `oige `kaunis üväst

keväde ja sügise `püidäväd lohesi


Lügänüse


`mullu sügisel `lõigetud, siis sel suvel on kesä puud (suve läbi metsas kuivanud puud), `kuivad akkavad põlema iast

kui kevade `raiuti [puud], said `metsa üless `lautida, suvi läbi `kuivasid, siis sügise `tuodi lumega kodo, `üöldi kesa puud

jääb nüid kesä `põllust, kuhu rukki sügise saab `pääle

kesamaa on sie kus sügise tehasse rukkist

kedä sügise elämä `jäätässe, sie on elo `luojos

`engide päiv on `üsna `ilja sügise

senest jahust `jatkub `mulle sügiseni

sügise kisuti `erned ja `läätsed `kõige `juurikuiega maa seest üles, `siuti pisikese `vihta ja `pandi `juutide `peäle `kuivamaie

minu emä käis ka iga sügise - - kala`rannast (kalapaatide randumiskoht) `silku `tuomas

kui pihelgad `õitsevad, et `valged üleni, siis [on] ia `kartulisaak sügise

Savalas õli magasi ait - - keväde `anneti sügise `pääle `võlga, sügise veid siis kätte, kuli rukkide päält õli neli `karnitsa õli kasusi (laenu protsent, panga intress)

sügise kõik tüöd `kaane all, sis akkas `ketruss `pääle

kevädine lumi on enamb kui sügisene `sõnnik

sügise ku `külmetäb on maa konaras ja `rõudane

kui sügise künd `kõrratasse keväde `uvvest, saab maa `pehmest

kui puuleht sügise maha kukkub selite , tuleb keväde pali vett

keväde on [jänesel] `aŋŋe pojad, sügise kulu pojad

tegema sügise ka `kummitas (nokitsema, oskamatult) kududa

kured `vievad ühe `süöma aja `kaasa (lõunasöögikord jääb sügisest ära)

mä sügise tegin `vorstid siis `lõikasin nist `õige pisikesed pekki `kuubid sise

mudas ku sügise käis `karjamal - - no `niskess `kõhma (ketendavaks) läkst jalad obosel

keväde ja sügise on siin `kalda all `laata vesi, kuhu `puole aga `vaatad, kõik kohad `laata vett täis

emägä `käiväd `lennotammas, sügise äviväd `vällä

sügisene ilm on nii lirts ja lörts, et ei saa `väljä

sügise sadab `lörtsi lund, sie on loblakas (lobjakane)

sügise `este ja keväde tuleb lume `räntsaku (pehme, sula lumi, lörts), `vihmaga segämine

sügise `läksid `metsä ja nii`kaua ku kevädeni sai `mõisadelle puid `lõika

`autud `tievad [tee] sügise ja keväde `ninda purust, et ei `pääse läbi

Madise päiväl mihklikuus (21 september) [aeti] siad `lauta

kel puudu õli sie võttas magasi aidast sügise siis vei asemele

magasi ait sääl õli magasivili sies keväde anneti sügise pääle võlga sügise veid siis kätte

sügise mai põrnikad tulevad valgetest tõukudest

kui sue sügise õli sai viel pält mardi päivä karjas käia

eks maru ilmasi õle kõige rohkemb kevade ja sügise

aasta vuos

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


tänävu `aasta on ikkaldus `aasta, ei ole `siivu `vilja `aasta

si‿`asta (tänavu) omast käest leib

`justko `iire `korvad on `erne palod se `aasta

`toisel `aastal on kulu `eina ku jääb tegematta (mullune niitmata ja kuivanud)

no se `aasta on `korregad (tugeva kõrrega) rugid, `justko `pilliruod


Lügänüse


siad nie `enne `aastat ei lähe `juoksu (ind, paarituskihk)

kui ta (lehm) tulaval `aastal ei `juokse `ärgil, siis jääb `ahtrast

emä juo suri `seitse`kümmend `aastad tagasi, kabamüts `pandi pähä

ta (isa) sai [mõisast] iga `aasta kaks`kümmend viis `rupla kinkraha, sie `arveti `rendist maha

`kaeksa `aastaselt akkasin `lapsi `oidama, sain `kondorast (tugev, terve)

nelikümend viis `aastad sai mehega kuos elätud

`kuhja `varras õli `püsti `aasta läbi

`kirjutasid kääd (allkiri) `alle, `mitmest `aastast `annab `rendi `pääle

igä `aasta meneväd `käsnäsem(m)äst

sel `aastal on lakka `tuisud tulematta viel

juo `kõnnib `leiväkott (küür) `seljäs, nuo aga `aastaid ka

sie mies on jo mittu `aastat `luukand, aga `arstid on nüüd `praavitand täma jala `tervest

maltsapuu kasvab aastaga jämedämmast sõrme jagu


põhja-Iisaku


`aasta`rõngad `pienikesed nigu jõvi

nätälä viikko

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


(kesknädal) kesk `viigol jo `peigo mies kävi `pulmalisi `kutsumas

rüsä - - oli kohe paar nädälä (korraga, järjest) `juonega meres

kesknädälä oli uus `joulu

Joesuu mehed olivad nädälä `päiväd merel [kalapüügil], neil oli jää`putkad (ajutine elamu talvepüügi ajal), pien raudahi sies

nädälä kolm tagasi

umbes kolm se oli jo nädälä kolm tagasi

neli nädälä oli ikke pappi`tunnid ja `köstritund oli ka igä `päivä

`mardist kaks [nädalat] `katri , `katrist neli `joulu


Lügänüse


`kesnädälä kenä (laps, kes sünnib kolmapäeval)

`lammas `kannab kaks kümend kuus nädälä, - - siga `kannab kuus `tõistküme nädälä

no kui sie nädäl `piases `kuiva õlemaie siis tehässe mets `ninda eledäst `mustikist et

(ellujäetav vasikas) ku elovasikas omale jäi, siis tuli juo kuus nädälä `suoja `piimägä pidädä

kui nüüd tänä `ommiku [teder] `kutrutas, siis lue senest `kaeksa nädälä ette `puole , siis piäd lund nägemäie

igi`augud `ummes, mittu nädäla `saunas `käimäta, `este [tulevad] `mustad `trullid igi`aukudest , perä `valged

mittu nädäla `aige [söömata]

`nurga`naised, kuus nädälä `päälä `poigimist `võisid `alles keriku `mennä, sis `pieti `ingetänu (palve ema ja vastsündinu eest), et emä kosoks ja laps õleses `terve

kakkunädälä (taluteenija töönädal üle lepingus ettenähtud aja) iest sai kakku, `terve `leivä

kui siis `juhtub `vihmane nädal õlema, kie siis neid `jõuab `kieridatta (ümber pöörama, kaarutama) ja `kõrjada (heina)

noh paar nädälä nie (metsiste) mäng ikke `kehtib (kestma) tiad, - - `eigä tä `rohkemb ei `kehti tiad

kesknädäl õlid kogoused

nädälä perä [peale pulmi] oli `lango juot (langujoomad)

(järelpulm) `kingi`pulma `pieti kaks nädälä `iljemb, sis nied, kie lubasid `pulmaajal `kinki `tuua, tõid senel `päiväl `kingi ärä

nädäline laps, sie õli siis `kontsude sies siis säl `väljäl õlekubude vahel sääl

kaks nädälä `pääle `püöri`päivä vagane `lapski `tunneb, et päiv on kukkesamu `pitkemb

`nurga `vuodest kuus nädälä ei `tõhtind emä `vällä `mennä

nädälä `päiväd mitte üks `toidu `eine tämä suus ei käind

(jüri- ja jaanipäeva vahel külviaja sees) `külvinädalad akkavad `püöri`päivast `piale, `jaaniba nädal on `kõige `viimane

`mihkli`päiväst on kaks tõist`kümme nädälä `tuoma, `tuomast kuus `küündlä (küünlapäev)

sene nädälä õled `jälle juo `laisklemas (jõude olema, olesklema, töötegu vältima)

logiseb nädälide `viisi maas, ei õle `aige ega `terve

vahel on lumesadu nädälä `päiväd

läbi nädäli `vaide `lorgotas `ringi

kui mareta päiväl ja seitsme veljeste päiväl sadab vihma siis on kas seitse päivä ehk seitse nädälä taga järele


Jõhvi


no siis kui nädäla `päiväd jua õli seda `manti ette (varuks, tagavaraks) `kõrjatud, `laupa siis `einaajal ehk tüäajal [tehti võid]

kolm `päivä nädälas pidid `mõisale tüöd tegema `rendi ette

suvel `küäti `sauna iga nädäl, siis õli palav, igi ais jäi keha `külgä

külvi nädäläd õlid, kalenderis (tähtraamat) õlid kõhe (kirjas)

kenel õli `näitusest üks mies majas, sie õli kevade tüä ajal oma kaks nädäla mõnikõrd `vuaris

igas talus õlin kaks nädäla `kõrda - - siis `läksin `teise talu

kesknädela `õhta `enne `kihlamist läks peigmes magusa `viina pudeliga `kuulama

igal `naisel on kuu `riided (kuupuhastus), mõnel on kolm `pääva, mõnel nädälä `pääva

`juurikuid `juuriti üläs - - ja `maeti mättästega nied [puu] `riidad `kinni, siis `pandi nied `juurikad säält alt põlema, siis mõni küttis (mätastega kaetud puude ummuksis põletamine) põles nädälä `päiväd

alest kui `tehti `põldu, siis sie käis seda`muadi, et nuar leppa võsa `raiuti maha, siis `lasti üks nädäl lehed `kuivada, siis `pandi põlema, siis `kõrjeti raad `vällä, `ääseti sie maa üläs ja `tehti `õtra `päälä

`meie tegima `suuremb jagu `vilja kevade kaheksandel ja `seitsendel [külvi] nädälal ainuld maa õdrad tegima neljändel nädälal


põhja-Iisaku


üks päev kevade lueb sügise nädala

tulev nädal jo `lähvadki `liisu`poisid (nekrutid)

(kerge ajutine peavari, onn) `maarudes `einaaig sai elada - - einamad livad kaugel nädal ldi paigal

kuu

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


kuu on jo nähus

[lõhet oli] `augustikuu läbi

(maipõrnikas) mai mummukased maikuus lendäväd


Lügänüse


`käisima iga kuu jumala sõnal

vanad `jõulud õlivad `detsembri kuu sies

(detsember) `jõulukuust õli ikke lumi jo maas

kui keväde võttab külm `konna kudu, sis `augusti kuu sies võttab `kaurad

`septembri kuu sies piab õlema meil juo kõik `aasta `kõrjandus (saak) `kõrjetud ja `paigale `pandud

`aastas on kakstõist`kümme kuud

(mai) lehe kuu on `viimine keväde kuu

`lõikukuu


Jõhvi


`kuldane kuu

kuu akkab täis `saama

`leikukuu õli `õige `vihmane

päivä

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


tämä `ellä viel `viimisi `päivi

eläsin üsnä iku `päivi

tänä on `oige `elgas `päivä

se pani käsi sedämodi `silmä ede, `muidu `päivä - - `paistas eledäst

`päiva jamota (pilvi koguma)
jamotab, jamotab, `milla tulo [vihma]
nää `ilma jamotab jo, `vihma ei tulo

`juobuned mehed kisendäsiväd ja `taplesiväd üks `toisega `juobunes `päivis

tama on iga `päivä `juoma imos

`Mihkeli `päiväst `keideti olut ja `juodi `viina

`Mihkli `päiväst - - siis `oldi jo kesä tüöd kuos, `tehtü `pello päält

`päivä `kirka (särama, helendama)

(Lucioperca lucioperca) koha sie `plotniku `päiväpalk

`raske tüö `kurna mone `päiväga inimise `otsa

`päivä on jo `korgel

(päikesest) `päivä ei ole `lahti

`kaŋŋas on keväde `päivä kääs `pliekimas, `ehta labada kokko ja `tuuva tuppa

`päiväd `onvad lühükäised

Madikse päiväl ole kors akka lund vihkama

`Maslitsa on `liugu `päivä


Lügänüse


ele päiv

kui päiv `paistab siis `elgib (särama, läikima)

oma eloajal õlen kõik nägemised nähnd, küll üvi `päivi küll pahu `päivi

igä `issanda päiv

`jaagupi `päiväl viseti külm kivi jõkke [st vesi läks külmaks]

`juoksi `aader `päivä läbi, ei saand `kinni

vana Juri sie on igä päiv `jõudik (tööta, tegevuseta inimene, laiskvorst), mis `metsäs sie enämb käib

`küündla päiv õli `viimine jõul (viimane jõulupüha)

kadus `jäljetä (jäljetult, teadmata, sootuks, täiesti), tänä `päiväni ei õle lagele tuld ega `kuulund

`karja`laskemise päiv on jürikuus (aprill)

ein `sõisab mittu `päiva `kaares (niitmisel eele mahajääv heina- või viljaviirg) maas

`silmad `kardavad `päivä

`kaunike kõva tuul jua `mitmet `päivä

`ketraja vanamor, täristäb `üöse, `päiväl tämä äält ei `kuulu

tegimä keriku `päivä (kirikule tehtud teopäev), perä `landrat `päästäs senestigi `vällä

pese enne jüri`päivä (konnakudu) `konnakudega `silmi, sis ei akka `päivitus `pääle

(ilmastikust, õhust, ruumist) päiv on `nõnda kuum, et `kõrveteb

päiv on juo - - puu `latva `kõrgussel

mina ei usu sedä, et maakerä `ümbär käib, mina usun ikke et `päivä rattas `ümbär käib

kui `kaste `langeb maha, siis `tõisel `päiväl on kuiv ilm

(laupäevane) `laubane päiv õli, `pesti tuas põrandad

sel `aastal õli lisa`aasta, `viebruli (veebruar) kuu sies [oli] kaks`kümme üheksä `päivä

õle mul suurt tehä, `ninda sama logeren (logelema) ja `katsun, kuda saan `päivi `õhta

`loksob ikke `aige `õlla, päiv ikke `aige, `tõine `terve

kui puu on `päivä kääs, siis `lõhkeb (lõhenema, pragunema)

tänä lei päiv `lahti (paistma hakkama) juo, sadu meni üle

päiv on viel madalas (madalal) ei maksa viel menna tüöle

Madise päiväl mihklikuus (september) [aeti] siad `lauta

`mihkli`päiväst on kaks tõist`kümme nädälä `tuoma, `tuomast kuus `küündlä (küünlapäev)

mais lähäb kari pitkile päivile

kui sue sügise õli sai viel pält mardi päivä karjas käia