pitkulaine

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


tama jaludus (jalutamine) oli `pitkä

(`kasja = juuksepalmik) pats tüdöl on `pitkäd `kassad

`katski (mängu) `pulka oli `vaaksa `pitkulaine

se on ikke `pitkä inimise `korgus

käib ja `lahverdab pikki küla


Lügänüse


(lobiseja, latraja) kodu üks klobakalts käib `pitki külä, maja majalt, `räägib `tühja juttusi ja `kondab

`juokseb `pitki maad `ilma

`tõmmasin kuradile ühe käräkä (löök, hoop) `pitki `vahtimist

küll sai `rannas `paadiga `käiä ja, ja meres ja, ja igade pidi (igas suunas, igal pool)

jalgadest (kinni) vedäs `jalgu pidi tõist (kassi)

`pitka `pääle `maksas

jättäb kõik `asjad `liiga `pitkäle

kuer läsib (pikutama, lebama) palavaga `pitkäli maas

(liigaasta) lisa `aasta on `terve `päivä `pitkemb

emä on pitk ja `pienikene

sepp tegi liht`uksele `pitkäd `eŋŋed

pitk saba õli taga

`kitsad `pitkäd `pilve `juoned

`lauvad `kõmmelduvvad, ta `pitkussest ei `tõmma kõvera, aga `põigite

`tolli `pitkussed `karvased `ussid, jumala `kuerad (mitmesuguste liblikate pikakarvaline röövik, päevakoer), `alli `kirjud

(vesiroos) jõe `pumbud, `pitkäd, `valged `õiled, `ninda lai sie `õile nupp on küll kui sie `klaasi `pääline

(kõrtsis) `pitka kattusse `alle läks

(kohtusse) kui ei, siis las lähäb `pitka kattusse `alle, `kohto

`pitkä kehägä ja keregä obone

kole pitk maa `mennä

`korbitsad (metskurvits Scolopax rusticola) `lennavad `õhta, pitk nokk ies

(muna) kott venib palavaga `pitkäst

(röövlind) `kullidel on `laiad `siived ja pitk nokk

sie `kuuseke on `nõnda `veikene, ei õle `ühtä `kasvand `pitkemast

sie on siis `kõrge mies, kui on `õige pitk ja suur

(pikkusmõõt, käelaba laius) `kämblegä `mõõdan üht `asja, `kämble `laius ja `vaksa `pitkus

(tugipuu heina või vilja kuivatamiseks) `kärrissed, `metsäst `raiutud, `vaaksa `pitkussed `õksad `küljes

pitk maa, `annab `laatida (käima)

`õhjad võtta lappa `vällä, köis ka kui on pitk - - siis on lappandane (sebidus, kokkulapatud köis või kangas)

jättäb `asjad lohakalli, üks siin, `tõine sääl, vedeleväd `pitki maad
tüö on `õuve pääl lohakalli (lohakil), `kiegi ei `kõrja `vällä

vanamor juo `loksob jala pääl, ei õle `pitkäli maas egä ka tüö tegijä

(hobu reha) luorehal on pitk vars, kaheksateist ja kaks`kümmend `pulka

`ühte `puhku nagu pagana `luotsik (sõim) `pitkäli maas

mais lähäb kari pitkile päivile

maim on väga pisikene kala tolli pitkune


põhja-Iisaku


jalad ku `kougud (kõverad) ~ `mõisa `muonamel (suured) ~ `pilpad ~ `pitskid (peenikesed) ~ `suksed ~ `putked, `sääräd pikkad ja `piened

`paslid `viskan `nüöri pidi lappakille (lapiti) õla `piale