Saturday, November 8, 2014
ümpär' ümmärkäine
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo
Vaivaro
`käsnäd on `piened puu `külles `kopsigo `muodi `ümmärguised
nied on `kousid, `ümmärgäised `rengad
`raudased `kousid
(jõhvhein, tarnade perekonda kuuluv taim) jovi `einäd on `ümmarguised ja `valjud
`kuida `kallaspappi kamanda, siis vedäväd `nuota `ümber
`karja `kerda käis `vuoro `ümber külä
`ussi läks `kaula `ümber
`erned on keppi `ümber
`pitke `nuora `koilida (kokku lappama, rullima) kokko, `nuorast tehä just ku `ümmärgäine varo
`läätse`latsik on ohuke, `ümmargune [seeme]
`kepsi aja vokki `ümber
vogil on `lühti ka viel, `värtänä `seiso lühi sies, `püöri `ümber
lühü sies `püöri `värtänä, lühül on `traadised `ambad
midati maad `uvvest `ümber
Lügänüse
`valgete ihemikkude (koelmu) pääl `ümbär pae, `silmud kõik, pääd kive pääl, savad `alle vett, `õerusivad `niiska ja `marja `ninda?t paed `läksivad siledast `valgest ja `üöldi et nied on `valged ihemikkud
jue `kaislad on `pitkäd, `mustad `ümmärgused rohod
pada on `ümmärguse `põhjaga, pottil on `järskune põhi
päält õli `ümmärgune, `ninda `kandikas õli
kangraud (ümmargune raualatt)
`iire tie käib `ümber tua = kattusse `räistad `tilguvad
`iisib ja äärib, käib `ümber ja `luurab
[jõuluks] lakke rippudeti ilulühtär, `kartul, õled `ümbär
kui ei õld kes `karjas käis, siis `tehti sigule ühe maatükki `ümber aid
karuõhakad, nied `kasvavad `ninda `einamade `ümber, `suured jah `niskesed nuppud `otsas ja, on `niske `lillakas õis
obone `kierotab, `juokseb `ümber, `lauvustab (lautama) `köie `vällä
akkas `poistega `ümbär `kiemotamma
raud kividest aid on kerik`aia `ümber `tehtud (lõhutud)
kurg `kruoksub, käib kevade ema`linnu `ümbär
tuvid maja `ümbär `lendavad, `kluutavad: kulu- kulu
(koonlalaud) `kuondlalaba `ümbär `kierad linapihu, `kuonalt ei õle vaja tehägi, teräv õts käis `armi`auku
`pienike kõht `enne `kapja on kuod
rihm `siutasse `kuodi `ümber, siis `rauvutetta
suu `ümbär `kortsod, `nindagu kottisuu `kinni `siutu
`väiksed `kraasi`vaalikud `pöörlesid `trumli `ümber, `millel `kraasikord `ringi
kruop`üövel tieb `lauvad `õõnest, `ümmarguse `kummis teräga
(ketest puhastatud ja ümmarguseks hõõrutud viljatera hrl oder) `kruupisi teha `veskis, `kruubist on `kuoritu lese `välla
`kruupidest `panna suppile `suurust, siis jääb supp `valgemb
raud kived on `põldudel ja `einamitel, on neid `ümmärgusi ja `latsargusi, iga `muodi, mõni on `kruuvviline (keermetega, kruvijas)
`kuera`kaula nurk, `ümmargusest `vesseti, et siis palk akkas `sinne `sisse
siis `pandi kattel `kummukalli maa `pääle ja siis `pandi `selle `katlale tuli `ümbär
`ümmärgune `kupsik (kopsik)
kui ma lappi panen `pääle ja päält `servad üle `õmblen, sie on [et] `kõrvustab, `kõrvustas `augu `ümbert
`lauval kögäjalad, `kerge `ümber menemä
siis pidi tämä (leivataina) `vaalima `ümmärgusest ku kana muna ja siis rõhusid tämä `laialli
`istub `ukse ies, `päivä kääs ja `aigutab, enese `ümbertki ei `viitsi `kõrjada, laiskelajas (laiskvorst)
(`lavvu-) lautama obone `kierotab, `juokseb `ümber, `lauvustab `köie `vällä
maantied `müödä on üvä luok `ümber `käiä, `õtse `pääseb ka
riist on loppergune, ei õle `järsku `ümmärgune
(aiamaja, lehtla) lust`uonel õlid `sambad ja `väädid `ümber
`ahju `juures õli `ümmärgune sileda `põhjaga kivi, sie õli `lõmmu kivi (koldeesine kivi puulõhkumiseks ja peergude kiskumiseks)
`kuhja põhi õli üks nisikene `ümmergune maa lärekas (suur tükk, lahmakas), vettu `ninda suur kui `kiegi tahi
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment