hüvä

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


`jäämo üväst

emiss toi kaik oma `porsad üväst `ilmale

oluve raba on viel üvä, `tarvis `viiä sikkole ette (söögiks, joogiks)

(kaalumiseks esitatav mõte, arvamus) üväd edepanegod

püha`päivine tüö ei idäne üväst

üvä `iiva (pärm) `kergita üvast

tegi `oige üväd kadukse `juodod ~ liigud

oled üks üvä järele`andaja (järeleandlik) inimene

`kirgo `juures oli `kalmo `aida, `kalmo `aias `kasvas üvä roho

sie tubaka `palla üväst, ei ole `karge

aga sie `kaŕrust `oska üväst trubida, `lehmäd kaik `tullod tämä truva järele kokko

sie tüttö `oska üväst `karssi, tekkö `päiväs `pallo `liebe `valmist

`kaunikaised üväd `viljad

tama `kiiti miu tüö üväst

tama sai üvä `kingidus ka

tamal on üväd `korvad, tama `kuulo üväst

`korvad `onvad kluod ei `kuule enemb üväst

koht siul on üvä`kohtine `kohta

`eigä ne üväd `komped (elu-, käitumisviis) küll ei ole

tama on üväst `kuolidettu (haritud)

(kruusane) `kruusagas tie, se on üväst `kruusadettu

`kuuse `riisigäd on üväd `siened

sain üvä `kähmäkä (pahmakas) liha

pappi `andas `köstrille viel üvä `käntsü (suur tükk, käntsakas) liha

obose jalad on `kömbäd (tömp, kange, tönts), ei üväst ei `astu

(korraldama) `laadisimmo üvast sene `assa

küll sie `oskad üväst `laadi

üvä `latvagas ja tüvegäs puu

tuli `palla lahinal, `palla üväst

(halgas, kergesti lõhenev) puu on ka `lahke, sedä on üvä `lohka, üväst `lähtö `lohki

(sõmer, hästi haritud maast) `lahke maa, üväst on `künnetü, `lahke kaik, ei `rohto `eigä kive tükküsi

`lahked `ahju `lierid, `suitsu `männö üväst `vällä

`toine `naine magas oma `lapsega üväst

sie `oska üväst vene kielt `lassa

(rahvalaulude laulja) `lauliko on, ken `kangest `laula, üvä `laulaja

sie tüttö `oska üväst `karsi (kraasima), tekkö `päiväs `pallo `liebe (ppl, n, g `liebe = kraasitäis, kraasitud villarull) `valmist

`luorber tekkö üvä magu `liemele

lihagas, üvä siga

tegi üväd `liitkad (liigud)

üvä liem `panno kield `limpama

üvä `liugu (liugumine) `kohta oli `lapsil

vana lohaska (lohakas), ei `viitsi üväst `riide `panna, `riided kaik räbäläd seläs

isä tuli kotta ja `loitses (sõimama, riidlema) `minnu `oige üväst

puul on üvä `läükü (läige, läikimine) pääl

kodo vaabagad nied on üvad marjad magusad marjad

kase puu mahla on üvä juvva

sääl on üvä marjakas (rohkelt marju andev) maa kasva paljo marjo



(jüvä = teravilja seeme, vilja tera) üvät karisot `maahha

`otra `viĺla üväti, `toised `viĺlad nied ei taha üvämist


Lügänüse


üvä `õhtat

tuha siest `saama üvi `küpse (küpsetatud) `kartuli

[aunas] `erne palud `kuivavad üvast `varside `külles

pian oma `eidega elotsemma (teat tingimustes elama) - - `õlgu siis üvä ehk paha

`valgedest `ernidest saab muidu üvä supp ka

kõva `tervissega inimine, ihu`tervis on üvä

üvä peremies ei aja `kueragi `õue, minu `aetasse ikkagi (siiski, ometi) `tüöle [sajuga]

aga nüid on rukkid `peksetu, on ikke (tõesti, küll) `kaunikesest üväst saand

`ahju põrand `engäb vist, ei `küpseta änam `leiba üvast

jämedast jahust üvä `leibä ei saa

üvä jumala`vilja (teravili, teraviljasaadus: jahu, leib, õlu, viin) süönd luom

jõe `äärne `einama, sääl on üvä rohi

ei `õska `kündä üväst, jättäb vao `tervest ja `tõise `künnäb, jättäb `vüötilisest

kui jõgedes `käiässe kala `püüdämäs, on üvä kala vesi (kalarikas püügikoht), madal ja tasane

`valju `karvaga lehm ei õle üvä `piimälehm

iest ~ suu `sisse on üvä, taga `perse `lõikab `kaula

aga tämä `andas tubinaga (malakaga) üä kere`täie (peksa, noomida)

`lietrid `kestasid (kõõmama), sis `viedi `sauna ja viheldi üväst

`jäätand maa või jää `raiuta `kiimega (kiin), sie võttab üväst `lahti

korralik maja on sue ja `kindel, üvästi `tehtod

lähäb üht `santi tied `müödä, `kolgotab (rappudes sõitma) obosega `mennä, ei jõle üvä tie, `luobib `siiä ja `sinne

(konar) konerikkusi on pali tie pial, ei õle `ühta üvä `sõitada

sie on üva `suure `kondiga (jõud) obone

`selle `kärbäse `piitsaga on üvä koppada maha neid

(hästi toitma, nuumama) pere`naine ise `kormitas `luomi, `andas üvä `süömist, pani jahud `ulka

kui last kudistada, siis `lapsel on üvä miel

sie on üva kumm mida `tõmmab `kriipsu `välla (kustutuskumm)

`kummigud on üvad `saapad

sie on üva kumut (sahtlitega mööbliese) `mitme `sahkliga, `seie on ia `riiet `sisse `panna

sie luom õli üval `karjamaal, nüüd `tõisel `karjamaal, ei süö enamb, `kurdab (taga nutma, igatsema) aga oma `karjamaad taga

`tarvis `anda `kuitsule (lastel: koer) üväst `süia, siis `kuitsu `kasvab `suurest

(kuuvalgus) kuu`valgel on üva `kõndida ja `menna kuhu tahad

kust sie üvä on kui käre (kange, vänge maitse, hais) `suolane

sai küttepuu `innaga üväd `palgid

(halgas, kergesti lõhenev) puu on üvä `lõhki menemaie, on lahe puu

kie üvä obone, `kõnnib `lahke (kerge, ladus) `jalgudega ja `pitka samuga

üvä laht`valge (helevalge) `riide

`seltsis `käisima, üväst `saima läbi, `lantsad `poisid õlima

küll on ikke üva, kui omal on ka lappikene maad

`tõine `õskab üväst ujuda, siis laseb (laskuma, langema või heitma) `põhja (sukeldub)

siis õli ikke lettimist (vaeva nägema, midagi vaevaga tegema) `käiä ka, nüüd - - on sie tie `ninda üäst `tehtod

hästi kasvatav, rammutatud siin on lihav maa, `kasvab üvä ja vihane (erkroheline) roho

`Kundas on `poisikestel üvä `liugumägi (liumägi)

üvä `lohmakas lehm

kie on üvä elo pääl `naiste`rahvas, on lokk (lott) `lõuva all

obone ei `anna üväst `kinni, laseb `kõrvad `lonti

`veski käib lõginal, on üvä tuul

lörts obone, ei via üväst

(silmamarjad, trahhoom) ku on marjad silmas siis ei saa üvast silmi lahti teha