jako jaokkaise jaotte

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


oi ko siä said pisukaise `jaokaise

miu `kohti (jaoks) on sedä raha küll

`vennad `lähvad erite, siis jagavad vara `puolest

no lohe `püüki oli ikke `suuremb jago `pietri `päivä ajal

jakko g jago (lühike kuub, pihtkuub, pintsak meestel v naistel)

`enne `leigati ikke jao peräst (määratud-piiratud hulgal) `leibä

`ansi `lapsile `saia `jaote (jaoti, ositi) käde

`enne `leigati `leivatükki ka inimese `pääle `jaote

jaus`kunda

senest ei `jätkä (jätkuma, piisama) `meile, sedä on vist vähä

kas sedä tüöd `jätkä miu jaost ka

meil `einäd on juo `suuremb jago kuos

`kriimuline `lehmä on `äiä jago

`suuremb jago `üellä `kärnä , aga sügelikko on ka - - obosed `toivad sedä


Lügänüse


jagavus (juukselahk) on mend sego

tuo liha kauss `lauvale, siis on jagunikkusi (jaoline, osanik, osasaaja) küll

ise `puhmib küll
tõsele `annab jago perä (jaopärast) `leibä

juo sie asi akkab `kestama (jätkuma, piisama), saab jago kätte

`ennemast `anti `mitmes kõhas jao perä (määratud-piiratud hulgal) `leibä

(tükitöö) jagutüöl pidid jo igast `süömavahest vakka maad `kündamaie

vanemmatel õli jagutüö, mina ja kolm tõist `poissi `emma teht jagutüöd

`uuvvemb jago (põlv kond, sort, liik) inimised `üiäväd `atra juo sahk

minu emä tegi plini, nüüd `uvvem jago `rahvast `üiäväd lusika `kuogid (väike pannkook)

sarv `luomad ja obosed nied `juoksevad (pulmlema) ikke kevädest jago

vagast jago (-poolne, -võitu) inimine - - ei `räägi pali ega

tämäl on vähä `arvo ehk vähä jagu (aru, mõistus)

`talve õli `tõises jaos (osakond), ei akkand lugema

sie on minu jago mets

`ennevast ei `tõhtind `keträdä `neljabä `õhta, kolm `neljabät `enne `jõulu, sis õlivad jaguajad (aeg mihkli- ja mardipäeva vahel (ka ennejõulune aeg), mil (neljapäeva) õhtuti tööd ei tehtud, vaid viideti aega mõistatamise ja jutuvestmisega)

kui vanad inimesed aasta sees ära surid, siis peeti jäguaega või hengejootu

`enne `jaodeti kerikus `vaestele `leiba ja liha

sae `ambad ei õle jaos, `tarvis akkada `saagi jagama (saehambaid laiemale väänama)

`mõisi ajal siin `rendikõha järele õli igal oma `karjamaa jagu `välja `mõõdetud

sai sie [tütar] mehele, siis akkas `tõisele jago tegemäie (pärandust, saaki jaotama)

`eile `alles `preiliga jagasimma (sekeldama), midä nied käsi tahud õlivad

isä jagas igäle ühele oma jago (varem) ette

kõik isä jagas liha igale kätte

aga `suuremb jagu õli `niskesi `ihnurid pere`naisi talus, sie pani apu`piimä `kaasa [karjasele]

`lahja jagamise päiv - - kui `anneti `lahju [pulmas]

`pruudil õli `lahjavakk (veimevakk) `lauval `kraami täis, säält tämä jagas `tõistele

(isamees) `issames jagas `viina

ja isäme süök (pulma lõputoit keedetud isamehe ostetud ainetest) õli `jälle siis sel `ehtal siis kui sedä `lahjad jagati

isasi `lindusi (mesilasi) `talvest neid [tarusse] ei jättä - - isased `aeta `vällä ja tappeta `vällä
isased on sugutuse jäust `vaide

`enne surma jagas oma varanduse `vällä

ühe obose `rauva jagu `rauda

`käisin `ilma`jaota (põllu tükk, mille järgi mõisas vanasti arvestati teokohustusi) tüöl, nuor õlin, tegin, pali `jõusin

sõredad jahud `kiideti `kõikse paremad õlema jahu`suolavie (jahukaste) jaust

mul on kõik `suuremb jago jalal ein, `lüömättä

sadula `külles jalustimmed, `rauvad, `jalgude jaost

kaks varest õles tappaned kana ärä, mei `saima `jaole ([kuhugi] õigel ajal [saabuma], abiks [jõudma]) `jälle

sene jaust on `riistad

tüö on peremme, üö `poisi jaost

`tütrukud `suuremb jagu `kaubeldi ikke `katrinapäst `saadik

panema kahenemise (kahanemise) jago `pääle

üks keit on ubi viel, ühe `kõrra saan `keitädä , on viel ühe `keido jago
tuob `kaivust `keido vett

väike koorem üks `saadu jago [heinu], kaks kolm `kimpu saab

keriku `sandid , kie `kõrra `saavad keriku `uksele , siis kerikumies jagab `leiba ja `võid ja

(vahesein) nenä kono jagab nenä kahest

takku`kuondla jaost õli `kuondlaark kahe`aaraline

`lapse asemme jaust - - `pieti mittu `õlgidegä `täidedu kottiku (aluskotti)

`lapse jaust õli `kummitiss (lutt) - - `pandi pudeli `õtsa

lisandik `anti `mõisast `mõisa`maade jagamisel

lugu `aspel (mis lõngu pasmaks loendab) ja, tämä piab lugus sene kõhe, et saab täis jago

`villa`veskis `tehti `lõngaronitsad (lõngapool) - - `villase `kanga `lõime ja kue jaost `valmis

maltsapuu kasvab aastaga jämedämmast sõrme jagu (võrra)


Jõhvi


jagune: jagused ([kellegi] jagu, [kellelegi] kuuluv)

kie ei õle saand rukki maha [õigel ajal teha], tehend lume `pääle, `äästand `üöse maha - - pidand jago `üöse tegema

jago üöd pidid õlema (jaguaeg = aeg mihkli- ja mardipäeva vahel (ka ennejõulune aeg), mil (neljapäeva) õhtuti tööd ei tehtud, vaid viideti aega mõistatamise ja jutuvestmisega, KuusSalo: aeg novembrikuu algul, kui merevesi hakkab külmetama, JõeLähteme: kui vied `reisivad, `tousevad ja pagenevad, siis on jaguaeg)

väli õli `lõikajate vahel jagatud esidest

`sirge jagavus (juukselahk)

`kasvu`kannikas, sie jagati `laste vahel `vällä

(taibukast, arukast inimesest) ei sie ädä ei jää, sene pia jagab

kasukas on `lamba nahast `suuremp jago

jägusöömaaeg tehti, mõisas ja külas tehti, kutsuti kokku, kes seal peres olivad tööl käind, et egaüks peab saama sellest vähemalt üks kõhutäis süüa

`kaasik, `naine vai `tütruk, kel kuda `juhtus , jagas [veimi]

`meie tegima `suuremb jagu `vilja kevade kaheksandel [külvi] nädälal

`algu`kannigas sie õli `kasvu`kannigas, sie jägati `laste vahel `vällä

nüüd kevade `jääti kesa sügisest rukki jaust, `sinne `miski `päälä ei `külvätud

`suure [hobuse] jaust ei õld `nindapali `muana, sie õles jäänd `kondisest ja `lahjast nagu koleska (kronu) vähä ajaga

pia jagab nagu `kuarelahutaja (koorelahuti)

`suuremb jago `niinist sai `kieratud `köisi ehk kanepist

`esmisbe `ommiku, siis `suendeti pühäbä `õhtane supp, aga siis lihajaud õlid `õtsa `süädud, `ommikust siis `tuadi `silku