Thursday, November 27, 2014
kevät
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo
Vaivaro
meil siin `vieti `kalda`nuota (kevadiseks räimepüügiks) `randa
keväde odeti magassist `velga ja `süksül `makseti `vällä kasudega
(noor kuuse kasv) keväde on kasvo`oksad (~ `kasvo `oksad) kuusel
tuli `maksa `renti [kalapüügi eest] sada `rupla kevädes `ranna pääld
keväde ja sügise `püidäväd lohesi
maa aja `kirsi üles, se on keväde, ko akka sulama
kevade kui jo ilus, kova `kaulad `kiistavad `rannas
`kaŋŋas on keväde `päivä kääs `pliekimas, `ehta labada kokko ja `tuuva tuppa
kui `kiuru `laula, siis `tullo keväd
`läänetuul, sie piäb ikke `suoja vie keväde `siie [tooma], siis tuleb ikke [kala]`parved `liikelle
keväde vahel voieti [parkunud jalgu] appu `mandiga
Lügänüse
kevat on `kõige `pienemb vesi
kevätse (laus) `laama vett kõik maa täis
(kevadepoolne) kevädest `talv(e)
kevä|tämä (kehvaks, kõhnaks jääma)
neil igä keväde `luomad kevätuvad
meil ei õle `lehmäd `millagi kevätunned
nie (kalad) kudevad `ennemitte (kiiremini), midä keväde `nuodaga `tõmmetasse `servast
kabusta `istandased keväde pane maha
`õtrad on kahe`kõrdased (vilets), kui keväde `vihma ei tule
keväde on pali kana `varbu (nurmenukk Primula veris)
karukaur on `kange `külmä kevädega `viljade `sisse toppimaie ja rukkide sies `kasvamaie
Savalas õli magasi ait - - keväde `anneti sügise `pääle `võlga, sügise veid siis kätte, kuli rukkide päält õli neli `karnitsa õli kasusi (laenuprotsent, pangaintress)
(oks, mis ajab juuri ning hakkab kasvama) `kasvu õks on sie, mida õks suvel on `kasvand, seda võib `puokida `järgmine kevade
kui keväde võttab külm `konna kudu, sis `augusti kuu sies võttab `kaurad
(sööt) kelo `künnetasse keväde üless ja tehässe lina `pääle, sie on kelolina
kui kevade `raiuti [puud], said `metsa üless `lautida, suvi läbi `kuivasid, siis sügise `tuodi lumega kodo, `üöldi kesa puud
kevade `peksäb `talve (sajab vihma ja lund läbisegi)
arv maa, on kevädesed üö `külmäd, `kergitab üless
sarv `luomad ja obosed nied `juoksevad ikke kevädest jago
kevädine lumi on enamb kui sügisene `sõnnik
kevädine `niidus – `vaivased `villad
(igal või mitmel kevadel) nüüd `saavad nagu kevädittegi pali `luomi `õtsa
midä keväde `nuodaga `tõmmetasse `servast, ühed on kirskalad (kevadräim), `tõised on `võrgukalad
keväde `laulavad - - nüüd on `kiuru kiel `lahti
kevade jõgi on kohol (vahul)
kevade jõgi ja kõik vesi kohotab `kalda `vasta `nõnda ku kieb kõhe
(küntud maad uuesti läbi kündma) kui sügise künd `kõrratasse keväde `uvvest, saab maa `pehmest
kurg `kruoksub, käib kevade ema`linnu `ümbär
`kruuksima on Kevade kurg `kruuksib
`konnad kudevad kevade
vesi on `õige ajand jääd `kuhja kevadel
keväde kukketavvad murakad
kui puuleht sügise maha kukkub selite, tuleb keväde pali vett
(sügisene või kevadine) jänesepoeg keväde on [jänesel] `aŋŋe pojad, sügise kulu pojad
(kuundelemma = vagusi konutama) [liblikanukk] `kuulab lakkas `talve läbi, kevade `kasvavad `siived `selgä ja lähäb meno
keväde kui kägo kukkub, siis võtta `ommiku käo pettist (linnupete)
(lõoke) `künnilind akkab kevade jo usina (ruttu) `laulamaie, kui jo maa ja `väljad akkavad `paljast menema
keväde ja sügise on siin `kalda all `laata vesi, kuhu `puole aga `vaatad, kõik kohad `laata vett täis
kui lina `västrik tuleb keväde lagedalle, siis tuleb kurg ka
(`laigas g `laika = kamakas) neid `laikaid on kevade jões pali kõhe
keväde on jää `laugemise aig
(mai) lehe kuu on `viimine keväde kuu
kevädel kui sue tuleb, `ninda kõhe nämäd (kärbsed) `lennotavad, tulevad elo
`liplikud sittuvad kabustie `pääle, sittast tulevad `ussid ja kui ei tappa maha, siis keväde tulevad `liplikud lagedalle
nied lohod siis, `tõmmeti pää `puolest ja nied `lauditi `tõrre `põhja - - kui keväde õlid `kapsad `õtsas, siis `süödi neid `tuoreid `lohkosi
keväde `luodos läheb rohelisest, `nuore roho lõhn ja päiv `paistab
maa `ingab iga kevade nisukest `luhti (auru)
kui keväde on juba vett, lumi `viega segamine, [see on] lume `ühmä (vee, lume ja jää segu, jääsupp)
`este ja keväde tuleb lume `räntsaku (pehme, sula lumi, lörts sügise), `vihmaga segämine
tuul lõhestab mokkad `vällä keväde
sügise `läksid `metsä ja nii`kaua ku kevädeni sai `mõisadelle puid `lõika
`autud `tievad [tee] sügise ja keväde `ninda purust, et ei `pääse läbi
(öösorr) lüü`türri `kuuled `õhta, ku mets on `vaikne, keväde `aigus
rukki põld tahi kevadist maa kündi ja kevadist sõnniku vedu
kui enne maarja päivä varesse muna pesas siis sue varane kevad
talvel madisse päiva ajal vahiti kust polt tuul on siis selle järel külveti kevade vili maha
siis akkavad kased jo mahla juoksema ku maa sulab kevade kevade onvad kannu õtsadki kõik märjad ajavad seda mahla üless
eks maru ilmasi õle kõige rohkemb kevade ja sügise
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment