Friday, November 14, 2014
puolee
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo
Vaivaro
(emaauk) emäavando on keskkohas, `toine `verko käib `toisele `puole
edevä `poiga, tämä igäle `puole toppi kuhu `tarvis ei ole
`Aabramiotsa talod, nied on `Soldina `moisast mere `puole, iseäranis (omaette) `metsa `servas
kabukad on `keträluust `saate, `puoled sugad `polvest `saate
midä siä kegodad igäle `puole `ennäst
siä oled üks `kekso, igäle `puole `keksid
(tavaline, keskpärane) `keskmine inimine oli näo `poolest
rahal on ühel puol `kulli, `toisel puol `kirja (metallraha numbripool)
puoltoist `aasta olimo `välläs, no `toine suvi tulimo kodo
puol `krossi (hulgamõõt) on kaksteist tosinat
`ühte `krośsi käis kakskümmend neli tosinat
kuja `müödä tuli `karja `vällä ja läks mere `puole
`puolest `kullast tehä `sormuksed
`puole `vaksa `korgus
senest rattast `kieredä `tüüri, kuhu `puole taheda `laiva `käändä
`toised küled `kieredä `pääle `puole
lüligäd (tiheda süüga, lülipuiduline) puud ei lähe `puolest
tuul oli maa puolt
Lügänüse
mida nüüd `teie `puole `kuulub
(pooleli) jättas tüö `puoleli (uuem) ehk kesekalli (vanem)
mättäd `lauditi `unniku kelo`puoline (pindmine, kamarane) `alle `puole, kelo`puolise seneperä et `auvutas (muld mäendas mätast)
`pruudi `puolised `saivad sõrm`kindad ja kappukad
`Kestla `metsäs `tehto pühä`päiväl `einä`kuhja, nüid on kuhi `puolelli, `ärjäd ja `saadud `juures – kivistänned (kiviks moonduma) kived
sureb isa, `kaotad `puole, sureb ema, `kaotad kõik
(südaöö, aeg kella 12 paiku öösel) kesk üö ~ puol üö ~ südä üö
`kerge ja `erkos igäle `puole menemäie
tegi `iuksesihi, `este `kukla päält `tõmmas `arjaga ette `puole
kui nüüd tänä `ommiku [teder] `kutrutas, siis lue senest `kaeksa nädälä ette (tuleviku) `puole, siis piäd lund nägemäie
tien ihu ja `eŋŋe puold tüöd
`küüned igäl mehel oma `puole
laps kui `sündis, siis üks puol õli `iirenägo, `iiresilm (väike punnsilm)
abe `itsis `issanda `puole (surnud)
õlen puol`istukalli (istukil), ma `istukalli saan magada
`juunikuu kisuvad `päiväd viel pereme `puole
`puoled `päiväd `onvad `jõuted
`puoled jättasin `omsest
pilv `kaalub (vajuma, kalduma) `sinne `puole
(maakaart) `kaardi pääld `näideti misikene õli maa ehk puolsaar ehk meri
inimine, kie ligidalt vahib, puol`viltu, on kana `silmad (lühinägelik) pääs
(laes konks, kaalukang) `kaalu`rõŋŋas kesk `kaalu `kangi - - kahel puol `kangi `õtsas `kaalu `aisad
(k a t u s e t ü ü p e) `puole, täis `viiluga kattus
(ostu-müügiakt) kaup jäi `puolekalli, `kaupa ei saand
ühe `puolega kaur, `enne seda `üeldi `turgi `kaurast, nüid `üeldasse lakk `kaurast
`turgi `kaurad – [neil] ühel puol rips
`kaura ivad on ikke kahele `puole
kus labajalg akkab, sääl on `keträkont (pahkluu), kaks `keträ`konti, üks sies, `tõine `välläspuol
kaul pikkal, ette `puole kõveras on kegokaul (pika kõvera kaelaga )
kehä `luomu puold viks ja ilus inimine
`miestel on ka [vesi] `puole keres `saadik (vööni)
`tõine on `kerge mõttega, igale `puole lähäb, kuhu `mõtleb
igäle `puole tämä `kiemutab (kärsitult ruttama), tahab `mennä
(kiire, kärmas) `kiirekas inimine `jõuab igäle `puole
üks `püüdäjä, oma `puole `kiskuja (ihne, ahnitseja, omakasupüüdlik) inimine, tämä kobika ei jättä
sulane kisub (hoidma) pereme `puole
`päiväd kisuvad sulase `puole (lühenevad)
`kuera puolvend (rebane) `klähvib `kuera `muodi
(kongnina) komonenäl kahel puol nenä luukomod
puu `telgidega `vankril `pandi ette ja taha `pääle `puole `telgä
nüüd ei õle `puole `kopkasi rahasi
piab vähäsel elämäie, `kopra (kämmal, pihk) `puudub igäl puol `põhja
puolsae `kopra (pootshaak)
kui vikkastinina `alle`puole jääb üks puol `tolli, sis on vikkast `koukos (teravnurkselt), `õieti `õtsas
kõva `kange viin oli `kõrtsis - - `maksas neli`kümmend viis kobika üks `kruusku, `arvada `puole`tuobine
kahel puol `õtsa ies on `juuste kube (juusteta oimukoht)
`kulbiga `annetud, `molliga `võetud (kie `puole aruga on)
kui kuer `kuulatab, siis paneb `kõrvad `püsti, `kuulatab (korraks tähelepanelikult, teraselt kuulama) kust puolt krabin tuleb
(väliskõrva osa) `kuulme leht on pisike krõmps põse puol
tüvist ikke on kõvad ka, `latva puol on rabe
kaul kõveras, ühele `puole, `tõise`puole `püöräda ei saa, on kõverkaul
ajas uherdi käbi (oherdi või vindla teravik) `puolest
`õhta puol külg `vuodab (voolab tuppa, laseb vett läbi) [katusel]
`küündlä`päiväl on puol `talve `õtsas, `talve südä tehä `puolest
(omakasust) `küüned igäl mehel oma `puole, nied `sitked inimised ja `ihned
kui kuu on selite, `küüned üles`puole (kuusirbi teravik), siis tuleb `selge
mere `puole `menna ei õle `metsa, on lage maa
(seedehäirest) kui liha on puol `räitand, tieb siest `lahti
tämä on viel `lapselik (lapseealine), `puole kasuga
[puu] `latvad `lassasse kõik ühele `puole, ei sääl õld `vitsa `tarvis egä kedägi
`lastemärk on kriips, `põigiti, lühike, `piene `sõrme akkatusest all puol, `ninda mittu `kriipsu, `ninda pali `lapsi
`põõna sae lehel `onvad `viltu `ambad mõlemale `puole
kui tuul on mere puolt, siis tuleb mere `leitset (aur, ving), mere udu rikkub `viljad `vällä ja `lambad
siin puol `silla`orgo on liba (järsk veelangus) jões
tüö on puol liba loba (lohakalt) `tehtod
õli `ästi krõks poiss, iast `tantsis ja libe (kärmas, nobe) igäle `puole
kui taheti `kierada pahemitte `puole, siis lippeti `kiereti `tõise saha pialt `tõise
(laad, füüsiline eripära) `luomose `puolest ilus obone
sie on `kange oma `puole `sisse `lüömä, võttab igält puolt, kust saab
talvel madisse päiva ajal vahiti kust puolt tuul on siis selle järel külveti kevade vili maha
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment