kelo

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


midä maa on old kaks kolm `aasta kelost, siis `sinne tehä lina

`lähmo `sinne kelole `marjale, kelo pääl on pali maa murakko

puna`einä `kasva kelode (küngaste) pääl

kelo ma, se on kaks kolm `aasta `kündämättä , se on kelo maa lina

(kelosti|kko g -go = sööt, kelu) kelostikko, sie on jo mittu `aasta `kündamatta maa

kelostigod on jäänd kelo, `süöti
Lügänüse


nied õlid kana kõlud (väljatuulatav kehv v. tühi tera), `vilja `pahma saba

kelo (kesa, sööt) `künnetasse `kirsi päält, siis kelo on rabe

`põllud `jääväd keloje, akkavad `rohto `kasvama

`välja `servas `põllu `servides on `niskesed kelo tükid (heinamaatükk, kõrgem koht)

`kündämättä kelo [on] `einamaa

kelo õli kodo `juures, kel õli vabat maad, se õli `einamaa

kelo `künnetasse keväde üless ja tehässe lina `pääle, sie on kelolina (söödil kasvanud)

kelulina `tehti kelumaa `pääle, kelulinad on `kõikse paremmad

mättäd `lauditi `unniku kelo`puoline (pindmine, kamarane) `alle `puole, kelo`puolise seneperä et `auvutas (muld mäendas mätast)

kelomättäd on `künni (küntud maa) pääl, `uudismaal


Jõhvi


põld on kelus ehk `süätis

maad ei `künnetud ülesse, jäi kelu

kelu on üks liiva suss

ei tasu `sõnniku `raiskada, las jääb paremb kelust

kelo tükkid on `ranna `ääres

kelo on `karjamaa

kelo maa `külvä lina, siis `kasvab ikke ia lina ka

(hrl pl väljatuulatav kehv viljatera või kesi) kõlud nied õlivad juo `niiskesed, kel ei õld enamb `tuuma sies


põhja-Iisaku


inimesed surid `vällä, maa jäi kelu

kelu oli, aga säl kelul `kiige meil ei old

mis se kõlupia (rumal) nisukesest tüöst aru saab