Sunday, November 2, 2014
esi(mmäise) etee es'tte ies-pite
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo
Vaivaro
esi `müödä `külvedä
mene esimigost (esik) läbi, sis tulogi tuauks
laps oo sie vana kihelga (edev, tüütu)
(kiiker) `kiikariga vahida, `kiikar tuob kaik `silmä ede
pane `kraani `astele ede
kihulaised `kuulutavad `vihma ede
`kellod `käiväd vahel ede
esiko g -go
isä mies `soitaski esimäise obosega
`pruudi sisar oli vahel ikke esimäine `pruudi `korvas `istumas
(esimäisest = esimisest) mie nägin esimäisest (kõigepealt) `sinnu
`karsis `villo ja sai esimist `kerda `karredus (`karsitus)
(varem mitteesinenud või kogetud) esimäist `kerda ~ esimist
`mullika tulo esimist `rohto `piimä
vokka `stengi sie on esimäine `jätkö [mastil]
kahe `mastiga on `kuuner, sel on esimäises `mastis raad
`kolme `mastine `kuuner `laiva
`kolme `mastine, sie on `kuuner `parki, tämäl on ka edumäises `mastis raad
`ostin tume rohelist `riiest, tahin `este eleda rohelist
`este tehä `kuhja lava
`este `karti `kaiki küläinimisi
voib `olla et iespide (edaspidi) tulo paremb `aiga
(mardikaline) `iukse `leikajo – `sarved on ies
ei `vaise inimise iest uolt ei `kanna `kengi
`kummi on `ahju suu ies
`pliida pääl on `kummi, kust `öürü `lähtö `vällä
`kaura `leikus on ies
Lügänüse
tieb oma `kelmistükkisi edesi `ühte `puhku
(kingitus) kink `asja ei tõhi `anda edesi, piäb omale `oidamaie
tüö akkab juo `liikumaie, akkab juo edesi menemaie (edenema)
`kindel inimine ei `räägi juttusi edesi tagasi, piäb oma `kiele all `kinni
kottinipp on esimine sõrm, kottinipp nippib kotti
`kihla `sõrmus õli pahemma kää esimese `järgmises `sõrmess
(kalendriaasta seitsmes kuu) `omme on esimine juul
`kuori`lauljad `käisiväd `jõulu esimise pühä kerikus `laulamas
`tõine õli taga `kammer, `tõine esimine `kammer
`juudi usuline `luoma esimist `õtsa süöb, tagumist ei süö
`laiva nenä ekke läheb ies - - tagumine õts on jo lai, esimene õts sie on teräv
kui `tõine akkab `krunti pidama, siis `tõine `aitab `tõise esimese (esialgne, esmane) `õtsa `piale
emä käik (esimene käärimisprotsess viinaajamisel)
(viinaajamisel) vahest tuli kolm `ämbri täit sedä esimist
sie õli esimine juoks
esi akkatuses õli iad `ilmad
esi`algust ~ esiakkatuses ma ikke sain viel omale oma `kraami `valmistada
`enne `kutsuti ka `aida esik, nüüd on treppi `pääline
kolhoosi esimees – spor üld `koluo·si vanemb ehk esimies ise läks `einamad `mõõtama
[kevadel] esimine vihm peseb `talvise `kõntsa
esimesed kured kui `lähvad, siis on `kõige paremb aeg rukkist teha
`karja leib on esimine leib ja `viimane leib
`ernepiim on esime, mis lehm `andas
palk läks ~ meni esimese `lopsuga (korraga, ühe hooga) `paigale
`õemel õli esimine `õigus isames `õlla
`lapse `oidija kääs, nüid võib akkada `lapsi tulema, `trüöstitäkse emä [kui esimene laps on tütar]
`einostus `kondiga vana`aasta `õhta - - `kelle `kondi kuer `enne `ahmib, sie `este mehele [saab]
nüüd on `leier, aga `estemb (esiti, ennemalt) õli krants [pruudil laulatuse ajal peas]
`estegi `tehti viel `paksud, `toimised, täis`piiku [tekid]
magamise `juurest läheb [karu] `juoksu
tämä `estest (kõigepealt) kohotab vai `ehmätäb
esi `algune maks `estegi, siis tuleb perä viel midä tuleb
`estest `justku `alvas, siis jäi `nõtra`mielisest
`este tulevad `lapsele, `neljä, kuni `seitse `kuuselt kaks alumist imemise`ammast (kaks alumist piimahammast), imemise`ambad ei õle terävad
[varas] `este `kasvab `nõelast `vällä, peräst akkab ovost ka võttama
õli `este küll `sirge `seljäga, juo tämal ka kakk pihas (küür seljas)
`este valu`iivendus käib `rindualt läbi
valestab, `este ühegä ia, perä `tõisega ia, pahandab esimist taga, `niisike on kahe`kieleline (kahekeelne)
tieb `kaula `kolkasi `lehmidelle
(endisaegne kütke) `kaulakolk õli `niinist, `metsä`nurgas kisuti `niinepust, `kuore alt `niini ja sis punuti `kaula`kolkisi, mõni tegi ka sasilina pihust
punuti `este ku varu, sis varu varust läbi
`este `üöldi `kirbusittane (tedretähniline) nägu, pisikesed täppikesed näo pääl, ka käsi`vartel
`este `ütlesivad et must`rästas, nüüd on kuldnokk
egä üks kuldnokk viel kevädet tuo
`este õlivad kuleri `kellad (vasest valatud loomakell), nüüd `onvad kloba`kellad
kuleri `kellad õlivad `aisa `kella `muodi, raud kara sies, rihm õli taga ja rippus `lehma `kaulas ehk obose `kaulas
`este eleti ja `õldi kõhe ku täid `kärnä`kuorikus, üks tuba ja suur pere
`metsäs `aetasse `laŋŋi sihid `este `sisse, sie jääb järele ja sie jääb `laŋŋist (raiutud või raiumisele määratud metsaosa)
`liiva ang õli `este `männiku `ääräs kole `kõrge, nüid on juo madalammast vajond
siin õli `este `liivakõrb, ehitäsima `uoned `liiva`kõrbe `äärde
siin on `liivane maa, `este õlid `liiva`lieted, `lainelised `nindagu mere`lained, tuul ajas `liiva ühäst kõhast `tõise
sie läks `siene `inna iest (väga odavalt)
kõri lapp on ies `eŋŋe`augul
ies on `istepenk, `iste`pengil saab `istuda kudumise ajal
kahel puol õtsa ies on `juustekube, `juustekubed
kakkunädälä iest sai kakku, `terve `leivä
(hobuseraua kujuline prees) `kaularaud õli pries [meestel], `kanneti `särgi ies `kaula`rauda
vanal juo kegolõug, suu `sisse`puole, lõug ies
`laududest `kuera `putka (koerakuut), auk ies
võtta oma `kossid iest
veräväl on krampraud juo ies
`luodod kõhe kämä`lõuaga, `kandiline lõug pikkal ies, lõug kämäs, tige
poiss on `kange `lõikumaie, `piiad samasugused - - `pussid `peida `tõiste iest `vällä
nüüd ütleväd iesti kiel enne õli maa kiel
(vares) kraaknokk `kraaksub ka `vihma `õhta iel
Töröska `kõrval `iemmal `istus kögevits (-a = pruutneitsi), nuor `tütrik, kögötas ka `tõiste `kõrval
(talu ühismaakasutuse ajajärgul) lappitalu `karjamaa õli talukõhast `iemäl, `einämad õlivad `kaugel, `mitmes `kandis
tulin `iemält kodoje (koju)
`ketrades tuli vokkirattast `kääga esiperi (ruumiliselt edaspidi) ajada
kui tagurperi ei `õska `külvada siis `külvetasse esirperi
(põhisõna hrl lühenenud: -pä) esmaspäev esis`päiväl `mendi ikke tagasi
`essispä `ommiku vara läks küläst `vällä
esispäne esmaspäevane espäne ~ esispäne päiv
sie on esi vaaks, `tõine vaaks on `pitkemb `puole `tolli
hrl pl vanavanemad, esiisa või -ema – spor üld kõik nied Tarumid õlivad ühest esivanemmast saand
esmaspäev `esmispä – edos (esmaspäeval sündinud lapsest)
sinine `esmispä (pohmellipäev)
`läksin `espä (esmaspäev) `ommiku `lauta
`espä `onvad `Püssis `laadad
kaks `espät `järjessutte
`poistel sinine `espa (pohmellipäev) `jälle
espäne esmaspäevane `espäne päiv
järjestikku kaks `espät `järjessutte
puujunikad (suur ümmargune asi v olend) õlid kodo `tehto, kottiga `espä `viedi `ommiku obosegä [leeri kaasa]
pois suur junikas, täis mies juo
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment