kesi keskess' keselline kesennäine

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


tüö käsil (teoksil, tegemisel, käimas), midä siä tada siis kesi jädäd

`mitmede majad `jäivad kesi (pooleli) ehitusele

tüö on kese ~ kesekille

`salvuss, viel on keseline maja

miul on viel keseline paberossi

kaig tüöd `jäiväd keselisest

`justko keseline on se juttu

tamal on kaik tüöd `kerras ei ole midägi keselist `asja

kesenäine tüö

`vennaste `keskel ei tohi `riidu `olla

niet ku `rääkid omas `keskes, vat on `kuulla `kiele `murret

(hrl kella 8 ja 10 vahel) kesk `ommik on neli, neli samu [varju pikkus]

`päivä saa jo kesk`ommiko

kesk `kohta on kova [kapsal], sie on `kotsana

(kesknädal) kesk `viigol jo `peigo mies kävi `pulmalisi `kutsumas

(keskõhtuline) kesk `ohtaline (kirjakeelest laenatud)

sidemega `panna `viĺla vihod kesskohast `kinni

tüö `tullo jättä kese, `toisest `kerrast

kesk `kohta on [kapsal] kova (krõmpsuv, karge)

kus kaks ovost käviväd ratta ies, siis `tiisel oli kesk`paigas


Lügänüse


tämä (talleke) inimistest enäm maha‿i jäänd, inimistes (inimeste keskel) õli üless `kasvand ja õld

nagu `einä tüö `präigus, tämä tios on, aga on kese, ei õle `valmis

`eile õles `õltki rukki kese, aga `vihma ei tuld, sai `välla lõppetud

tie kese (jäta pooleli)

`kimbur piim, ku ta on kese appu

mina õlin kese `lierimatta

kese une on üles tuist, `püüjäb `jäädä tagasi magamaie

[regi] on `vaide kesekälli, ei õle `raudu all

tua `salvamine kesekalli

kesekalli `salvus

kaiv on kesk `õvve pääl

`sõideti `ärgidega kesk `vankris õli `keske puu (härjavankri tiisel)

kesk|igä|line

`jõulu `keskmine pühä

`jõulu `keskmisel pühäl vagane laps `kätkis jo `tunneb et on päiv `pitkemb

ku on `õige ramus siga, siis mõni võttab `suole `keskmisest (sooli kooshoidev osa, keskmed) `pannu `määrida, ku ei õle ramus, `keideta `siebist

kesk|hommik(u)

kesk`õhta – `kella `viie ja `kuuvve ajal

edel tuul `kieritab `ümber tänä, nüüd lähäb kesk`õhta

pääv kesk`õhtas, saab juo `Tallinna `alle

`lõune ja `õhta vahel on kesk`õhta

kui päiv on `täies kes`kaares (~ `lõunes = lagipunkt, seniit), siis on vari `kõige lühemb

`kellasi ei `õldki, `taiva `tähtedest `vaadati: `siulik õli kesk`lõunes, õda `jälle `kieras oma sava `seie `koito (ida-, hommikutaevas) kell kaksteist `üöse

`keskmise `luuga, ei õle `õige korp (lahjast, rammu mittevõtvast olendist), ei õle ilus

(kalapüügivahend) kulp on `nõnda, et puuvaru `ümber ja võrk `alle, `varras on kesk`paigas, sel on auk `keskel

(lohmakast rõivast) `naistel kabuti `kuuved - - kesk`paigast õli kokko `nüöritud, alumine õts lai nagu `laaban

pikkad lademed (lina- või viljavihk), ühe [vihu] pää sedäpidi ja `tõise sääldpold `jälle sedäpidi, `latvad kesk`paika kokko

kumm all, kumm pääl, kure munad `keskel = `leivad on `ahjus

ümbär ringi kõrgemb maa keskel madalik

`esmispä – edos, `tõisipää – tõdus, kessnädälä – kenä (inimese omadused vastavalt nädalapäevale, millal ta sündis)


Jõhvi


ikke konks on ikke kess`paigas, kaks `ärga ühe puu `õtsas, `konksust läheb kett `atra `külge

kesk`õhtat võttab, ei `jaksa `ilma `õlla

Jüri tuab kesk`ommiku, `pärtel vieb kesk`ommiku

kesk`ommik `süädi tüä `juures ja kui `õldi kodumail, siis `laua taga

`ütlä `tõistele et kesk`ommik on `valmis

ärä `kõhtu kese jättä

`nuared, `niisikesed kese`kasvajad (kasvuealised) ei `tõhtind lõppu`kannika `süiä, et siis jääb kasv `kinni

kes sis `selle kese tüä eest (~ ette) raha `maksab

kodo on kõik kese ja sorakille, tuad `pühkimatta, asemed tegematta, `riistad pesematta

kese `süämist lähäd siis `tuama, eks pera õle `aiga `tuua

kese `süömävahet võttas `lapsukesed ja `poisikesed `tüöle

pahemat kätt üks kesekalli sara

(kesekil, kesekille = poolik, pooleli) üks pudel on keseline

üks on täis ja `tõine on keseline

nüüd on keselised `saadud, jäid teritamatta

ei taha `kaaret kese jättada, `kauge maa keselist võttama `tulla

tüö on keseline, `tarvis teha `valmis

on üks kesiku `vintsak ka siin

kää `servaga `tõmmeti `ümbär `servide ja `nindat leib jäi `keskelt `kõrgemb [pärast sõtkumist]

(rindealune) kesk`paigast pien, et võtta kohe `kääga `kinni

`ongi juba keskpaik `õõnes

nüüd on `jällä keskpaik `kindel

vahib sügise`puale, ehk kogastab (näkkama, õnnekombel saama) `kuskilt ühä kesepidulise