kukkille kukkalass

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


voda miu oma kukkile (enda taha hobuse selga), pera `pääle

`kukla `augu luu on porond

`pitkäd `lindid `kukla pääl taga


Lügänüse


läks nii, et `pöiad `käisid `kuklas (väga kiiresti)

tegi `iuksesihi, `este `kukla päält `tõmmas `arjaga ette `puole

`tõine on lüönd `tõisele `puuga `kukla `pääle

(nõidusest) `enne `aeti `ärja `mullikas tuppa `küündlä `päiväl, põledetti `kukla pääld `karvad `vällä et õleses (oleks) paremb ikke `panna - - `üieti `ärja `sarvi `kõrvetamma

kel on `kuklas kaks `püörändast - - sie `istub, süöb `vaŋŋi`leibä

`kukla tagune `katki `lüödu

noa õts tuli `kukla tagand `vällä, `leikas `eŋŋekõri lappi `vällä


Jõhvi


kõmm `kukla ja `nurka, `enne `vällä et saand kui palusid `andest

(sumpama) `larbib `ninda et `kannad `käiväd `kukla taha

`juaksima ja lasima kukker`kuuti `terve `päivä

`kukla pääl on `kurjad täid ja `õtsa ies on `õelad täid

`lapsed `juasti `kambid `kuklas

`näitäb `kukla tagust (pöörab selja) ja on mend


põhja-Iisaku


`lapsed `viisin kukkil (kaksiratsi õlgadel, turjal) üle jõe

`niide panemise aeg `võetasse `kuklad (lõimelõngakimp enne niietamist) üks`aaval `lahti

siu `kaŋŋas `kukladesse

kogu kanga lõim on juba kukkalas (kimbus)

no `kaŋŋas juba `kuklades

no mittu kukkalt said

va `ilgus `istub nigu luu`painaja `teise kukkil (kallal)

perekoǹna mured kukkil, kus‿sa enamb `pääsed

(lööma, äigama) `jõngatab `sulle `varsi `mööda kukalt kah

võttas omale võlad kukkile (tülinast)

`lapsed tegivad küla`kuhja, `kargasid üks`teise kukkile

`ninda `kaua `krat́sis kukkald, pidas nõu

`tõmma `vasta kukkalt

`terve tua `täia elamist `luapis kõik kukker`kuuti segamine

`arjund `teise kukkil (kulul, arvel) elama

tahab `teise kukkile ronida (teise kulul elada)

mis `laulu suled (kuke pikk sabasulg) nied sul `kuklas `püsti (juuksesalgust)

huoletukset, ei huoli

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


ei `vaise inimise iest uolt ei `kanna `kengi

`aida mies, kene `uolest olivad magassi `aida vottimed

`uoletukse läbi mäni palama

kippar oli `seilivenes perämies, üks vanemb ja `uolsamb [mees]

parem `maksa [mererenti], siis ei `uoli juo midägi enämp sul `karta, `mutku käi kuskoal tahad


Lügänüse


`kausid ja `tassi panema `istukalli, ei `uoli `kummuli `panna

`kuulama `uolega, `kuida õppetaja lueb

ei `uoli kärist `panna, ku `risti `laudid puud

ma võttan `luoma ehk `lapse oma `uole `alle, ma `kaitsen tädä

`meie lähema `vällä kodont, jättäma kõik `teie `uolest

ise`keskes saab asi `õiendettod juo, ei `uoli `kohto `mennä

`anna `ninda pali kui küsita, `kaupelda ei `uoli

sel ei õle keppimiest (mõisasundija, kubjas) `tarvis ku õli `uolas tüötegija

taim) maa sibul siin üle meie väljä mennä kravi kaldal kasvab tõisi neid ei `uoli `issutada, nied `kasvavad ise, kus `niske `kruusi ja pae`rahkane maa on

ei sie jõhvard (jõhkard) `uoli kenestki, ei `naisest ei `lapsest

(kukkuvast käost) `õhta on `õnnekägo, `lõunete ajal on `leinakägo, aga `ommikul on `uolas kägo

midä `uoletumad `muodi sinä `läksid et kukkusid

poiss tuli kodo, nüüd ei `uoli (pole tarvis) `kirja `kirjuta


Jõhvi


nuga `ongi jo terav, ei `uoli enam kõvistata


põhja-Iisaku


`kangeste `uolitseja mies on, keik on `naisel `ninda käepärast sättind

`lapsed jättas `ilma `uolest (hoolitsuseta)

`nuorematel piad `laiali `otsas, `nende `uolest või kedagi jätta

piad iga koppika `uolega lugema, `ennegu kedagi `ostad

silmiss

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


(luistest kaladest) tuli`silmäd (särjed) - - [ainult] luupuru

`vergo `silmad `kiskovad kogo (mõõtmelt vähenema)

`nenda `taplevad, et ila `parsko `toise `silmile

`silmist `kummita `justku kedägi oliks

(hunt) `kriimu`silmil on `nälgä

Elijal on `kierod (halb, pahatahtlik) `silmäd

kess kohal on [abaral] (kolme kordne kala võrk) suured `silmäd

kahel puol on [abaral] `arvad `silmad

tämäl on kana `silmäd, `ehta ei näe enemb `ühtä

kui `kriimud `silmäd, sis sie [loom] on taas `kriimu (kirju)

kui `lastel olid `silmad `aiged, `kutsuti salatu·hh, siis `anti kalina `marju `süvvä

`silmä teräd on `justko `kierolised (kõõrdi)

laps `kiljasti nii et sinine oli `silmist

nüid `oige nägid neid kodokarosi (naise karvu), et `silmäd `saivad `selgest

`lumbija `lumbis (nõiduma, posima) miu `silmäd `tervest

oh siä vana `kiero `silmä

(pl `liitkad = liigud) `müödi `silmud `vällä, siis `mändi kabaka `liitko `juoma

`ärjäl on ka lokko `lauda (silmakattelaud), `sarvi küles `kinni - - `liiga tikke `ärgä `juokso `muidu `ihmisi `pääle

kihud (kihulane) kihuvad (suruma, parvlema) ja kippuvad `silmä

se pani käsi sedämodi `silmä ede, `muidu `päivä - - `paistas eledäst

miul `kasva kae `silma `pääle

`keŋŋäst `lähtö `vilja kive `silmä ja säält tulevad jahud kive alt `vällä

`mardi sandid kävväd mardi päivä ehtal tallo müödä nalja tegemäs siis neil on pandu mogomaised kaik kentsäkäd riided selgä siis silmäd on ka kadettu kinni, et `kiegi ei tunne vanad kasugad on pandu pahemite selgä

`ovves lume sado ja `tuisku, `ninda‿t ei saa `silmigi `lahti

`silmäd `kustuvad `vällä

`silmäd `lüöväd `kirjust

`silmäd `lüöväd vesisest

`tarvis `männä `lumbija `juure, `silmä on `aige

`tehti kohe omavahel pliu pläu `vasta `silmi ja puol `tuopi `juodi viel `liikost `vällä, oligi leppitu

ei tea miks tama miu alalde kadeda `silmäga `vahti

emakala junid ehk muda `silmud, kalad neid üväst `süevad

kaig‿`asja imustad, midä `silmäga nääd

kaik `silmad `kiesiväd pääs

kana`varbad juo `silmis, midä siä enemb mehele tahad `männä

(kiiker) `kiikariga vahida, `kiikar tuob kaik `silmä ede

koverad `silmäd, `vaata koveritte

küll oli sie inimine jube `silmist

küll on monel eledäd `silmäd

meil tehä kase `tohtost `silmu `merdo

midä siä `jöllidäd neist `silmist

miu `silmis `kummiti et oli üks inimine aga ei old

nelitoist kolm`vierand `milli`mietri on kilo`vergol `silmä [suurus]

seda `tundo kohe `kaugelt jo, kus on `silmu kala sies

tämä (silm) ime juo `silgu `külge

tämäl `silmä `lavvod punased

tüttö äben siis lüöb silmäd maha

`silmäd kibelevad (valutama, kipitama)

vesi lüöb `silmä


Lügänüse


õlima kahe `kahtlase (nelja silma all, kahekesi)
`uuvemal ajal `üöllä `neljä `silma all

(kiiresti ära minema) kadu minu `silma iest

(mingit tegevust alustama) kabi menemäie, minu `silma alt `vällä

(kindakiri) `tehti `lamba`silma `kindad

(mängukaart) `parti `mängimise `juures, nii mittu `silma õlen juo saand, `kümmikust akkas lugemaie `ninda`kaua kui `ässäs `saate

kuus `silma ehk `kuuik

(pilutama) `kiilutab `silmidegä

silm `ninda `paistes et nattukene `kiilub

`kassi pojal vähä `kiilutavad `silmäd

midä neid `silmi `killitäd, tule magama, `silmad omal `kinni vajumas

(pilusilm) `killisilm, `silmad `killis

paremb silm rikkutu, `tõine silm `killitäb (kissitama)

kissi1, kissin2 kissi|silm pilusilm oh sa kuradi `kissisilm, `kõnnid `silmad `kissis

[kui] kade silm on üle käind, `suitsetetti `kaituse roho `suitsu

`Ilge `naine, pisikesed `silmad, suur suu, nenä jämeda `õtsaga

`tütrik on tehend kõhe `silmide `pääle `juuksetukka (eest lühemaks lõigatud juuksed)

`kõrja `iuksetolk `silmilt

`lapsel on nüüd `silmad `kuivad, enamb ei nutta

`pannasse `parve, kuus ehk kolm `palki `rinna ja `raiutasse `kaarna silm `õtsa ja puu läbi, viis ehk kuus `tolli sie auk suur ja `seotasse `väätidega `kinni

`enne `raiuti [parvel] `kaader`silmad `palgi `õtsa, säält `aukudest `aeti ige puu (palgiparve esiotsa kinnituspuu) läbi - - ige `puule `jääti `juurikas - - et ei `anna latvõts `vällä tulemaie

`silmad `jäiväd `õuve, tuas ei nää `estest iast

`silmad `kardavad `päivä

abeme nugi - - `liebitässe `rihma pääl ja `viimäst viel `silmi rättä pääl

(abort)`kaotas [lapse] `vällä, kenegi `silmad ei õle `nähned

kui on vett pali, et akkab üle `tamme `käimä, siis `tõmmetasse liigsilm (avaus veskitammis) lahti, `lassasse muist vett vähämast

elosa `silmidegä (elusana, elusalt) tämä küll enämb `Rääsa ei tule

laps kui `sündis, siis üks puol õli `iirenägo, `iiresilm (väike punnsilm)

`andasin ühe `klahvi (hoop, löök) `vasta `silmi

ikkeb `ninda‿t `silmäd punased

kie prisk ja punane on, sie kõkketab `silmist küll

kirju peaga loom kel õli `õtsa ies ikke tükk `valged ja `tõine punast ehk `musta, sie õli kriimsilm

tegema mida sa `kortsutad oma nägo ja `kissitad `silmi

kuld kattab isegi kuniŋŋa `silmad `kinni

koledast õli `rõugeid täis, nahk üleni kosas (kärn), nägo, et `silmigi ei õld nähä

`enne `tehti `niinist, `suuremb jägu kanepist `luoma `kütked, `kaulamus (kütke osa, mis looma kaelas käib) ka punuti, `kaulamuse ühäs `õtsas puust püör, tõises `silmuss

nägin sedä oma lihalikko `silmidegä

`silmad põlevad ja eläväd (liikvel olema)

inimine, kie ligidalt vahib, puol`viltu, on kana `silmad pääs (lühinägelik)

(määrdunud näoga) oe kriim`silma, ise nuor `tütrik

`silmad juo `itku (nutt) `turvil

paed kus `silmud `käisid kivide `päälä ihemas

palav on, silmnäost ajand palava `erned üles ja vett

`kõnnid `silmad `kissis

`silmad `onvad `kustuned, õlengi pime

seni `lapse `piake sile kuni ema `silmad `lahti

kanapime õlen minagi õld - - jäin kanapimedäst (hämaras ei näe). siis sai `luoma`maksa `keita, siis seda `auru `silmide `pääle `lassa, sie võttas `välla

ku on marjad (trahhoom) silmas siis ei saa üvast silmi lahti teha

(silmamoondaja) `silma `muutajad ehk `lumbijad `tievad oma kometisi

(nõiduma, lummama )`lummis `tõiste `silmäd ja võttas noa `vällä

mõnel inimisel on klaas silm, tuleb silm `vällä, siis tämä laseb klaas `silma (protees) `panna

`viisud ja vahid, `kaunistad (silmitsema)

silmnägo on nagu `lauva `liistak, `kõhna puha

mida `longutad (tigedalt volksutama) oma `silmidest ja vahid alt `kulmude

tämal õlid jänisse `kõrvad, magas kõvast, `silmad `kinni, aga `kõrvad `lahti

kui silm `vältib siis käsi `kouhkab (varastama), `tõine akkab `vargale siis

vesised ja `vaesed `silmad, ei nää `õige `kaugelle ei

ärä `ninda jämedäst `kiera vai `eiesta et ei lähä vokki `silmast `alle

mõnel `jällä silm `lämpsib, akkab `vahtima, siis `tõine silm `püörab ülesse ülemise lau `alle, käib `vilksti `silmamuna, sis `jälle tagasi

võttad pali `viina, `lüöväd `silmad `aĺlist pähä, et näe kedägi

und ei tule `silma kui on inimine `ergund (ärevaks muutuma, ehmuma)

`putru `kaste, `kasset ei õle, võid ei õle `silma `panna

`külje pääld tuleb ned `silmad üles võtta ja siis akkab sukka laba

`silmaseletus akkab `kustuma - - [teine silm] vähä `kuumab

`silmäd ajab `punki kui on vihane, justkui jänisse täkk

`veski ülemisel kivel on `silmä auk

(näost) eledä veregä, ilus ja `priske, silmnäo lapp on ilus `vahtida

`ussi viga jääb `külge: `silmad `kierleväd ja pää käib sedä`viisi

ei käind tänä `üöse nahk minu `silmide pääl, ei saand magada

ei sie enämb `tunne äbi, tieb kõik karutükkid juo nääd et on `kueranahk `silmil, juob ja `riidleb

nutma kui laps õli surd - - eks siis lase küll `silmavett

käin `metsäs, vahin puud, lüön `silmä `pääle (huvituma, valmis vaatama), `tõine kõrd tuon `vällä

midä `asja `silmist `ninda `kieritäd ja vahid

õli neid, kie `tervel üöl kana`nahka `silmäle ei `saaned

kenel `silmad `jüllis (jõllis, pungis), `kutsutasse `jüllis`silmast

midä sie jöllsilm siin käis

`jüllitab `silmi ku tige ärg

panema kaapkübärä (kõrge rummuga viltkübar) pähä, siis päiv ei `paistu `silmade `pääle

(pulga koputamisega märgiti mängu algust ja otsitava leidmist) `peitumäng õli, koppa`pulka sai `mängida - - sis `teiväs maa sies kepp `juures - - Kie koppa`pulgale ei `jõudand, sie ois `silmi (jäi otsijaks)

eloiir ku on `silmas, sis `silmalaug iseenästäse `tõmbleb

(kaks korda, kahel korral) kahele `kõrrale `läksiväd `silmad `kinni

`luodod kõhe vesiste `silmadega - -, on kõhe `silmad vie `kalkevil

kierdel `silmad on vie `kierdel ~ `kierevil (kalkvel)

klaas silm ehk jää silm, neid `taotab ovostel `õlla

mina `lõikan `sulle klämaka (hoop, löök) `pitki `silmi

kottissilm mõnel `nuorel ka juo `silmalau pääl kott

kui(?das) `teie että pese oma `silmi, `kõnnita `silmad `kraamas (räämas) ja `kriimus

pese enne jüri`päivä `konnakudega (kudu) `silmi, sis ei akka `päivitus `pääle

kugesilm (kukemari), `metsäs suos pisikesed `kasvavad `nindagu `sõrme `õtsad

kui `mardi`sandist sai käia siis panima masked silmide ette kas linapi ust vai lambana ast

kui suur `kaasavara, siis võib ühe `silma `kinni pigistada, `õige suur `kaasavara, siis võib `tõise ka `kinni `panna

rie pakkul on `präiguski `silmussed, `silmussed on `ümbär kõdara, `kie‿se (mis see) rie kõvindus (tugevdus) on kui pakk ja `silmus

(linnupüünis) `linnu `paulad, tie raa `pääle sai `nüörist rattass `tehtud, vibu `küllest tuli paul, `silmuss sies

mida sa `kõnnid `silmäd `longokalli (longus) ja nenä `tuosis

ei taha kenegagi `rääkidä, `kõnnib `silmad `lonkos (longus)

lähäd `silma järele kõhe, võid `õtse kõhe `käia, et `kierä kuhugi `puole

(kindakiri) maonaha kiri tehti üläni valge vai värviline põhi parembpidi maonaha `silmad pahembpidi

`enne `reie sai `peksäda, sis `suolased igipisarad (tilk) `juoksivad `silmi `müödä `alle

(purjus) `silmavahed `kirjud, täis juond

sel `onvad kadalad `silmad

jääsilm (sõrasilm)

(kaetamise vastu) `lapsele `kurja`silmaõli `aptiigest sai küsida, punast `karva, kui last õli paha `silmaga vahitud

silmnägo on `krimpsus

kui last õli paha `silmaga vahitud [toodi apteegist] ka imestuse`suola, `valge `pulber õli

sügelema kui paremb silm kihub, siis saad `naurada, kui pahemb silm kihub, siis saab ikkedä

üks inimine on `kahvatand silmnäost ja `lotsis

kanttimaa kanttiline

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


`kantiline

imelised `kantilised rahad olivad

tuul `kierä toist `kanti

alalde üht `kanti `istu ja `kirjoda

`reies olid lademe `kieräjäd, ken `kierasid toist `kanti ja toist `kanti

akkan rätti `kantima

kuot oli `kantis puu`pullikas

(kandiline) `nelja`kantne `kerge korv

`kantniko (vabadik, kandimees)

se on ka `kiero, ko tuul `kierä toist `kanti ja `kisko `muldagi maa siest

Metsküläs on üks mies, kenel on `kantiline pää

kess kohas teki pääl on `neĺla `kantiline `auku

tuul `käänäs `toise `kanti

`paiad, `kaindla all oli `neĺla `kantilised labid

(lippars g -i = liiper) raud tie lipparsid [on] `neĺla `kantilised, üheksä `jalga `pitkad


Lügänüse


Võru `kandist inimine

`mitmel `onnikul on Uo`nurme `kandis `kuuse`koskone kattus pääl

(ühismaakasutuse aegne) lappitalu `karjamaa õli talukõhast `iemäl, `einämad õlivad `kaugel, `mitmes `kandis

`ilma `muudab teist `kanti `jälle

`pannasse `kuuse kärissed `püsti, ja `neljä `kanti `argid `vasta - - `ruodjamed `käiväd `õkside pääl

juttada (palgilt, latilt osa koort ribadena eraldama) sai kahest `kolmest `kandist, siis ei mädäne

päält õli `ümmärgune, `ninda `kandikas õli

`palgi kant (tahk, tahutud pind)

juo laseme `kandid ka `pääle

aam`palgid `onvad `neljä `kanti (neljanurgeline) `vestetud

mul on täna kasepakkusi neli`kümmend `kanti (ruumimeeter) pääl

puid `õsseti kant`mietriga (kuupmeeter)

kodo tahuta, sae `veskid `kandivad (laudu servama)

kui õli sie, `traksidega põll, sie õli `kanditud erälise `servägä

(kandiline) `kantis `põllu iga kant on ühäpikkune

üks tihu, ja sie `võrdub kolm`kümmend kuus kant`jalga

pajo sugidest tegima `ninda `nelja`kantilisi, siis `ütlesima, et sie õli `kassi märs

(kasukanõel) kasuka niul on nisuke `sulgiline, `niulal on suled ehk `kandid, `kolme sulega ehk `neljä

`laudust `tehto `keidoküök, `neljä`kandiline, katuss pääl

nied õlid krappid, kaks kara õli sies, `männi puust `tehti, sie klabises iast, `kandiline

kus neli `nurka `püsti on, sie on `kandiline kuhi

`luodod kõhe kämä`lõuaga, `kandiline lõug pikkal ies, lõug kämäs, tige

`pannasse `kuuse kärissed `püsti ja `neljä `kanti `argid `vasta

`liimid õlid `niiskesed `neljä `kandilised, alt õli `niiskene teräv põhi - - päält õli `lahti s?`pandi sie `küljeti vette - - kaldast [nuiaga] `taoti, siis vähid `läksid `sinne `sisse

`kapsa raud `jälle õli `niisike `luokaline (loogeline), igate `kanti kõveras, `sellegä `raiuti

kompee

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


ei miä‿n tamaga `kombe saa (ei saa läbi)

kus tuli `kilkisi `ninda‿t oli koledal ~ `kollel `kombel

kas oled jo oma `asjaga `kombes ~ `kompes (valmis)

`eigä ne üväd `komped (elu-, käitumisviis) küll ei ole

`kissad `laulad va˛el `mitme `äänegä - - moned `ellest, moned `kommest (kumedalt)


Lügänüse


n `komme

täma sai omale `kombes (korralik) mehe viel vanal ial

tuleb `varga `kombel, `lummimisi (vargsi, varitsedes)


Jõhvi


(kergemeelne naine) `kerge `sielik, eks sie ole `kerge elu`kommetega, nisike `kerglane `naine või `tütruk

`marssis kääd `taskus edesi-tagasi, ise `ninda `kombes (uhke) et

kuri vaim tegi `kuerast enese, `vaimu `kombel käib, ei õle liha ega luud


põhja-Iisaku


laut läind põlema, `luomad `päesesid ime`kombel (vastu ootusi)

ise `poisikese `ohtu, mis ime`kombel täma küll `selle `tüöga akkama sai

kesesse `jätmine on ju lohakate `tööliste `komme

viisii

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


vanasti `estes olivad `pollud ribade `viisi nigu `ingemaad

tämä `siunas minu nii `irmusal (inetu) `viisil

sedä `viisi `seisos `kolmed `sutkad

(kuidasmoodi) `kuida`viisi siä tulid `seie


Lügänüse


regi `viitab, `vanker `juhtab, ei käi `ruopas rattad, `tõisep̀uold jõhivits `pitkemäl

rattas jugab (juhama, viitama) ehk `uisub kui `sõidad `ninda `rüöpä sies, rattas käib kahele `puole

(teetähis, -viit) tiel on juhi, siis `juhtide `müödä lähäb

kas mõjalt ei nähässe, ku `akna pääl `viisud ja vahid

`viisud ja vahid, `kaunistad (silmitsema)

mina ei tiä sedä maa `kaugust, kui pali `sinne `virstade `viisi võib `õlla

`ussi viga jääb `külge: `silmad `kierleväd ja pää käib sedä`viisi

mõned `naised `keksitavad last sedä`viisi `süülis, tippa tappa

minema ku pruut õli `viisutud, siis sai `kõsja `mennä

`kulgevad `piigasi `viisumas

sie pill kumab (kumisema) `nõnda vaist `viisi, `muutku kohiseb vaid

(sõim) `kärnämagu midä sa `viisud

kuol`mester võttab `viisi üles, `annab `ääled iga ühele kätte

kel ei õle `laulu `viisid `selged, siis nagu `undid `ulvuvad, `tõine oma `muodi, `tõine oma `muodi

`kuida sa sedä `viisi leppid (nõus olema), kui `tõine lüöb sind

eläb `linnu `viisil, ei õle aset egä `paika, tänä siin, `omme sääl

logiseb nädälide `viisi maas, ei õle `aige ega `terve

(viisunõel) ludaga `pistetä `õtsad läbi, kui `viisu tehässe

l`tõisel mehel `jälle õli püss kääs, `viisus ja `lummis (salaja vaatama, piiluma, varitsema), kust puolt [hunt] tuleb

`vargade `kõhta, küll `viisusin ja `lummisin, aga ära sain `salme `pääle (saladuse jälile), tabasin `kinni

`karjane lüristab pläkkist pasunaga lürr-lürr, ei kedagi `laulu`viisi tule `vällä

juoksiko juoksoll'

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


(`juoksol)

pojat `juoksot `kiista

`soidamo `kiista, `katsumo kene obone `juokso tulisemmast

`lasko jänis `juokso pääld maha

ku [mahla] `juokso`aiga on `müöda, siis akka [kask] `oksendamma

`vergod tulo `luvva `alle `juoksu, `vastu `juoksu ei saa `löiä

tama ei `kesta `kuskil, tama on üks `juoksiko (püsimatu) `poisika`ine

(jooksva haigus) tama on `juoksigo `aiguses

kanermu `juua `juoksigo `vasta

`juoksigo `vasta `keidä kanermu tied

ise akkas `vähki `juoksema ja siis suri

ikkunad akkad vett `juoksema

`venne `juokso vett

kalad `juoksevad joge `müöda edes-tagasi

suga `müödä `juoksevad `niidid pakkole

obone `juoksi ühe `joonega (hoog) viis `virsta

laps `juokso `aima judin (kahin, vuhin) taga

saba `juokso müöd‿maad ja kahiso

siä `juoksed alalde `kievä-`kuova

`laiva `juoksogi `kehveli `pääle vahel

`lapsed `juoksevad ja `kepsiväd (karglema)

`luomad `kartad `kiili (kiin Hypodermatidae ja Oestridae), `kuulod vaid sedä `kiili `laulu, siis `juoksod `ullemast

`koske `juokso kovast

siä `justko vana `kulli siga `juoksed pikki külä

vene akka `juoksema `ninda‿t ei `kuule (alluma) `tüüri ei midägi

küll `juoksi kovast (kiiresti, hoogsalt)

(ladusalt) `lahhest `juokso vesi, tädä midägi ei tagista

vesi lahiso maha, `juokso `ninda‿t lahin (mühin, kohin) taga

`kraavist vesi `juokso ka `lahkest, `lahke `kraavi (vaba, lahtine, kergesti läbitav)

`ärjäl on ka lokko `lauda (silmakattelaud), `sarvi küles `kinni - - `liiga tikke `ärgä `juokso `muidu `ihmisi `pääle

`verko tulo `luvva `alle `juoksu, `vastu `juoksu ei saa `löia

`pilved `juoksod `lounest

kui kovast `juokso, siis `lietsuta

`lüöperid `juoksivad `enne vanast ja `kandasivad `kirju


Lügänüse


(kestel, vältel) `tunni aja `juoksul

juoks(is) `ninda ku jalad võttasid

minu nenä ei õle elädes verd juost

`kerge `juoksoga obone

`leikas (pani) `juoksu

ädä ajab `ärjägi `juoksu

pagemine, põgenemine on `tienistusest `juoksus

siad nie `enne `aastat ei lähe `juoksu (paari)

jalg akkas verd `juoksu

sie õli esimine juoks

akkas kõhe `sääridest `juoksu

`kerge `juoksuga `vanker

magamise `juurest läheb [karu] `juoksu. tämä `estest (kõigepealt) kohotab vai `ehmätäb

vahi ette, iga `kõhta ärä `juokse umb`pahka

jahimies ei saa `juostes, vaid `uodates

`lasti obosi `juoksetada kui õlivad `tiirud vai

`juoksev liiv (tuiskliiv)

(vett läbilaskev) `juoksik riist
`juokseja riist

lasin `juoksemast `külge `luomale

kerib `juossa, ega siis `traavi `juokse

`tormi `juosti `linnale `pääle ja `võeti `vällä

`juoksi justkui sada `paari `jalgu all

lase lehm ärä `juossa

`juoksi `aader `päivä läbi, ei saand `kinni

`paise akkab `juoksema

nenä `müödä `juoksi vesi (higi) kõhe maha

`uuvve `võima regi, kas on ühe `talve juost ehk kaks

`palgi parv, `pandi igepuu läbi, siis kui vie pääl `juoksi, siis ei õld `karta `katki `mennä

kive vahelt `juokseb jahu `kasti

kell `juokseb ette

`räägiväd et tuleb üks aig, `milla `saari raha lähäb `juoksemaie (käibele)

`ussisi piab `juokso ajal `seitse `kaeksa tükki õlemaie `unnikus

kus vie `juoksu kõht, kus vesi `liikus, säält saab [kala]

sie midä kulutab sie on `juokso raha ehk kuluraha

sireli `õiled on `juokseva `aigusse `vastu

kure `mõõgad, `puisa`vitsa `marjad, nied on ka iad `juokseva rohod

va `Miilil on `juokseva tõbi, `jusku va orikas külite, ei `pääsi kuhugi

kui nägi et [mõisahärra] obostega tuli, sai kodond `juosta väravad `lahti tegema, `ärrä `andas kaks koppikad juotraha (lisatasu)

egä tüö jänis õle et `juoksu lähäb (pole kiiret)

`palgiparv, `raiuti (parve tegemisel palgi otsa) `kaader`silma `augud `sisse ja `pandi igepuu läbi, siis kui vie pääl `juoksi ja läks `vasta kive ehk kuhugi, siis ei õld `karta `katki `mennä

meil siin `piske `piiga `juokseb kabin taga

kuhu sa kuradi `kalkun `juoksed

`juoksivad `tõine `tõise `kallale, `leiväd `tõine tõist

jalg `juoksi `ninda‿t `kambid `käisid `kukla

on juost `undi `karjad (parv) kõhe

üld `juoksev kaup käib alaldi ühe kääst `tõise, ei õle `sõisev kaup

`mis te kegatta (karglema) `ühte `puhku ja `juoksetta

kui sai `kehväst [nõule põhi], taa‿i akkand `juoksema

`juoksin ku keräpüü, jalad kottis

`juoksevad `lapsed kibin-kabin taga

lapsed `kiemutavad `ühte `puhku `tahvad `käiä ja `juossa

`karjatsed ajavad `lehmäd (kiini) `kiili `juoksema, `tievad pz-z-z

`lapsed `juoksevad, kägiseväd ja `lüöväd kila (kisa)

`kondajas (reuma), käib kehas ühäst kõhast `tõise, vana `juoksva

`kuorma [kinni]`tõmmamise konks, `õunabu `õksast, `aariklane õks, `nüöri õts sai siduda `ümbär `konkso - - köis juoks iast `konkso `argist läbi

säält `massinate alt `juoksep ehk kui pient `lõnga

läks `kuivildi lavale, kui akkas vesi juoksema - - siis akkas vast `vihtlema

(seeme) lase madis `putsi `juossa

kuda kusi `juokseb (kuidas käsi käib)

kirp sie kuderdab `juossa

eks [sõjas] `kuulid `juokse ikke `mieste `selgä

nüid `sõrmed `kämpäras, `juoksva tieb

[lapsed] `juoksevad `sängi `alle `peito, ei `anna `mulle kättä (tabada laskma)

(tulva-, laus) `laata vesi `juokseb jues

`räästäd `juoksevad `küündlaba ladinal

obone on `lausa `lahti `kiskund, `pistab `juoksu

(liiderlik naine) `lehmäd on tõsed, `juokseväd ise mehe järäl

obosel akkab `juoksemine juo `liiast menemaie

kui akkas üks riist `juoksemaie, siis `pandi liig (lisa) põhi `sisse

riist `juokseb lohinal

`kõrvad on `aiged ja limased, `juoksevad ja on mädäs

nagu meil on pisike `piiga, teräsed jalad `tõisel, lippab `juosta `müödä tuba

obone `lontab (lonkima) `juossa, ei lähe tulist, on laisk `juurikas

iir juoks ludinaga `meie rie `alle

`paise lei `lahti, akkas `juoksemaie

`mõisades `enne `klüöperid (käskjalg) nied `juoksid juttiga kaks`kümmend viis `versta

(püsimatu) `lüöper, `juoksik, `kuskil ei õle ia `õlla, laseb ühä `juurest `tõise

siis akkavad kased jo mahla juoksema ku maa sulab kevade kevade onvad kannu õtsadki kõik märjad ajavad seda mahla üless

`mahla kask, `juokseb `mahla

seltsi

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


`terved `luomad, `mildised on üva `seltsi, jädedä elo

(andide kogumiseks) `kolmed `kohvid olid `seltsimajas

üks `seltsi `kirpusi on `lehtede küles, lehe `kirbud

(`lehmu|s g -kse = suur veelind) `lehmus on suurt `seltsi `sorsa - - nämäd on `ninda `alli `karva `kiŕrud, `lähtöd `verkost `kallo `püüdämä, vahel jääväd `verko ka


Lügänüse


aeti suguselts kokku

kaht `seltsi on `jussi (jusshein)

mõnel `seltsil `jälle `juuksekubed (juusteta koht otsmikul)

aga nisudest tieb `veski `jälle `kolme `seltsi nisu `püüli

`ennevanast õli neid `järgisi kaht `seltsi, ühed õlid va kurg`atra `sahkabust `tehtod, kolm `jalga all

kivi`litronid, üks selts jänessi, `väljä jänessed, kivede `varjus [elavad]

kie on `partis `nuored mehed klappivad kokku, `seltsis `juovad

minu ema õli säält sugu`seltsist, keda `üöldi `käuräpää (käharpea) omist, neil õlid `iuksed `käuräs

ja `tõine selts [mis] sin `karjamadel `kasvab, on `jälle lahk `valged (lumivalge, täiesti valge) `siened

`seltsis `käisima, üväst `saima läbi, `lantsad (lahke, sõbralik, sõber, semu) `poisid õlima

`naised `käiväd `kuolimajas, on `seltsi `liikmed

`kaera õli `mitme `seltsi, õli `niske ühe tahune kaer, no lippu kaer (lippkaer) `kutsutasse sedä

akkas `luussa (luuslanki) `lüöma `tõiste `nuorte `seltsis

lähän ka `tõiste `juure, lüön `seltsi

lüön senest `seltsist `lahti, en lähe `nende `ulka

(kimalane) maa mesiläsed - - neid on kaht seltsi tõine on valged valge savaga, muist on `mustad

mahok·rka tubakas õli kõige kangemb tõiste tubakate seltsist


Jõhvi


enne vanast pasarnikku `seltsi ei õld, `välja veravas õlid klobod (lokulaud), nuiaga `lüödi

sie on `rahva kogo, `seltsi majas ehk `kuski

[ta] tuleb `meie `juure, siis `lähmä `seltsis, et kuas paremb `menna


põhja-Iisaku


kuninga kübaraid oli `mitmed `seltsi

nad on keik nattukese `köhked (kergats), kuhe seda `seltsi

maahhaa

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


`maahha

`langis `polvisilla maha

üväd (ivad) karisod maaha

lina külvädä maaha

lasin ülge maaha

lassa püssügä maha kui koerad jääväd maru taudi

`einä on `kaares maass

(kartulivõtmise kõblas, konks) `kartoli `konksoga noppida `kartoli, `kaabida maad

üks ken `tembas [põllul sõnnikut] maha - - `konksoga

`kouguga `temmad `sonnigo `kuormast maha

(maakirves) `kouguga `kougida maad

ko maa ei saa aritus, ei `kasvada ka

kaik maa on `ninda `kehkara (kivine, paepealne)

laps `laŋŋes maha‿t `aima `kolksti

`kuhja maa on vel tehä

älä kukkuda last `süülist maha

`tieväd kuli plokkidest `unniko – `linna ja `lüöväd sene maha

sia `kärsnä, siga `tohni `kärsnägä maad

üks `kärtsäkä (pauk) ko `lasko, on inimine maas

maa `külles `nomme maas `kasvad `karbed

maa on `irmus `künkane (künklik)

(künklik) `künkligone maa

(ulatuslik) `laialdaised `einä maad

kanad ja `pardid - - `lammad (lamandama) `viĺla maha

puu `langi maha

`langis `polvisilla maha

omenad `langid maha

ait on `laŋŋakille, nagu `vilto maha `langimas

`landud (kaalikas) on maha `tehtu

larista `vihma maha

`laskes `püssügä karu maha

`sülge kukku lats maha

ei `löüdänd maad (koht), kus `seissa

`anna miu judule ka maad, lase `minnu ka `rääki

(rügama) `maadleb `tüöga

`maaki g `maagi, `maakine vesi

maantied `praigas `silludeda

kui sitta veidedä siis nogaga temmada kuorma päält maha


Lügänüse


(nõmm-liivatee Thymus serpyllum) imestuserohod, nied `kasvavad maa `külles, üks vars, `varre `ümbär pikkad lehed `jusku `topsid

`liivasel maal `kasvavad `kaitussed (nõmm-liivatee)

`kaitus rohod, nied `kasvavad `liiva maas, sinised `õiled, pisiksed lehed

`istus `nurgas maas ja `inkus nutta

[laps] isä `muodi, justkui isä suust maha tuld

`läksin isäle `itsmeid (tähis, märk) panema - - puust `pulgad õlivad, sai maa `sisse `itsmed `püsti `panna

kana nokkib ivad maast `välla

kui rei on `peksetud ja obosed `talluvad õkkad maha `õtril, siis obosed ivavad

`valge juss `kasvap `kruusi maas

jättas `lapse ja `naise maha

(kadripäev) `Katri, va `tüütu, ajab lume maast `vällä

(kadripäeva sulast) mart tuleb `maale, `varbad `külmetuvad, `katri tuleb `maale, akkab kusele

`keller `kaiveta maa `sisse

(kobe) kohe maa, siis `kasvab `kõiki `vilja

laps kukkus maha kolati (kolaki)

tappab `kollid (laste: täi) pääst maha

kui maid `mõõdeti `pandi kubitsad maha

(tulistama) `kõmmutas `tõise maha

(põndak) kõnd, kole savine maa `kõrge jõe`kalda pääl

`kõnnus `pieti `karduli pali maas, iast `kasvas

`kõrgelt lakkast maha (allapoole)

õlin käbäräs maas

`kirves käib kive (kivvi), terä maas

kukkusin maha käppikälli (käpuli)

külm `kergitäb maa üles `kärjele

`viljad on saand maha `külvätust

rida `lasti puid maha ja akketi alet põletamma, alet küttistämmä

`laapis, `pastlid jalas, sene maa maha

senel on sitta labene, aga minul on põledettu labene (taimelava)
labeste `piale `tehti `enne küttist, siis `kapsad `kasvavad paremast
`istuta kabusta `taimed labeselt maha `piendra

`lamba pabalad õlivad maas

(inimesest) kuradi larakas `maoli maas, tüöd ei `viitsi tehä

lähän vett maha `laskemaie (kusema)

siis `veeti linad `einamaa `piale ja `lehvitati (laotama) maha

(välja lobisema) laseb jutto `lendo (liikvele), kõik maailm tiab

(lipshein) `lipsu roho `kasvavad `neskes `nõmme ja `liiva `maades

`metsäs on `einämad lodo maal, sie on `pehme maa

(tuld ja suitsu sisse ajama) ahi `lõõskab, labidaga paa (pane) `tuhka ette, sie võttab `lõõskamise maha

`istup lädäkälli (lääbakil) maas

tuul lüöb `vilja maha (lamandama), siis ei saa `niitada

`innad on maha `lüödod, ei saa `vilja `müiä

oma maa inimene, sie on oma `rahvusest

maa-alune jõgi

kui juo maa-alused (noored tüdrukud) mehele `lähväd, midä sis maa`päälised (vanemad neiud) `tievad

maa alused (noored poisid) juo `juovad `viina

(surnust) maa-alused on `surned, ei tule tagasi enamb

maadelda

(maakaer) maa kaurad ja turgi kaurad õlivad

maaligu linad levidati maha rukki kõrde

maa rohtusi kes kõrjavad on ikke praiga ka

`ahju suu on maas

punane lehm õli `Maasik

maa`telgas (põldsinep)

maa viha (maapinnas peituvad vaenulikud jõud)

võttas karu elo maha

lehmä mullikas õli lehmäd õlivad ja maad õlivad ja ninda siis ma maja pidamine õli

(mardipäev) mart tuleb maale katri luhistab pääle siis tuleb külm kui mart maale tuleb

matti maa mies, vabadik

(mütol olendeist) lappu mies (”käib tuulepöörisena siit maalt vilja riisumas”)

menemää

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


mene esimigost (esik) läbi, sis tulogi tuauks

mene vahi ikkunast ken se tulo

`kahmas kaig oma `süüli ja vei menemä

tama jäi `kauast (hiljaks) oma menemisega

karud `onvad `menned `kaura

suppi on kohisend (kihisema), appust mend, suppi kohiso

(vilets heina- või karjamaa) kurestikko on pime `metsä, älä mene `sinnä kurestikko

mene `lehmiga nüid `kuusestikko (kuusik)

`mengä nüid `kolkasi `puistama

mene `ütle `kärsäle (siga), las `kärsä `tulla `oue


Lügänüse


emä `tuodo `saabastega (paljajalu) `käidi `ninda `kauva ku `kuoli `mendi

`kerge ja `erkos igäle `puole menemäie

meni ~ läks `tütrikku `iilumaie (luurama, piiluma, nuhkima)

(surija) viab viel `enge edesi tagasi, on juo menemise pääl

kui meni vihasest, siis vedäs sava `ümmärgusest kui vokk

jagavus on mend sego

s `vällä `mennä, sääl õled jaheda kääs

akka vett `vällä `laskemaie, juhi (suunama) vesi menema

`järsko meni (läks ruttu ära)

`naaburi poiss on üks `jäärä poiss (kangekaelne, isemeelne), üttel ühe kõrra, et ei lähägi enämb `kuoli ega `mendki

(tegevust alustama) kabi menemäie, minu `silma alt `vällä

(jooksma) kadib `vällä `mennä

(hakkama) kamu menemäie, älä pali `aiga `viedä

kamun menemä

meni `kassi `linna magamaie, `rii‿al (rehe all) õli põrandal külm, siis meni `ahjo `pääle

sie `naine õli `tõise mehega kasusse mend (last saama), ku õma mies õli sõas

(keevaline) `kieva verega, kie äkkiste vihastub ja `jälle igale `puole on vali menemäie, sie on `kieva verine

`kehkeldäb üht `asja ja tõist `asja, kuhugi ei saa `mendust

`istu ratta `selgä ja lase `mennä, midä viel `kengitäd (kingi jalga panema) ja ehid `ninda pali

midä `kerge `paadiga viga `mennä `sõudama

`mõisa kõhas ikke kodo menivad kesk `ommikust `süöma ja tulivad `jälle lokko ajast tagasi

`ühte `puhku kiheleb, on menos

(peletama) kihutasin sene majast menemäie

päiv on juo menemäs, terä vähäkese `kiilub

pane `kiltsud `kaltsud, `kompsod `kampsod kokko, akka menemäie

laps kipperdab (nihelema) `mennä

ehk on üks tiereis ies, südä kippitäb `mennä

`vihma aig kippub (kalduma) juo üle menemäie

`teie `menga `kitkega `kapsad, `meie `kitkema `porgandid

`kohto `uksed on `laiad `sisse `mennä, `kitsad `vällä `tulla

`viskab ku `kerisselle `klaasi (klaasitäis) menemäie (see, kes joob palju viina)

(ta) `klonksas ühe `kõrraga menemäie, enämb ei õle `tilka

tämä on kohevil (~ kõhevil = elevil, ärevil)`ühte`puhku menos

vanamor meni rii `alle võid kokko `lüömä

mene pane need kive kolakad (suur) `ühte `unniku

ku pruut õli `viisutud, siis sai `kõsja (kosima) `mennä

peigmees `kõsja mies meni isä mehegä

kui `linna saab `mendust, siis `linnas kulub pali raha

`lauad on `kummi mend

mene `lapsega `küöki, älä `kussita (vaigistama)

[liblikanukk] `kuulab (konutama) lakkas `talve läbi, kevade `kasvavad `siived `selgä ja lähäb meno

viivitama midä sa kõheled sääl `ninda `kaua, kui et saa `mendost

kana, kui akkab munele menemaie, siis kõkketab

`männi `kärrid, midä `menned ka juo (kipra) `kärri‿säl suo‿päl

mene `vassaku kätt

käsk on käind, piäd menemä

`käsnäsed `õunad igä `aasta meneväd `käsnäsem(m)äst

`anti käsk kättä, piäd menemä tio`päivi tegemä

mene lüö sie jõe kään maha (niida jõekäärus hein maha)

`vallast `annetasse käsk kätte, et piad `küüti (veokohustus) menema

mene lase (valama) õlut

puu `pungad on `liikuned, kui akkavad `lehti menemä

tõi `linnast `naise, `arvas, et on inimine, aga ei õld - - mies ajas meno, et `kauva ma `tõisemehe `litse `toidan

loginaga sõitma logistab `mennä `vankriga

lokk lei juo, piab `tüöle menemaie

sie mies `luobus ärä sääld, ei `mendki `sinne [elama]

meni `kõrtsi kõri lobotamma

`suuremad puud menid `metsäs juo `lõikuse `alle

`lõksatus käis, mene `vahtimaie, kas meni uks `lahti

ise ku maamuna (murumuna) ja tahab suurele mehele mennä

sie on maaviha kui viskab inimine küliti maha. mõnel ajab silmad paiste. piad õbeda pääl pesemaie ja siis mene vala sie vesi sinne maha kust sa õled saand tämä. sinne arsti abi ei `aita

Rääsäs (kohanimi) viedi üks naine marutõvega meno (ära)

valmiist'

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


sie et `jovvu (sa ei jõua) senest ajast `valmis tehä

sie tüttö `oska üväst `karssi, tekkö `päiväs `pallo `liebe `valmist

`pulma `lavvad `oldi kaik `enne jo kadetu `valmist

`oige `kähvel `ihmine, tämä tekko kaik `kiirest `valmist

nämäd `laitad (valmistama) sedä `ruoga

sie tüttö `oska üväst `karsi, tekkö `päiväs `pallo `liebe (ppl < n, g `liebe = kraasitäis, kraasitud villarull) `valmist

nämäd `löiväd `kiirest maja `valmis


Lügänüse


nagu `einä tüö `präigus, tämä tios (teoksil) on, aga on kese (pooleli), ei õle `valmis

[linnastele viinaajamisel] `pandi kuum vesi `pääle, `sõisas ja `jahtus `vällä, `pandi `pärme `sisse, siis õli emä (käärimisvedelik) `valmis

(esialgu) esi`algust ~ esiakkatuses ma ikke sain viel omale oma `kraami `valmistada

kui [viina]pudel `võeti `vasta, no siis pruut `jälle ja `pruudi pere siis `valmistetti ja `kutsuti juo nied `kõsja`viina `juojad juo `valmist ja

lage plats õli `enne `valmis `tehtud, [pandi miiliaugust võetud] süed `sinne `jahtuma ja `engämä

perenase kääst `saadi linad vai takkud kaha `ketrada, siis `kaalu `järgi `valmis niit jagati, mõlemad said ühevõrd `niiti

pere`naisel on `villa `karsimine `valmis jo

kää`kaste vesi õli `ennemb sene jäust `valmis `pandu

`uone kehä akkab `valmis `saama

`uane kere `tievad `talvest `valmis

sääl `sõisas - - suure `luoma nahk kuus kuud, siis õli `valmis

ehitäb `justku keriku `torni, ei saa [tööd] `valmist ja ei `saagi

mida `kohnid (kohmitsema, aega viitma), kui et saa `valmis

üks tieb - - `reietuas `kolkimise pihud (lõugutatav linapeo) `valmis, säält sis `muutku võtta ja `kolgi

`kuondlad `tehti `ropsimise ja sugemise ajal `valmis

õli palitu `valmis `kummitand

`talvega kõpputab (nokitsema, kõpitsema) `valmis (asja, töö)

lusikad ja `kulbid kõik `tehti koveldiga (kõveldi, lusikanuga) `valmis

parass `surma nokkatäis, tieb ühä `kõrra `kõõksti, `ongi `valmis

`kastetasse `ühte`puhku `niiti vähe`aaval `rasva `sisse - - `nõnda `kaua kui `küinal on `valmis

siis on ahi juo `valmis, ku kerist akketasse `lautimaie

[kosja] kaup õli `enne `valmis, nüüd muudkui `liigudetti (liiku jooma)

(Linum usitatissimum) lina on jo `kupras ja `valmis

sie on lobinal (hõlpsalt, ladusalt) `valmist `tehtud

`villa`veskis `tehti `lõngaronitsad (poolid) - - `villase `kanga `lõime ja kue jaost `valmis

(tahuma) lei `õvves paar `pieru lõhandikku `valmis

lein sene `vilja tükki maha, tüö on `valmis

`lüöväd kääd kokko ku `kaubad `valmis `saavad

saisesin ma maja ütti valmis

onoks oo ovat onvat

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


laps oo sie vana kihelga (edev, tüütu)

onoks (Soome: onkos) siu tüdär `miihel?

üles-, tämä ono `kupsal (kokkuostja) `miih́el

ne `lapsed kedä on `ellidettu ne ovad tigedäd

`riided ovad siul `körtsösed (kortsus)

nüid `onvadki `küömned `küpsed

(pujude Artemisia perekonna) jumiga`marjad `onvad `allid

`riided `onvad `jääsed (jäätunud, jääkorraga kattunud), kuluks `tuua tuba sulama

`kaislad `onvad madalad, `laiad, `piesa `muodi `kasvavad, `kellagad `oiled on

`onvad nii üväd et `toine toist `kaisutavad

karud `onvad `menned `kaura

`korvad `onvad kluod ei `kuule enemb üväst

tuvad `onvad `kümme `jalga `korguta

`riided `onvad kuletunned

kaig ne `lapsed `onvad kurt`tummad

kabustad ja `kaaligad `onvad labasel

mehe ema ja `naise ema, nied `onvad kahekes̀te `laŋŋukset (langud)

`linna inimised `onvad kaig logeruksed

`päiväd `onvad lühükäised

`nüörid `onvad lühüld (lühidalt)


Lügänüse


sel one kivine südä sies (tundetu, kalk, osavõtmatu)

`nuored `onvad juo `kiele `murret `muutaned, `räägiväd `pienemald

`kierolised ajad `onvad `präigus meil

kõrv `erkos, `kuulab siit ja sääld, `kuida `ilmas `asjad `onvad

`espä `onvad `Püssis `laadad

nie `metsäd, midä `meie ligidäl `onvad, nied `iiravad (luurama) [marjulised] kõik läbi

kenel nüüd enämb uherdi on, nüüd `onvad (vindiga) `inglis `puurid

`onvad `niisukesed tugevad ja `priskid inimised, `onvad isuklad (himur) `ühte `puhku [naiste järele]

kui `poisil jalad `onvad mudased, siis `poisil `onvad kure`saapad jalas (paljajalu käimisel tuule ja vee tõttu pragunenud nahk jalgadel)

kus `onvad `niisuked `maake ojad sääl jõe tidi tahab asuda

`puoled `päiväd `onvad `jõuted

vanad `paksud `laia `õksadega `männijäräkad (jändrik) `onvad `oŋŋad

`jätkuga sukkad, `onvad `sääred kõvad, tehässe `uuved lavad (labad)

`veski `siived `onvad `kaardus

kahel`puolised on `kaulas `lõuaperäde all, kahel puol kaks rahu, `kaula `aiguse ajal `onvad `paistes

pihad `onvad kikkis (õlanukid ülespoole)

`rahvas `onvad `kimbatuse sies, ei lähä tüö edesi (vihm takistab heinategu)

`jõulud, `ristipäiv, `onvad keriku pühäd

käed `onvad `külmetäned ja kobaras ja `küüsitäväd

käbid `onvad `lüöned kohokalli, `siemned tulevad `vällä

liht`uksel `onvad `raudased seppa `tehtud `konksod

`remmel pajod `onvad `valge `kuorega

`linnas `onvad majadel kaliturid

nüüd `konnad evad enamb `krouksu, `onvad vaid (vait), nat on siis jo kudetu

`lilled `onvad kukke`kannussed

(kukkur g `kukru = peeker) `kukrud `onvad vasest

`silmad `onvad `kustuned, õlengi pime

`kuuskidel `onvad näred

`linnassed `onvad `ahjus `kõrbenemmas

(laane) `kõrve puud `onvad ikka `tõised kui lageda puud

ku vanemad `onvad varassaned, on sie viga `lapsell juba `külge `sündind

`kõrve `männid `onvad alt lagedad

ei suvi viel tule, (kevadised) lakka `tuisud `onvad õlematta

(tallis) ovostel `onvad `latrid, `luomidel `onvad `kütked

aam`palgid `onvad laudpõrandal all

(kase okstest viht) lehesse `pundid `onvad pihass

`põõna sae lehel `onvad `viltu `ambad mõlemale `puole

`metja, sie on `särje `muodi - - `uimud ja `lehvid `onvad `kurgu all ja nava `juures

`niisuke paks leppästik õli `enne, nüüd mehed `onvad maha `raiuned

(isamesilane) lesed `onvad `suuremad kui tüö`linnud, jämedämäd, ja egä nie tüöl ei käi, nie `onvad `audujad

sial majas `onvad keik `asjad `nõnda loderikkust

`ahju `süütused `onvad `lõõsas (parred ahjukummi ees või kohal) `kuivamas

õppetajal on must mantel `valged lappid `onvad `mantlil ies

nied onvad masakad puud lühikesed laiad õksad

eno ono

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


(ema vend, onu) eno `tullo `meile

eno`poiga (onupoeg)

enotüdär (onutütar)

ono (hunt) küsis `koera kääst, kas konogas (siga, kärssnina) on kodo

ono `uota `oues, `kuogikotti (koogi kandmiseks) `kaindlas

lüö onolo `patsi


Lügänüse


eks `lapselt saand ikke `üella, et küla ono (võõras mees, külaline) tuleb `meile `käima

lell tuleb, leib `kainlas, ono tuleb, õun `põues, tädi tuleb, täi näppis, sõse tuleb, sõlg `rinnas

valju

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


(jõhvhein tarnade perekonnas) jovi `einäd on `ümmarguised ja `valjud


Lügänüse


`valju `eŋŋega (iseloom, visadus, tugev tahe) obone

sedä `rohto ei süö `kiegi, tämä on `niisukene vali roho, `lõikab inimese `sõrme `katki ka

mürina vihm on jäme vihm, jämedast (palju korraga, suurte tilkadena) sadab ja `valjust

meil õli vookt kerikuõppetajast, sie oli `karge (karm, vali, kuri) vanamies

kui ahi küöb `õige valist, ahi karib

(külm, vilu, kõle ilm) `karme tuul, vali, ei õle `niiske

`valju (karm) `karvaga lehm ei õle üvä `piimälehm

(keevaline) `kieva verega, kie äkkiste vihastub ja `jälle igale `puole on vali menemäie, sie on `kieva verine

sie `üellässe tige kuer õlema kel vali karv ja must `kurgu lagi

kuer on `võõra inimise `kõhta vali

(pinnalt kare, krobeline, konarlik) vali `riide on kore

on rukki rääk tieb krääk, krääk, krääk, vali ääl `tõisel

(vingelt külm) kõle tuul, kuiv tuul, `ninda `irmus vali

`valju `karvaga obone on kõva (jõuline, füüsiliselt tugev, terve) obone

(vee langus) `langetuses vesi `juokseb `valjust, vahutab

ahi küdis `ninda `valjust et kõhe `lõugas


põhja-Iisaku


ise pisike nigu rakk, aga vali `kräuksuma `teine (koerast)

terve

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


`terved `luomad, `mildised on üva `seltsi, jädedä elo

küll `pandi imest kui miä `tervest sain

tama enemb sene jume (terve välimus) sies ei ole, jääb `lahjast ja `valgest

tegin nii `suure karendase, et sai `terve saad

saad `kiiremba `tervest

`lumbija `lumbis (nõiduma, posima) miu `silmäd `tervest


Lügänüse


(sööjaid tervitama) tere `jätku `leiba ~ leivale (vastus) tere, `jätku tarvis

`viedi [kohkunud] laps üless lavale, `torgeti pää `külmä vie `sisse, `jälle kolm `kerda ja `üeldi: Jukule `tervis, `aiguss `aia `teivästelle. siis laps `erkos (ehmuma) tagasi sest pelomisest

kõva `tervissega inimine, ihu`tervis on üvä

`nurga`naised, kuus nädälä `päälä `poigimist `võisid `alles keriku `mennä, sis `pieti `ingetänu (palve ema ja vastsündinu eest), et emä kosoks ja laps õleses `terve

(üleni, tervenisti) pääst jala `kanduni `uuved `riided `seljäs

ei enämb õle, juo nüüd on `tervisse `juures `tõine

ei `õska `kündä üväst, jättäb vao `tervest ja `tõise `künnäb, jättäb `vüötilisest

kakkunädälä iest sai kakku, `terve `leivä

õli neid, kie `tervel üöl kana`nahka `silmäle ei `saaned

`kaotab oma `tervisse `sinne

sie pidi siis kõik `kopsod ja `maksad `jälle `tervest ravima sie kase`puhkeviin (kasepungade viinaleotis)

minuda enämb `kauast ei õle, `tervis on vilets ja `vaene

kie `tervest pääst sureb ja `tuorelt kehalt, sie lähäb usina `aisemaie

`tervis on kääs, võib `käiä ja `kelpidä

tõi `paŋŋega `külmä vett `kaivust ja `viskab üle pää tämäle sis laps nagu `kilgastas (kilkama, kiljatama) ja säält maalt sai `tervest

tänä õlen `kaunis `kirgass - - `eila õli `terviss `üsnä paha

neid pidi vist keriku `posti `pandama (häbi- ja peksupost), ke `mõisas `peksa `saivad, et pidi siis `terve kihelkond nägema

(meetrikaraamat) keriku `raamat, kus on `terve kihelkond üleval

no kes lasi oma sie `surnut tenädä, siis vei `leivä, `terve leib ikkegi ja, ja lihakämikäs ka ja, `viedi siis `neie keriku `vaestele

`terve pere ühed `kitsikkud (ihnuskoi)

tämä ei saa `ninda `käiä kui `terve `jalgudega inimine

`kaeksa `aastaselt akkasin `lapsi `oidama, sain `kondorast (tugev, terve)

kie on `aige, saab `tervest juo, siis `uvvest `kõrdab (haigestub) ja sureb maha

ülämine kruon (kõik ülahambad) on kõik `terved, ei õle `ühtki `katkist `ammast

`terved mehed ikke `võeti `kruonu, `vaised ja vigased `jäeti kodo

ädä ei õle, õlen kõhe `terve, aga kõdunen (kiduma), ise `tunnen

sügelik akkas `kõikse (kogu, terve) pere `külge

`terve `päivä pidid sa tegemä ja `küüristämä (küürutama) `mõisa `väljäl `ninda, et selg õli `kange

ku uss on `lüödüd, siis sisalik pidi `tervest tegema, lakkus ja sai `tervest

(küla ühiskasutatav (põllu)maa, hingemaa) lappimaad õlivad `kitsad `põllu`siilud, `terve külä lappimaad õlivad kuos, üks `tõise `kõrval

`terve külä vei oma lina linalio`auku, üks ühäl `päiväl, `tõine `jällä `iljemb

(liigaasta) lisa `aasta on `terve `päivä `pitkemb

`tõine kõrd on `terve külä kari ühes lobotis (kobaras koos)

logiseb nädälide `viisi maas, ei õle `aige ega `terve

`loksob ikke `aige `õlla, päiv ikke `aige, `tõine `terve

`korvi vits lõhestatasse, kui `tervelt on jäme `panna

kui `kartuli maha `pannasse, siis mõned `lõhkavad (lõhkuma, tükkideks tegema), `tervelt on `suured `panna

kankelaine

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


miul on `kange jano

täma on `kange juttuma (jutustama, vestlema)

`selgä jääb `aigest ja `kangest

üks mies oli `kange `kaardi `mängijä

`kange lume `pöllü

`kange sää oli rikkund `ketjud `katki ja `laiva tuli `randa

`kange `säägä rikkus `ankuri `ketjud `katki ja ajas `laiva `randa

küll sie on `kange `karsi·tsa (Vene: sinep)

oh küll se laps on `kange`kaulane, küll se `tahtoks `peksa

`kangelaine jo `lapsest `saate, midä käsid, ei tie

`kange`kaulane jo `lapsest `saate: midä käsid, ei tie

`kangest oli paha `ilma

küll tama kahetso nüid kibedäst (kangesti, väga)

on `niisukaised `kömbägäd (tönts, kange) jalad, et `kombastu

obose jalad on `kömbäd (tömp, kange, tönts), ei üväst ei `astu

(rahvalaulude laulja) `lauliko on, ken `kangest `laula, üvä `laulaja


Lügänüse


`saare mehed on `kanged kravi `lõikamaie (kraavi, maad, turvast kaevama)

`kange elävik `kuerust tegemä ja

egä tämä `jalgu alune (seisukord) `ninda `kindla `põhja pääl ei õle, et võib oma `kangust `pruukida

(suitsu jms kiirest liikumisest) `lahked `pilved suvel, `kangest `juoksevad

tämä isä õli `kange jumalik (vaimulik), käis `ühte lugu kerikus ja

`kangest `kandune ja `juurikune `einamaa

kaasa (s), ühes jne `kuera `kutsikas on `kange järel `käimä

oli `jörgetus (viletsalt käija), käis pahast, ristluist õli rumal (kange)

`kaarma viin õli suguperäst `kangemb ku `tõised `viinad õlivad

`kange kabima `käiä (rutates), iad jalad

(kõhn) `kainokene, `vaivase kasoga ja `lahja `kangest

`kange külm `tõmmab ihu kanalihale (kananahk)

rebäne on `kange kanavaras

kang on neli viis `jalga, uob on kaks `sülda pitk

(kaalukang) laes konks, `kaalu`rõŋŋas kesk `kaalu `kangi - - kahel puol `kangi `õtsas `kaalu `aisad

kui siep sai `jahtunest, sis `leigati `kangidest (piklik tükk), `kaŋŋid `leigati tükkidest

(järeleandmatu, jonnakas) `kaŋŋe südamega, `kaŋŋe südä sies

`kange külm ja pakkane

`kange tuul

`kange valu õli

(väänkael) `kangekaul, akkab `vasta, midä tehä `kange`kaulale

`kange `kaulane `kasvab üless, `õiget miest ei saa

(kangekaelne) `kangekaulus ei võtta `kielto `kuulla

`onvad öhed `kange`kaulussed

`sellega (voki kruviga) `kierätässe `kangemalle ja `lõtvemalle `nüöri

`vanker ka `juhtab (vajub kõrvale), kui jõhi`vitsad on `tõine `lötvämmäl ja `tõine `kangemal

`päälimine `sielik, sie õli alt savast kuni `põlvini `kangestattu (tärgeldama)

(vaevaliselt, aktsendiga) `õige `kangest mõned sõnad `porssib `iesti kielt

siep on `kaŋŋund (kangestuma hanguma) juo. mesi on `kangunud ärä.

`meie õlema ühe `mielelised ja ühe `kangussed (tugevune)

(jalatsi kannaosa tugevdus) kappinahk käib `saapale.
`pannasse kappile et on `kange

(kapsa vars) kabusta `juurikas, `lapsed `kanged `süöma

on `kange `piipu karitamma (põlema, põletama)

sie on `kange `kartamaie, ara veregä

kie `kange `kartama, sel `käisiväd kodokävijäd, kie ei `kartand, ei nähnd kodokävijädä ei kedägi

karukaur on `kange `külmä kevädega `viljade `sisse toppimaie ja rukkide sies `kasvamaie

jala kand `kangest kihub (nii et), kas kisu `lõhki

noppid `kartuli, siis `jäiväd `kaula`suoned `kangest

kui on `kieruline jõgi, jõgi käib kõverikku `kangest

(keevaline) `kievä vereline inimene [on] `kange `tüöle ja usin vihastumma

õlu on isegi `kange - - kõhe kihastas (joovet, uimasust, valu tekitama), käis `jalgust ja pääst läbi

`aablane ku `niulab, siis inimine `püijäb `surra `kange `kiuhtiga

obosel akkas siis sie `vankri põhi`lauad `kintu (koodinukk) `käimä.
obone `kange `kintu `kartamaie

`kange taga`perse kirumaie

`kange köhä akkab `kiskumaie

kaks kõva kivi ei tie iad jahu, kaks `kanget inimist ei `anna üksühäle `alle

kivikangur sie on kivimurd, kus on pali kivi kokko `vietu

`riide tahab kloppida, on `tolmus `kangest

(kange, kohmas) köntis

(endale võtma, kõrvale toimetama) `kohmib omale kõik `asjad, `kange `kohmima

(külmast kangestunud, tuim) kääd `kohmus, `külmetavad

`koived `kanged ja `aiged

`kange `kontidega `ninda ku vana unt

tahid `kraasisi `õstada, siis tuli `vahtida, et õlivad `nõrga `piidega, mitte `kanged

õld `kange `kuraa·si mies

oh sina kurivaim, õled `kiustlik `kangest tõist inimest `kiusama

(tael) kõbjas `kuivadetti `kaindla `augus `vällä, siis õli `kange tuld võttama

(solge) kõhu uss, nie siginevad `lastele, kie `kangest pali vett võttavad `sisse

`kärbäse sien on `kange `kihtine

kust sie üvä on kui käre (kange, vänge maitse, hais jm) `suolane

`kangest vesi `juokseb kärestikku pääld

`ninda `kange köhä, kisub `kangest

rabaduse `aigus - - ajab `kangest `külmä värinä `kontidest üless

vanamor on `kange `lahverdamma (lobisema)

`tõine on `kange `laia suuga (ropendaja, vanduja), on `kange `vandumaie

kie `oiab oma `asju, ei `laienda (raiskama, laialt elama) `kuski, on `kange `oidlik

kie `kange on `sisse ajama ja `juoma, lakke vasikas, lakkud kui vasikas `sisse enesele

kui `kangest palav on, siis igi `langeb

(söömar, õgard) `larka magu, kie `kange `süömä on, kie `lõikab `sisse `ühte `puhku

`tehti `kange leheline (tuhavesi) - - kõhe tuli`kange leheline ja siis `pandi sie leheline `sinne `siebi `kraamide `pääle ja siis `keideti sedä `siepi siis sene lehelisegä

poiss on `kange `tütriku `ümber libistamma (lipitsema)

`poisi kätte ei või `andada ovost, poiss on `liiga `kange ajamaie

`tütrik on `kange `litsi `viskamaie

poiss on `kange sõnu `luopimaie, `sõimab tõist

vanamuor on `kange lorisemma

`kange `rääkimaie ja lotterdamma, `räägib pali, ei tie tüöd

mõnel on ludu (madal, lame) piht (längus õlad), `kangesti ludu pihaga

särg, sie on paha kala - - `kange `luitand `tõine

`talvel on `kanged lumemarud (torm) ja lume`tuisud

`taiva `luugid `lahti, kui `kangest saab (sajab)

vokki nüör on `lõtval (lõdvalt), `tarvis `kangemalle `panna

lõdvemaks `sellega `kierätässe `kangemalle ja `lõtvemalle `nüöri

ei pia oma tagumikku `kinni, on `kange `lõhnamaie (peeretama)

`tõine on `kange `lõhverdamma ja `patramaie

(teravalt ütlemisest, taga rääkimisest) `tõine inimine on `kange kielt `lõikamaie

poiss on `kange `lõikumaie, `piiad samasugused - - `pussid `peida `tõiste iest `vällä

vanamor `lõksutab `kangest kududa

`vanker ka `juhtab, kui jõhi`vitsad on `tõine `lötvämmäl (lõdvemalt) ja `tõine `kangemal

poiss on `kange vilet `lüömä

`köster on `kange erilaid (orel) `lüömä

sie on `kange oma `puole `sisse `lüömä, võttab igält puolt, kust saab

üks lüöb `tüögä `tõise üle, on `kangemb tegemaie

terav, hästi lõikav sie on ia lõikaja kirves kange lõikamaie magusa terägä

mahko·rka tubakas õli kõige kangemb tõiste tubakate seltsist

eilegi õli kange tuul a õhta iel maltus ärä

jalkost jalkata

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


jalakast teha rie jalaksi

jalakse `painu

obone `ellitä (ettevaatlikult või säästvalt kohtlema) `jalgada

kravu `jalga

`rouda tegi jala `pohjad kippest

kui jalad `laiale `temmatu, ei `kuiva ein `välla

[silla] käsibu jalg

`jalgo, `jalgos, `jalgost, jaloli

`seisi jaloli vesi`augus

mene sadula ja pane jalad jalusti

mene ka jalutamma

n jalutsi, n, g jalotsi

jaludus

(sõim) kaak`jalga

`kaŋŋas`jalgos `kuoda `kaŋŋast

voda keri`jalga (kerilaudade jalg, alus) ja akka kerimä

`kirve `krammi on jalas

`liiva on `kuuma ja `kuumenda `jalgo

siad `lähväd `jalgoga kohe künä

löi `kirvega `jalga


Lügänüse


obone `ellitseb (ettevaatlikult või säästvalt kohtlema) `jalga

pime kui kott - - ei nää jala ette

`juoksis `ninda tulist, et jala alused (tallaalune) `välkusivväd

jalaka puust `tehtud

ei `sõisa jalal (püsti), `ninda `purjes

sie jutt on `täiest jalal (käsil, päevakorral), igä ühe `kõrvis juo

(jalgade peal) jala`liugu `laskemaie

kolm neli pihu on üks jalandane

mittu jalandast pane, `enne ku vihk saab

jalarada `müödä

(sadulal) sadula all on `rihmadega raud, kus jalad `käivad, jalaraud (jalus)

(hark)`atra puu `küllest `alle on jalaraud, jala`rauva `külles on kappukas, kappuka `külles on sahk

`atra jala`raua `külles on kappukas (saha osa), kappuka `külles on sahk

jala `õõnes ~ tühi kõht

jalad `pöias (kõverad)

sai igä mies `jalga `katsuda (sugu)

sest `saate ei õle minä enämp oma `jalga (üldse) sääl käind

mitmesuguste esemete osa, tugi, millele ese toetub `lauva jalg, `tuoli jalg, aga säŋŋi `sambad, ikke tugevammad

puu`lõikamise pukki jalad

`kundamendi jalg `tehti maa `sisse

(korstna alumine, hoone sees olev osa) `korsna jalg tehä pae kivest

(ahju alus hrl toapõrandast allpool) senest `saate on `ahju jalg, kus `suitsu `rüövid akkavad

(silla võlvi toetussammas, sillatalade alusmüür) `silla `võlvi jalg

(kasvamas, raiumata [puu], niitmata [rohi, vili]) puu on jala pääl `kuivand

mul on kõik `suuremb jago jalal ein, `lüömättä

(umb 30 cm) `arssin ehk `süüli puu, senel õlivad jala `märgid pääl

`tembab `jalgapite `vällä

jalg`kouku vedämä

`tõmmasid jalg`kouku

õtsib uut `leibä (teenistust), vana pereme leib akkab `jalgu juo

mõne `asjaga ei `pääse päist `jalgu (asi ei laabu)

suos on `jalgu alune (alus pind) tümä, `raske `kõndida

rõhu veräväd `onvad - - `tõisel on jalg veräv sies

kui lähäd `reietoa iest `riiala, siis on jalgveräv

(magamast tõusnud) `tuiseb jalule

mene jalust menema (tülist, segamast), midä sa siin vahid

kasi jalust

kasiga jalust

`kaskised jalassed

jalg akkas verd `juoksu (vool)

`kange kabima (rutates) `käiä, iad jalad

(kakerdama) kapperdab `käiä, ei `sõisa jalal

jalad tõbised, käib `karguga

`muidu ei saa `toetada jala `pääle, siis on kark `kainla all abist

jalad `kastuvad `märjäst

kuer `kratsis jalg `keikos (õieli) kirpu

keppjalg, `sirged ja `piened jalad all

`juoksin ku keräpüü, jalad kottis

ei `viitsi oma `jalgu `kergitä, viab peräs

`kaŋŋa `jalgudel on `kiilid - - `muidu ei `seisa ühes

panen `paljad `keŋŋäd `jalga

(liik jalatsid) `saare `keŋŋäd `lesti pääl `õmmeldud

`klõmpsima (ie) lonkama `klõmpsib `käiä, jalad vigased

vene `saapad - - õli üks `kohlakas `jalga `panna

(looma jalanahk) naha `koived mida `jalgude `küljest `tõmmetasse

vigased jalad, käib `komba `kamba

tämä ei saa `ninda `käiä kui `terve `jalgudega inimine

käib `konga `kanga, jalad vigased

tämä (mesilane) `kõrjab `jalgude [õietolmu]

`lapsel `este `kougod (kõverad jalad) all, perä `sirguvad

`naaburil õli poig kunts (tehis) jalaga

sie poiss lüöb `kuuti (kukerpall), et jalad `aiva `välgiväd

laps tuline `käimä (jooksma), teräsed jalad

jala`kanna tagant üläss`puole on `künnäp (künnapu = kõõlus, soon)

uss `ammustas `piial laba jalast

`taigina `pätsid `tõsseti `leivä`lauvale (leiva pätsi veeretamiseks), `leivälaud õli paks `jalgata laud, sie `sõisas `reietuas

part on `lestä jalg

`pardil ja anil on `lestäs jalad

`aige jalaga inimine käib `liipadi `laapadi (jalgu lohistades)

`tõine inimine on logard, `kõnnib litta-lotta, ehk kui on `vaised jalad

`vaese `jalgudega inimine käib loda-lada

mul on `nisked `suured `kallussi `lohmakad jalas

`raske kivi kukkus jala `päälä, `lämmotas (lömastama) jala

(lampjalg) lämp`jalgudega `üöldi lämpjalast

lääpjalal jala`kannad `vällä`puole, ajab jala`kandu ies, `varbad `sisse`puole

(jalgu järele vedades) `lüöberdäb `käiä vähest `võito juo, jalg õli `aige


Jõhvi


ia `lõikaja sai `viiest pihu`täiäst vihu

ühäs jalandases kolm pihutäit ja `tõises jalandases kaks pihutäit

üks jalandane (sületäis) [heinu]

(jala alla kinnitatav raud jääl liikumiseks) jala`rauvad ehk `tritsud

(painutatud jalas) `painetud jalast `üölla

täda peetakse sääl jala tallukaks (jala narts)
`kaua siis ma ikke su jala`tallukas õlen
mene `õtsi omale `tõisi jala`tallukuid

jalad `arkis

lein jala `kondi ~`ketra luu `vällä

(iseseisev, sõltumatu, majanduslikult kindlustatud) sain juba elole jalad `alla

lähän `sinne kuhu jalad `vievad

`juakseb jalg `perses, las akkab `tüälä

oma `jalga enamb ülä tämä `ukse ei `tõsta

via siis oma jalad ka `meie`puale

`muidu ei saand `kalja kättä ega õlut, siis `tehti [kaljaastjale] `niisikesed jalad eraldi

kerilavva, `värtne `raami, `aspli jalg

pane `saapad ja sukkad `jalga

inime `jalgas tümä (jalg vajus mutta)

(jalgsi) `jalgasa `menna sie maa

`kõnnib `ninda areldi, jalg-jalalt (aeglaselt, sammu [käies], lühikeste sammudega)

(põikpuu, ristpuu) `jalga puu (paadis)

`vuode jalutsis

`kanga`jalgudega `kuuta `kangast

pühadest `kangas`jalgasid tuppa ei tuo

üks pagana `kehkar (kivi kamakas) jäi jala ette

tuli `kontsud `ümbär `jalgu nagu va kappurnik

`keitäs `sülti, `kopsud `maksad, piad jalad

`karja`lapse jalarätted on `koskused (mustusest kõvaks kuivanud)

see `haige kuderdab juba jalul

`saapa `kõrvad on `sääre `külles, säält `tõmmetasse `jalga

(vaevaliselt käima, tuikuma) `lõŋŋub vaid `jalgude pääl nagu surma vari

kärp pikka kehaga, lühükesed jalad

maarja sõna jalga leotada piirituses on ia `reuma rohi

siis tõmmeti [siga] `jalgupidi rippuma ja siis `pandi `kopsud-`maksad potti

vatsolle vatsilla

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


küll miu `vatsa on ele ja `oige `tühjä

`vatsa on nii tühi, et südä `iiveldä

tama `irmuti mia (minu)`vällä, et `vatsa läks `lahti

`konnad on `tunkelid `pruunid ja vatsalune `valge

kanal `vatsa ei ole, kanal on kubo

just ku `kärnä `konna `vatsolle

nüüd `larpisin `oige `vatsa täüs

livestüs `vatsilla `permandolle

`vatsa mäni lahti sõin makket toitu


Lügänüse


`vatsa alused [villad] ikke pannasse erali ja `selja`päälised ja `külje`päälised erali [lambaniitmisel]

ega kana ei taha jo `kuudis maas `vatsakalli magada, ikke läheb [kuudis] `penni `piale

kui käed `käivad, siis vats `naurab

(maoli) `vatsuli on maas ehk `maokalli


põhja-Iisaku


vahest vats `iugab, koriseb ja uriseb kui kuri koer

selkä

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


(lööma) ladus miu `selgä kaks`kümme `uopi

`mutku votta `piimämanerga `seljäkotti ja mene [meiereisse], `kümme`liitrine `seljäkottis ja `viie`liitrine kääs

`selgä jääb `aigest ja `kangest

`katsaveika, sie on üks `kofta, vai `niiskene `naiste`rahval `seljas, vattiga `tehtu

ilos `kellagas `riies oli `seljäs

on `kiltsid ja `kaltsud `seljas

`valge üle `seljä, se on `kiuto (küüt) `lehmä

kivi`kammelal on `pienikene `kärnä `sellas, `liiva`lestal on jämedad

kivi`kammeljal (lest) on `paksud `kärnäd `seljäs

`selga nii koledasti valutab

voda miu oma kukkile, pera `pääle (enda taha hobuse selga)

kuningligod `riided `onvad `selgas


Lügänüse


selikalli põrandal, jalad `vassassutte

kui puuleht sügise maha kukkub selite, tuleb keväde pali vett

(heinavaal) `kierendane ehk `seljändane

[heina] `seljändäsed lappati kokko

`vatsa alused [villad] ikke pannasse erali ja `selja`päälised ja `külje`päälised erali [lambaniitmisel]

ühämehe `istmel kolm`nurkane põhi, `seljätagune `juurikast, kolm `jalga all

`sõisas jaluli `selgä (jalgadega, jalgupidi) `tuhras sedä `muodi

`selja taga õli puu, `selja tuest

ärg ajas `lehmä taga, rõhus `lehmä maha, kakkerdas `seljäs

vanad `riide tükkid `seljäs, vanad `kaldunid `seljäs

`kasvatab `laiska liha `selgä ~ `laiskusse liha `kasvatab `selgä (laiskleb)

mis sa `ninda pali viest `selgä kihutad (loopima, viskama) eneselle

`luomal on kahelpuol selg`ruogu muhud, sääl `neie sies on `kiilimunad (looma naha all arenev tõuk) `ielmisest suvest

kasukas on kohokalli (kohevil) `seljäs

siin külas õli mies `suure `pääga, `üöldi taga`selja kolakapääst

vikkastile panevad ka lappi `pääle. kui `seljäruo `ääre `pandi, siis `üeldi konn (raudpaik, liist; Vaivara: n, g `konna). sie `kierati kõvera üle `selja `rauva;
puu `telgidega `vankril `pandi ette ja taha `pääle `puole `telgä. `konnad `rauvast, `nauludega `lüässe [kinni]

sie `kierati kõvera üle `selja `rauva

(puu- või metallvarras koonla kinnitamiseks koonlalaua külge) `kuondla `varras [tehti] terässest – vikkasti `seljä ruod

(tüssama, petma) `tõine `kuorib `tõise `seljäst naha maha

obosel on must kriips `sella pääl

[liblikanukk] `kuulab (konutama) lakkas `talve läbi, kevade `kasvavad `siived `selgä ja lähäb meno

(nahkhiir) läbäkäs on nagu iir, aga `siiväd on `seljäs

(kaarik) `kärro õli kahe rattaga, üks obone käis `aisude vahel, `kärrol kaks `vetru, kaks `tiiba, `seljätuest õli `seljätaguse lien

oh sa vana `küürä selg (küürselg)

keik süüd `langevad minu `selgä

`tütrik lasakalli selite maas `poiste jalus `rüŋŋäd `püsti

juo `kõnnib `leiväkott (küür, kühm) `seljäs, nuo aga `aastaid ka

`õtradel, nisudel, rukkidel ja `kaural ikke lesemed `seljäs

liha lottendab `seljäs, liha väriseb ku `kõnnib

lüöd `palgile `selgä, siis vedäs tappi`pulga ligi ja palk jäi lihti ja kõvast

läks näd, mudku `seljä kott `lipsus `vaide

kana laseb kukke ette ludu (lidusse), et kukk `pääseb `selgä

kõik elokad `luitand, ei õle liha `seljäs

laps `sõitis `kaksite `luuva`varre `seljäs

võttan jalad `selgä, `lõikan menemä

tegin `kuuma vett, `lõikasin (lööma, virutama) `neile `selgä

ulgub mattakad (malakas, vemmal) seljäs

kivi `rannas ei õle liet`selga

lahtinaine lahjast lahuksess'

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


jogi `lahku kaht `aara

`aigus `lahku `ihmiseld `vällä

olut `engä `lahjast

olut `eŋŋestü – `lahjast (lahtuma, liisuma) jääb, siis kui tämä on `lahtinaises `riistas

`kuiva `kohfi `eŋŋestü `lahtinaises `riistas

`lahtinaine `karpi, pääl ei ole kaant

tama `irmuti mia (minu)`vällä, et `vatsa läks `lahti

`lapsel `itku `lahti

jahi `kuerad on taas eri `muodi - - `lahjad, `pitki `jalgoga

tama enemb sene jume sies ei ole, jääb `lahjast ja `valgest

sie `üeldi kala`riies: kaks kotti oli `lahti arudettu, ühest `ommeldu, lappasivad `vergod `riide `pääle, `toine mies avitas `selgä

`erra saab `tiedä, siis on `kehno lugu, `lasko meid molemad `ammetist `lahti

`kuoli`poisid `lassa `lahti ja `kuoli on `kinni

kasuga `karvad `kraabin `lahti (kohevaks), siis on soemb

igä `uomikko `katsosivad ja imestäsiväd, et kust nied `äŋŋerid on `lahti `lastu

söi `nenda et koht läks `lahti

sai tama kääst `lahti

ko täid on `külles, siis et saa neist enämb `lahti

`lahke maa, üväst on `künnetü

n, g lahe

`niiti lahendamma (harutama), kui on sasis, siis vaja lahenda

üks `süüdista üht, `toine toist, `kolmas sie siis lahenda nei `aśsad

(ladusalt) `lahhest `juokso vesi, tädä midägi ei tagista

vesi lahiso maha, `juokso `ninda‿t lahin taga

tuli lahiso `palla

`aava puu, sie on ka `lahja puu, `anda vähä äkkö `ahjule

`nuoriko pidi `lahjad `andama

`viina `lahjendamma

`lahjukaine `kalla

puu on ka `lahke (kergesti lõhenev), sedä on üvä `lohka, üväst `lähtö `lohki

(sõmer, hästi haritud) `lahke maa, üväst on `künnetü, `lahke kaik, ei `rohto `eigä kive tükküsi

`lahke jalaga obone

`kraavist vesi `juokso ka `lahkest, `lahke `kraavi

`lahked `ahju `lierid, `suitsu `männö üväst `vällä

üvä `lahke `ellä, sie on kui `suured tuvad ja `ruumid on

`pilve akka `lahkuma (`vällä), `pilve `ävvi `vällä, siis `tullo `üvvi `ilmo

`lahna (latikas) on kala, `laia kala, tämä om oppe `karva

`tiemo jalad `lahti, ottamo `saapad jalast `vällä

mesiläine `lasko peret `lahti (pereheitmisest)

kust nied `äŋŋerid on `lahti `lastu

(tulirelvast) kukked `lähtöd `lahti

`einä `unnikod ka `laodeda `laiale `lahti `kuivama

kadokse küles rippu üks `lahtinane `lauda

(lahus) lahukses `elläd, mies ja `naine `eivät elä kuos

`einä `unnigod ka lahodeda `laiale `kuivama

ku kaks miest `taplod, siis lahodeda ka

pabid lahotasivad `paarisi

kadokse küles rippu üks `lahtinaine `lauda ja tuul `lonksuta tädä

tie `levvad `lahti

`ülgäs `kaasi`kraani `lahti, oligi `lämmäständ, vähäse ikke elo`märki oli viel ku `löüeti

`lüömö `laulu `lahti

`laiva `seilid `lüödi `lahti

tuul löi ikkuna `lahti

`püssül on mogomaine lukku, midä lüöb `tongi `lahti

puusa ankrud olivad sääl - - matka suu pääl et oidasivad `matka iast `lahti


Lügänüse


ei saa `silmi `lahti `oidada

`krundid lahudatta `vällä, igä mies läks eräli [elama]

a kuda neid (mesilasperesid) erutada (lahutama) saab

sain `lahti senest peigmest, tädä inestäsiväd (põlastama, Soome: inhota) kõik

`palgid `saavad kokku `jätkatud `inglis tappiga, sie `lahti ei tule

ja isäme süök (keedetud isamehe ostetud ainetest) õli `jälle siis sel `ehtal siis kui sedä `lahjad jagati

`mustad ivad rukki sies, nied on lahk `valged siest

ise siest lahk `valged, nied `mustad ivad (tungaltera)

ja `tõine selts [mis] sin `karjamadel `kasvab, on `jälle lahk `valged (lumivalge, täiesti valge) `siened

lahk`valged `juuksed

üvä laht`valge (helevalge) `riide

laht`valge `kaŋŋas, kui `pessä, siis lähäb laht `valgest

kie üvä obone on, `kõnnib (kerge, ladus) `lahke `jalgudega ja `pitka samuga

`lahti jalu kõik `väljäd `tõmmand läbi ovosed

(suitsu jms kiirest liikumisest) `lahked `pilved suvel, `kangest `juoksevad

`lapsed tulevad `kuolist järg `järjest, ei tule kuos, kuda `lahti saavad

ei sie enämb `jalgu `jätkä – enämb ei `pääsi sest `aigussest, ei saa `lahti

juripäiv pidid `krundi päält `vällä `lahkuma kui rent õli tasumatta

(kõhn) `kainokene, `vaivase kasoga ja `lahja `kangest

(lahuta) `riide üle `leibide ehk kakkude

sedä tahavad `lahti `kaŋŋutada (vallandama)

karu lahutas `ahju (lapse sünnist)

kuda `ennevanast `käidi, mehed rind iest `lahti, ei `kaulaõbedi `kaulas, ei midägi

mõni lahutas lina[varred] `kaura`kõrde

vähäse juttuga nagu minagi – võttan `viina, siis `kiele`paulad `pääseväd `lahti, egä siis `tõinekõrd ei õle suu ies `varju ka, midä `sülge `suule tuob, `ütle `vällä puhas

`tõmma käsidega `kierod `lahti, siis on lõng `sirge

(kõhulahtisusest) `keitäs siest `lahti, tiä midä on

`jäätand maa või jää `raiuta `kiimega, sie võttab üväst `lahti

ei `tahtund `mennä, sain `lahti senest `killast (seltskond, kamp) jah

keväde `laulavad - - nüüd on `kiuru kiel `lahti

oma süü peräst `kohto ust ei õle `lahti tehnd

lüöb `ommikul `valgemast, siis lüöb `koido `piiri `lahti

kuum vesi sai `kallada kodo `konkoras pesole `pääle, sis `tõmmas `konkorast `lahti

`kolie·ra tõbi - - võttab vere siest `lahti

nüüd on vähk `lahja, `kaura`leiku ajal tämä on `nuores `kuores ja prisk

`sengä `tõmmetasse `sõnnik `lahti `laudas

`vaene ja `lahja nagu luu kromi

`nekrutid `nälgisivad - - nad `kuivatasivad (lahjutama) `endi, siis said [sõjaväest] `lahti

kukke `pungad `lüöväd `lahti

`sieme `ärjäbä ja‿s lina, nied `kõige `rohkemb maad `kurnavad `lahjast

tämal õlid jänisse `kõrvad, magas kõvast, `silmad `kinni, aga `kõrvad `lahti

[pruut] `kiskus minu `kõrvale ja `riidest `lahti, et pane tämä `tehtod särk

`norskab kõvast, suu `lahti

egä siis õld `angusi egä siis õld midägi, me käsidega (käsitsi) lahutasima [sõnnikut]

puu on üvä `lõhki menemaie, on lahe (halgas, kergesti lõhenev) puu

ku lehm ehk `naine on `raske, `üeltasse, sie on nüüd lahingus

`püssil on kõva lahing sies, on pali `rohto

mul õli püss lahinges parajast

`lahja jagamise päiv - - kui `anneti `lahju (veimi) [pulmas]

`kammi `juuksed `lahkest (mitte sassis, puntras)

suvest `veimä, `nuoremmad, ikke `koikad `aita, õhu kääs õli `lahkemb (õhurikas) magada

kus tädä `lahkeld `vasta ei `võetud, egä tämä siis `sinne `rohkemb ei mend ka

mis `ühte `puhku `lahkerdad `käia

(lahku minema) `lahkus mehest `vällä

tämä `rääkis `lahkunetest (surnu), et noh et, vanemad on `lapse `mulda pand ja

`oiab suu `lahti

pakkis `lahti, pani `vällä `riiuli `pääle

kui `pasknäred `lendäsiväd `metsas `tiede peäl, õli kõhe sula `lahti

mis siin nüüd `lahti on, et `nõnda `vaikisest ja tõsisest `istuta

`kuhja `pääle `jäävad `lahtinaised `kõrred, nied `saavad rehaga maha `tõukada

`lahtinast lund tuul ajab

ajo jää, midä `ulgub meres `lahtinaselt (-ld, lahtiselt) edesi tagasi

kuda sa pidasid ehk `lihtsald õli sul [juuksed] nasama `lahtinaseld

`lahtine köha

`lahtiste kättega (osav, töökas), kõik asi täma kääs läheb, tieb igasugusi `tüösi

lahu puu, mend juo lahust (kõdu)

linad lahudetti maha kõik puha `väljäle

nüüd on sie `pliita lagund ja ahi kõik lahudattud `vällä

linad on lahutuses (laotamine), nii `kauva `pieti maas kui kiud `langeb `varre `küljest `lahti (leotamise asemel laotati linapeod murule)

seni `lapse `piake sile, kuni ema `silmad `lahti (ema elus)

mene lase `luomad `lahti

sie `tarvis `ammetist `lahti `lassa (vallandama)

ned `sulgi `patjad ja nied on kõik mul näppiga noppitud, no luu `küllest kõik `lahti kuni `latvani, sule `latvani

obone on `lausa `lahti `kiskund, `pistab `juoksu

vanal `ahjudel õli üks puha `lahtine lie, suits läks `reie tuppa

õled `ammeti `kaotand, õled `leiväst `lahti

kui linad sai viest `vällä tua, siis levitatti (laotama) nad `lahti roho `pääle ehk `kõrre `pääle

sai nii`samma levidatta nied õled `lahti

`eile `ommikuse `niiduse `liigutasid `lahti

kui `pilpa `pääle `astus, lei `nüöri `lahti, `tõmmas kokko, siis jäi rippuma üless, kas jala `külge vai kuhu jäi

Tüttäri (Tütarsaare) `miestel on `luotsikud päält `kinni - - meil on `rannas `lahtised `luotsikud (lamedapõhjaline künakujuline veesõiduk)

mene tie luhvt lapp `lahti

nii pia ku `paika jäid, `püssid kõik lukkust `lahti

(kolmnurkne laudadest lohisti tee lahtiajamiseks) lume regi - - `kellega `aeti lund `lahti, kahele `puole `aeti lume `riega

miniäl `läksiväd vered `lahti ja `luonostane (loode) kukkus põrandalle

`taiva `luugid `lahti, kui `kangest saab (sajab)

(haigus) luuruos, sie lahutab luid, luud tulevad `vällä

`tõine on kõhe lõdus (lahke, sõbralik), `lahke igä ühe `vasta

`akna aak `lõksatas, akken meni `lahti

(nutmisest) `kaotas oma raha `vällä - - lei `pilli `lahti

`einä saad ei õle kuiv, lüön `lahti (laiali laotama, ümber keerama) `kuivamaie

[tüdrukul] lei vie `lahti (pani nutma), kui `kuulis, et poiss ei taha [teda]

`taivas lüöb `lahti, `pilved laguneväd `laieli

`paise lei `lahti, akkas `juoksemaie

aav lei `lahti, õli juo `tervest `saamas

`puŋŋad `lüöväd juo `varsti `lahti

tuol lei `liimist `lahti, õli `väljäs `vihma kääs

raud vits lei `jatkost `lahti

`akna värv lei päält `lahti

`luoma karv lei `lahti

tänä lei päiv `lahti (paistma hakkama) juo, sadu meni üle

kruppist `leima `lahti ja akkasima kahe`keste [heina] tegemä

lüön senest `seltsist `lahti, en lähe `nende `ulka

lüön `ennäst tüöst `lahti

`pilved `lüöväd `lahko, ilm lähäb ilusast

lüli puu, `tõisep̀uolt on ilus lahe puu, lüli on `tõisep̀uol `küljes, tihe ja pruun, sie on siis lüli

tahivad `menna `riidu - - üks lei ikke ühte ja tõine tõist sie õli madin ja sagin `lahti

ku on marjad silmas (trahhoom) siis ei saa üvast silmi lahti teha