kumpaaki keneki mitäki

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


ta ei `kõlba koja mehestki

`kumbagi

kengi, p kedägi, g kenegi

miä‿n ole kenegägi `riideld

`anna sie raha koul`meistari kätte, koul`meistaril `tullo midägi obetamise `asjo `osta

ei `andand ivagi

`süöväd `toise jädöksedki `vällä

`pilved kadovad `vällä ja ei tulegi `vihma

se on `kirju (rahutu, murelik) `asja ja `jääbki `kirjust

`toine `kopla `kopla (kohmitsema), ei saa midägi `tehtust

nüid `ongi se `muodi, et ko `voeras tulo, siis kobota `ukse taga

kuld raha on viel `praegugi inimestel

voib`olla `souvust (sõudmine) tulivadki `sormed kovera

nüid `onvadki `küömned `küpsed

ei `andand `miule mitte `küüne `verdki

(ladusalt) `lahhest `juokso vesi, tädä midägi ei tagista

ei `annetu `leiväkäistki (leib)

emädä kutsutigi mamma ikka mamma

kui muud `kalla ei `saagi kui vaid `äŋŋeri


Lügänuse


`kumpki

(koos eitusega: mitte sammugi, mitte sugugi, üldse mitte) minä ei käi jalagagi `kõrtsis

ei `saagi enäb omale `jalgu `alle, ei saa `kõndida

sie ei piä `ammeti `kinni `kuski

`kuski midägi `johtob, sis tämä krasatab ikke ülä `tõiste

ma õlin `ninda `õnnetu tüttärlaps, et ma‿i käind `kuski

jalad on alt `välläs, kuhugi ei `pääse

sie tüö ei `jõudu (edenema, laabuma) kuhugi

vana kont juo, nagu vana `kolgispu jääb, ei `jõuva kuhugi

suur kõmakas, mina sedä ei `jõvva kuhugi `viiä

sina õled minu kää alune (õpipoiss), sa et `pääsi minust kuhugi

kui `saksald midagi (mingit) `asja `läksid paluma, siis pidid täma `põlvi `kaapima

kääd `komparas `kõndis, nii ku võttamas midägi `asja

käed on `nõnda kobara jäänd, et midagi ei saa enamb teha

kie `tõisele midägi `anda ei taha, sie on krann (kalk, karm) siis

`oia `üksi `päine oma kääs, ärä `tõistele `kellegi `anna

`kieleti `vällä, sedä ei `kästud (soovitama) `kellegi `eŋŋädä

no `meile siis `ennevanast `üöldi ikke, et näkk on kive all ja, `tõhtind siis `sinne kenegi (keegi) `mennä

vana `liivane põld, ei `kasva kedägi

minia ei võind mitte `iitsatadagi (tasa rääkima)

`läksin - - [vikateid] võttama, enämb ei `õldki. õlivad ilatud `vällä (ära võtma, kahmama)

`ennemb `jaksasid üle obose üppädä, nüid ei `astu üle õle`kõrregi

ei terestandki

kole jäme pää mehel, akketigi `kutsuma jämepää `Antun

tuluke põletas `vällä, ei jättand `ilpugi `mulle `rohkemb kui `selgä

sääl kui rattas `juhtab (teelt kõrvale), siis õledki kadund laps (hukkumisele määratud, omadega läbi)

`ristipäiv `ninda `kallis (õnnis, püha, pühalik ) pühä, et rohogi ei `kasva

sie just minu isändä `muodi, sedä `muodi kerätki `onvad taga

kui `keski (kuidas keegi) sei

`kärmel alali tüöd, laisk magab ka `einäajalgi

siin `kuoride päl õligi `kartli `korvis [nuga]

kuusk `siiski `püiäb `vällä `kuivada, mänd ei `kuiva

kui saab `õilend, siis `ongi `õiled `kustund (ära õitsenud)

`silmad `onvad `kustuned, õlengi pime

`este lei `linnas `litsi, tuli laps kää`kõrval `maale, sie ei `õldki laps, `üöldi `litse `kuitsikas

`niisike kõks (kõbus, tragi), lähäb mehelegi

`Mihkli`rahva peres Savalas `põlvest `põlve `miestelgi `kärris (krässus, lokkis) `iuksed

kui `ämber on `köndalli, siis sie ei `seisagi `püsti `ühtä

õled üks kuradi `laagerdus (lobiseja) - - `räägib, ei `tiägi midä `räägib

lehe `ristipäiv on `ninda suur pühä, et ei tõhi `püsti `kussagi

kui inimine `eloski ei pese, sis nahk jääb `paksust, `lestalisest

küll sie õli ikke kole, sie [põranda] loppotus - - no oma viisteist kakskümend `ämbri ikkegi

sie `aigus - - tappabki maha õlgu luoma ehk inimist

nüüd on ajaleht sie suitsupaber - - enämb maisi (maisipaber) ei tahagi