onoks oo ovat onvat

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


laps oo sie vana kihelga (edev, tüütu)

onoks (Soome: onkos) siu tüdär `miihel?

üles-, tämä ono `kupsal (kokkuostja) `miih́el

ne `lapsed kedä on `ellidettu ne ovad tigedäd

`riided ovad siul `körtsösed (kortsus)

nüid `onvadki `küömned `küpsed

(pujude Artemisia perekonna) jumiga`marjad `onvad `allid

`riided `onvad `jääsed (jäätunud, jääkorraga kattunud), kuluks `tuua tuba sulama

`kaislad `onvad madalad, `laiad, `piesa `muodi `kasvavad, `kellagad `oiled on

`onvad nii üväd et `toine toist `kaisutavad

karud `onvad `menned `kaura

`korvad `onvad kluod ei `kuule enemb üväst

tuvad `onvad `kümme `jalga `korguta

`riided `onvad kuletunned

kaig ne `lapsed `onvad kurt`tummad

kabustad ja `kaaligad `onvad labasel

mehe ema ja `naise ema, nied `onvad kahekes̀te `laŋŋukset (langud)

`linna inimised `onvad kaig logeruksed

`päiväd `onvad lühükäised

`nüörid `onvad lühüld (lühidalt)


Lügänüse


sel one kivine südä sies (tundetu, kalk, osavõtmatu)

`nuored `onvad juo `kiele `murret `muutaned, `räägiväd `pienemald

`kierolised ajad `onvad `präigus meil

kõrv `erkos, `kuulab siit ja sääld, `kuida `ilmas `asjad `onvad

`espä `onvad `Püssis `laadad

nie `metsäd, midä `meie ligidäl `onvad, nied `iiravad (luurama) [marjulised] kõik läbi

kenel nüüd enämb uherdi on, nüüd `onvad (vindiga) `inglis `puurid

`onvad `niisukesed tugevad ja `priskid inimised, `onvad isuklad (himur) `ühte `puhku [naiste järele]

kui `poisil jalad `onvad mudased, siis `poisil `onvad kure`saapad jalas (paljajalu käimisel tuule ja vee tõttu pragunenud nahk jalgadel)

kus `onvad `niisuked `maake ojad sääl jõe tidi tahab asuda

`puoled `päiväd `onvad `jõuted

vanad `paksud `laia `õksadega `männijäräkad (jändrik) `onvad `oŋŋad

`jätkuga sukkad, `onvad `sääred kõvad, tehässe `uuved lavad (labad)

`veski `siived `onvad `kaardus

kahel`puolised on `kaulas `lõuaperäde all, kahel puol kaks rahu, `kaula `aiguse ajal `onvad `paistes

pihad `onvad kikkis (õlanukid ülespoole)

`rahvas `onvad `kimbatuse sies, ei lähä tüö edesi (vihm takistab heinategu)

`jõulud, `ristipäiv, `onvad keriku pühäd

käed `onvad `külmetäned ja kobaras ja `küüsitäväd

käbid `onvad `lüöned kohokalli, `siemned tulevad `vällä

liht`uksel `onvad `raudased seppa `tehtud `konksod

`remmel pajod `onvad `valge `kuorega

`linnas `onvad majadel kaliturid

nüüd `konnad evad enamb `krouksu, `onvad vaid (vait), nat on siis jo kudetu

`lilled `onvad kukke`kannussed

(kukkur g `kukru = peeker) `kukrud `onvad vasest

`silmad `onvad `kustuned, õlengi pime

`kuuskidel `onvad näred

`linnassed `onvad `ahjus `kõrbenemmas

(laane) `kõrve puud `onvad ikka `tõised kui lageda puud

ku vanemad `onvad varassaned, on sie viga `lapsell juba `külge `sündind

`kõrve `männid `onvad alt lagedad

ei suvi viel tule, (kevadised) lakka `tuisud `onvad õlematta

(tallis) ovostel `onvad `latrid, `luomidel `onvad `kütked

aam`palgid `onvad laudpõrandal all

(kase okstest viht) lehesse `pundid `onvad pihass

`põõna sae lehel `onvad `viltu `ambad mõlemale `puole

`metja, sie on `särje `muodi - - `uimud ja `lehvid `onvad `kurgu all ja nava `juures

`niisuke paks leppästik õli `enne, nüüd mehed `onvad maha `raiuned

(isamesilane) lesed `onvad `suuremad kui tüö`linnud, jämedämäd, ja egä nie tüöl ei käi, nie `onvad `audujad

sial majas `onvad keik `asjad `nõnda loderikkust

`ahju `süütused `onvad `lõõsas (parred ahjukummi ees või kohal) `kuivamas

õppetajal on must mantel `valged lappid `onvad `mantlil ies

nied onvad masakad puud lühikesed laiad õksad