arvo

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


(kaalumiseks esitatav mõte, arvamus) üväd edepanegod

ne juttud on jo `vällä `kieletu, neid ei `maksa aruta

[lõhe] sääld (rüsast) ei `pääsegi `vällä ja sedä saab juo ko˛e `arvu, ku `kergidäd rüsä üless

sie piim on üle `arvu appanend, jo on mend `kimburast

(kohtlane, ohmu) `kohmagas mies, ei ole `arvo

siä koneled, koneled aga ei saa `arvo

sie on `mielest `vällä `langind, `ilma `arvota

vähäse `arvoga on `lapselikko


Lügänüse


tämäl on vähä `arvo ehk vähä jagu (aru, mõistus)

midä imet ma nüüd tegin, kus mu arud õlivad

(hrl kiriku- või usklike keeles) `nõrkend ing (vähese aruga)

`surnule tehässe [kirikus] `ingetänu (surnu mälestamine, hingepalve), kas sama `aasta lõppul vai ka `milla `arveti

`enne õli igäs `vallas `kohtopäiv, `millal arutivad, ke õli midägi süid tehnd

`meie `arvama oma `miele `kaudu, et sie asi ei õlegi `ninda kuda kohos `arvab

ma `arvan sedä `asja viel järele ja küsin ja `kuulan inimiste kääst

kõva `kange viin oli `kõrtsis - - `maksas neli`kümmend viis kobika üks `kruusku, `arvada (ehk, enamvähem) `puole`tuobine

no `arvata ikke kasinalt üks kaks kolm `kuorma saab [kuhjast heinu]

kie ei õle jalust vigane, on arust segane

vähäse aru `saamisega, ei `muista ega akka tüöd. `muutku aga piäd taga `johnima (sundima)

(taipamatu, juhm) `jurmakas, kie ei saa kenestki `arvu, ei tie `õiete kuda käsin

tämä on lühikese `arvoga ja `kerge mõttega, tämäl on vähä `arvu

(vähese mõistusega, kerglane) `kerge aruline, tämäl on vähä `arvo - - `justament kui laps `räägib `tõine

ta (isa) sai [mõisast] iga `aasta kaks`kümmend viis `rupla kinkraha, sie `arveti `rendist maha

juo `preili sai kõhale [arvas mõistatuse õieti ära]

`kulbiga `annetud, `molliga `võetud (kie `puole aruga on)

`mõisa `erra `andas raha, siis `läksin `mõisa kulu `pääle (arvel) [Tallinna]

kole kõva (ihne) inimene ja aru `saamatu, ei `andand `mulle mitte `taŋŋuterägi

vusserdama sääl ta käpperdab ja mökkerdab, aru`saamatu inimene

sie mies on arust lage, ei tämal õle täit `tolko pääs

egä minä `lapse `arvoline õle, et `tasku jättäsin midä te `õtsita

tõi `linnast `naise, `arvas, et on inimine, aga ei õld - - mies ajas meno, et `kauva ma `tõisemehe `litse `toidan

tämä on `lollakas, ei õle täit `arvu

`luomal `luoma miel, tämäl ei õle aru `enne ku mene lüö `nuiaga

mõni `ütleb `lopsu päält `vällä, midä `arvab

siit `luevad (arvestama), kakstõist [versta] lugesivvad ikke [kirikuni]

tämä võttas aga lugu (arv, hulk) täis

`aetasse [lõng] käär`puulle, `panna lugude (lõngade, kalade vm arvestusühik, mõõt) `järgi

(rumalusest, vähesest arust) vähä umu pääs, lusikaga on `antud, `kulbiga `võetud

kie mu `kuuleb `laulavaie, `laulavaie, `laskevaie, sie `luuleb (arvama, ette kujutama) ilul olema rhvl

lein `arvamaie, kas saan võo en saa

lüö oma miel `ommete `ümbär ükskõrd (muuda arvamust)

vanasti lueti maamatti siest siemeid sene järele arveti mittu siemet annab kaur vai õder