Tuesday, December 9, 2014
tahi tahtoo tahetaa
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo
Vaivaro
akkab midägi tahtoma maarub kui `mustlane
püä jüri `kutsikad `ulvod, `tahtod `süvvä elokasi
(lehmmullikas) `lehmäkäsed `tahtad `juvva
obost `kutsuda suuks, suks vai sukku sukku, `kuida ken (keegi) `tahto
tämä ei taha `vällä `kuolla, `tahto viel `ellä
`ostin tume rohelist `riiest, tahin `este eleda rohelist
küll miä tahan `teile `erko tehä, muna`ruoga
ihalda ja `tahto ikke sedä ja toist
älä jahada (heaks kiitma), ku et taha
`lehmäl on `juoksu `aiga, `tahto `ärgile `mennä
see on `joude `uone, `kengi ei taha sidä
`jurma (laisk) `poiskane, ei taha `siivuta teha
tämä `tahto terävä vigasti
siu pää `tahto jähütä
`otra `viĺla üväti, `toised `viĺlad nied ei taha üvämist
mina `kaibama (süüdistama) en tule, en taha `kaiba
laps `tahto kakka
lodjapuu kalina tahab `kasva sial, kos `niiskemb maa
kana`varbad juo `silmis, midä siä enemb mehele tahad `männä
`tahtos `kaŋŋast kokko lappa
oh küll se laps on `kange`kaulane, küll se `tahtoks `peksa
küll siä `tahtoksid `kämmeldä (kämblaga lööma, kähmlema)
`katso midä siä viel et taha
(kergats olema, kekutama) `keigutago ken `tahto
sain `ühte kenegä tahin
mei `lapsed `tahvad `kiiku
küll miä tahan `siule moned `kiilid (hoop, löök: liitsõna põhisõnana levinud laiemalt) `anda `vasta `korvi
tama `tahto punast `kirjä `riiest
se `asja `tahto vähäne `klaarida
loksuma kana `kluksu, `tahto `männä `auduma
siä muud et taha ko alalde toist `klähmi
moni laps `vingu `pallo, `tahto ko˛e `vingu
miä tahan `siule `anda ühe üvä `kohmaga (hoop, löök)
tama `tahto alalde `toise `asja `kohma (võtma, varastama)
miä vien siu ko tahad oma kulu pääl
`tahto `olla tige ja `kurjusta `ennast `kurjemmast
`piimä `tahto `kurnada
parem `maksa [mererenti], siis ei `uoli juo midägi enämp sul `karta, `mutku käi kuskoal tahad
lubja `tahto `kustuta
miä‿n taha siu konet `kuulla
(pingeline) kova `tahtmine oli `mennä
`koira ei vottand liha, `saarlane [ütles]: justkui `kändami (hülge tailiha) ei taha
senest rattast `kieredä `tüüri, kuhu `puole taheda `laiva `käändä
midä sie külä mies tahad
tama `tahto alalde `külla `saada, aga omal on küll
kuhja alus kui suur `kuhja taheti tehä, `ninda suur oli lava
mie‿n taha `lieku (kiikuma)
(mullikas) `lähteme `kilju, `tahto `juvva
(`lähti g lähi = soonekirves) `lähti, `peiteli `muodi koverikko `kirves, kui taheda `raiuda puu `sisse suont
kui mehed `tahtosivad `viina `osta, siis lappisivad rahad kokko
`este `tahtosin, et tuon jo tänä rüsäd `maale `kuivama
Lügänuse
`amba `jäljed `jääväd taha kui `ammustad `leibä ehk liha ehk midä `tahte
sie läks lume `aŋŋele sie luom, `õlgu siis `tallekene ehk midä `tahtes, suri maha
suur `loigas, on asi `jälle mida `tahtes, inimine või luom
laps ajas `lõngatükki sasi, ei saa enämb `õtsa kättä tie mis tahes
igatahes (igal juhul) pidi menemä `vuori, kas sadas `vihma vai tuli `lontso
sa õled `ninda laisk et `tahtuses `tõrvasse `suitsu `perse `lassa, siis ehk `erkad
ku inimine tahab `mennä kuhugi, `erkavil (hakkamas) `ühte`puhku
nääd, et võttas sene `kaatsajala, `tõine ei õless `tahtund küll nisikest `kaatsa`jalga
suvel ei `tahtund `keitädä `reietuas, sis `keideti `keido`küögis
õli `raske `jalgane [hobune], siis lasi `rauvutata, aga kui `kerge õli, siis ei `tahtund `lassa
ei `tahtund `mennä, sain `lahti senest `killast (seltskond, kamp) jah
kui ei `tahtand enamb `ärga pida, siis kohiti `välla
tahetse ovost müä, küll `laadal `indab (hinda määrama)
nagu kari`lautadel, kui ei tahetasse `külmägä `suurest `uksest käiä, siis on pisikesed jalg `uksed
tahetasse libedammast tehä - - siis `ütleb: livasta vähe
läbi `sõela `kurnatasse `kaera jahu kui tahetasse `kiisli teha
siis `võetasse `kresla küll päält `vällä, kui `minnasse `metsa puid vedama, ei taheta `kresla puid rikkuda
ku on `kõrvaline isik vai laps ja ei taheta minegist `asjast `rääkidä, sis `tõine `annab `märko `tõisele, et liig palk `seinäs
kui taheti `kierada pahemitte `puole, siis lippeti `kiereti `tõise saha pialt `tõise
(elund) elämine akkab `tahtama (iha)
jõi `linna`kaivust vett (käis ükskord linnas) tahi ka isändä`muodu `õlla
kui kanad tahivad `kapsa `aida `mennä, siis `pandi `jälle `kargutus (hernehirmutis) `sinne
tämä õli kole `kahmaja (töökas, kärmas), tahi kõhe tüöd `ilmas lõppedatta
tahid kaks ehk kolm `naula midagi, aga ei õld täis sie naul, sis `üöldi et kaal on vähä `alle
ise vana juo, aga vade tahi kekkerdädä
kie tahi sedä `kelmi tehä, läks kobis `sinne `säŋŋi `alle (noorpaarile)
`Püssi krahv tahi `kintsu `kaapimist
kie sedä `kuolasuud tahi
`este sai tehä `korvi`ruudud (peergudest sõrestik korvi tegemiseks), üks pierg ülävält, `tõine alt sis panid niipali ku `suure tahid `korvi tehä
tahid `kraasisi `õstada, siis tuli `vahtida, et õlivad `nõrga `piidega, mitte `kanged
võttin `käärid ja tahin akkada ise `iuksi kresima (lõikama)
kuhu (otseses küsimuses) kus sa tahid `mennä
tämä tahi `tõise nuga `vällä käppädä
`künni `ärjäd tahid `üöse `süötä
kui tahi (tahtis) siis `palkas `lieripoiss `endale ka `küüdimehe (küütija, sõidutaja)
tahi `anda `vasta `larhvi (nägu)
tahi suppi `keita, aga üttel, et `miska ma `keidän, kui ei õle libedikku (rasvainet)
`mustlased - - käisiväd `müödä külä, tahivad `saada livastust, kuard
tuli et, `kulla pere`naine, `anna `mustlasele `vasta `vastla`päeva ka suu livastust, kuard siis tahi
üks lugu on viis kala, tahid sada kala, sis kaks`kümmend lugu `luetas
`kuhja põhi õli üks nisikene `ümmergune maa lärekas (lahmakas), vettu `ninda suur kui `kiegi tahi
ta tahi minuda lüä
rukki põld tahi kevadist maa kündi ja kevadist sõnniku vedu
tahivad `menna `riidu - - üks lei ikke ühte ja tõine tõist sie õli madin ja sagin `lahti
`lehmäd `kurdutavad, `tahtavad paremma
vanad `asjad tahavad kõhendada (parandama)
kabustad tahavad `kitkedä
sedä tahavad `lahti `kaŋŋutada (ära ajama, vallandama)
lapsed `kiemutavad `ühte `puhku `tahvad `käiä ja `juossa
`tarvis akkada `aknu kittimäie, `aknad `tahvad kittidä
pudelid `tahvad `korkisi `saada
`käärid `tahvad ihuda
kui külast tuleb inimesi, siis `ütlema [et] külalised nüüd tulevad `seie, ei tia, mida nüüd `tahvad `saada siit
tahab (tuleb) `kirve `varrele kiil `õtsa lüä, `muidu tuleb `vällä
sie mies on `naiste `jalgualune (tahtejõuetu, allaheitlik), ei saa `naisest `võitu, `naine tieb midä tahab
`ingub kui tämä (mära) täkku tahab `saada
tahan süä `saada
`erne tahab sääl `kasvada, kus on paat
ja `metsiss on ju `niisukene lind tiad, mis erotada ei taha
`piiga sie `iivendab (piiluma, himustama) siin, tahab `sokkolaa·di
mina ei taha `örsötada – `ilma`aiguseid `asju `rääkida
kus `onvad `niisuked `maake ojad sääl jõe tidi tahab asuda
ehk puu midä `raiutasse, jämeda `võima, tahab `pienemäst tehä
mina `neie `kaabakuiega (kakleja, norija) ei taha `käiä
piip on - - `kannast`ummes, tahab `lahti tehä ja puhastatta
kabust tahab põlend maad `saada, siis `kasvab
[puu] ei õle sile, tahab `uuvest `üöveldatta, `karmendused (kare, karune koht) `vällä
`vankeri akkas `kiuksumaie, tahab `määret `saada
raputama `riide tahab kloppida, on `tolmus `kangest
võtta üä `saidakas ka, sie obone tahab `õige pali komimist (peksma, klohmima)
sie konerlik tie tahab `praavitada
`ärga `kossudetta ehk manidetta koss-koss, koss-koss kui ei taha iast `menna
(pesust) `riide on `nõnda kuiv et sie tahab `märjast teha, siis jääb `pehmemast
`niisukest `kuiva `uhkust ajab taga, tiä kui `kõrgele tahab `mennä oma `asjaga
iga `üöse ase märg - - kie sene kusipukkiga magada tahab
ega kana ei taha jo `kuudis maas `vatsakalli magada, ikke läheb [kuudis] `penni `piale
kuu`valgel on üva `kõndida ja `menna kuhu tahad
sie on juo vana kõri`lõikaja ise, tõist `kiusab, ei taha, et `tõisel iast midägi lähäb
`kaŋŋas tahab lappada pakkult `vällä
tahab `suuga `leibä akkada `tienimäie, õppib õppetaja `ammeti `pääle
`tõine tahab `leijist (leiutasu) `saada
[laps] ei saand `sinne, kuhu tämä tahi, siis lelotas (kisama)
`piiga `tõisi üless, akkas lelotamaie, tahab süä `saada
heinaajal luovõttaja (naljaga: vihmasagar) tuleb, tie nüüd `eina, kui tahad
pää `läigib (pööritab), tahab maha `pildada
siga tahab mudas lödistada
toit lüöb `vasta (vastumeelne olema, vastu hakkama), on `vasta `tahtmist
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment