lahtinaine lahjast lahuksess'

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


jogi `lahku kaht `aara

`aigus `lahku `ihmiseld `vällä

olut `engä `lahjast

olut `eŋŋestü – `lahjast (lahtuma, liisuma) jääb, siis kui tämä on `lahtinaises `riistas

`kuiva `kohfi `eŋŋestü `lahtinaises `riistas

`lahtinaine `karpi, pääl ei ole kaant

tama `irmuti mia (minu)`vällä, et `vatsa läks `lahti

`lapsel `itku `lahti

jahi `kuerad on taas eri `muodi - - `lahjad, `pitki `jalgoga

tama enemb sene jume sies ei ole, jääb `lahjast ja `valgest

sie `üeldi kala`riies: kaks kotti oli `lahti arudettu, ühest `ommeldu, lappasivad `vergod `riide `pääle, `toine mies avitas `selgä

`erra saab `tiedä, siis on `kehno lugu, `lasko meid molemad `ammetist `lahti

`kuoli`poisid `lassa `lahti ja `kuoli on `kinni

kasuga `karvad `kraabin `lahti (kohevaks), siis on soemb

igä `uomikko `katsosivad ja imestäsiväd, et kust nied `äŋŋerid on `lahti `lastu

söi `nenda et koht läks `lahti

sai tama kääst `lahti

ko täid on `külles, siis et saa neist enämb `lahti

`lahke maa, üväst on `künnetü

n, g lahe

`niiti lahendamma (harutama), kui on sasis, siis vaja lahenda

üks `süüdista üht, `toine toist, `kolmas sie siis lahenda nei `aśsad

(ladusalt) `lahhest `juokso vesi, tädä midägi ei tagista

vesi lahiso maha, `juokso `ninda‿t lahin taga

tuli lahiso `palla

`aava puu, sie on ka `lahja puu, `anda vähä äkkö `ahjule

`nuoriko pidi `lahjad `andama

`viina `lahjendamma

`lahjukaine `kalla

puu on ka `lahke (kergesti lõhenev), sedä on üvä `lohka, üväst `lähtö `lohki

(sõmer, hästi haritud) `lahke maa, üväst on `künnetü, `lahke kaik, ei `rohto `eigä kive tükküsi

`lahke jalaga obone

`kraavist vesi `juokso ka `lahkest, `lahke `kraavi

`lahked `ahju `lierid, `suitsu `männö üväst `vällä

üvä `lahke `ellä, sie on kui `suured tuvad ja `ruumid on

`pilve akka `lahkuma (`vällä), `pilve `ävvi `vällä, siis `tullo `üvvi `ilmo

`lahna (latikas) on kala, `laia kala, tämä om oppe `karva

`tiemo jalad `lahti, ottamo `saapad jalast `vällä

mesiläine `lasko peret `lahti (pereheitmisest)

kust nied `äŋŋerid on `lahti `lastu

(tulirelvast) kukked `lähtöd `lahti

`einä `unnikod ka `laodeda `laiale `lahti `kuivama

kadokse küles rippu üks `lahtinane `lauda

(lahus) lahukses `elläd, mies ja `naine `eivät elä kuos

`einä `unnigod ka lahodeda `laiale `kuivama

ku kaks miest `taplod, siis lahodeda ka

pabid lahotasivad `paarisi

kadokse küles rippu üks `lahtinaine `lauda ja tuul `lonksuta tädä

tie `levvad `lahti

`ülgäs `kaasi`kraani `lahti, oligi `lämmäständ, vähäse ikke elo`märki oli viel ku `löüeti

`lüömö `laulu `lahti

`laiva `seilid `lüödi `lahti

tuul löi ikkuna `lahti

`püssül on mogomaine lukku, midä lüöb `tongi `lahti

puusa ankrud olivad sääl - - matka suu pääl et oidasivad `matka iast `lahti


Lügänüse


ei saa `silmi `lahti `oidada

`krundid lahudatta `vällä, igä mies läks eräli [elama]

a kuda neid (mesilasperesid) erutada (lahutama) saab

sain `lahti senest peigmest, tädä inestäsiväd (põlastama, Soome: inhota) kõik

`palgid `saavad kokku `jätkatud `inglis tappiga, sie `lahti ei tule

ja isäme süök (keedetud isamehe ostetud ainetest) õli `jälle siis sel `ehtal siis kui sedä `lahjad jagati

`mustad ivad rukki sies, nied on lahk `valged siest

ise siest lahk `valged, nied `mustad ivad (tungaltera)

ja `tõine selts [mis] sin `karjamadel `kasvab, on `jälle lahk `valged (lumivalge, täiesti valge) `siened

lahk`valged `juuksed

üvä laht`valge (helevalge) `riide

laht`valge `kaŋŋas, kui `pessä, siis lähäb laht `valgest

kie üvä obone on, `kõnnib (kerge, ladus) `lahke `jalgudega ja `pitka samuga

`lahti jalu kõik `väljäd `tõmmand läbi ovosed

(suitsu jms kiirest liikumisest) `lahked `pilved suvel, `kangest `juoksevad

`lapsed tulevad `kuolist järg `järjest, ei tule kuos, kuda `lahti saavad

ei sie enämb `jalgu `jätkä – enämb ei `pääsi sest `aigussest, ei saa `lahti

juripäiv pidid `krundi päält `vällä `lahkuma kui rent õli tasumatta

(kõhn) `kainokene, `vaivase kasoga ja `lahja `kangest

(lahuta) `riide üle `leibide ehk kakkude

sedä tahavad `lahti `kaŋŋutada (vallandama)

karu lahutas `ahju (lapse sünnist)

kuda `ennevanast `käidi, mehed rind iest `lahti, ei `kaulaõbedi `kaulas, ei midägi

mõni lahutas lina[varred] `kaura`kõrde

vähäse juttuga nagu minagi – võttan `viina, siis `kiele`paulad `pääseväd `lahti, egä siis `tõinekõrd ei õle suu ies `varju ka, midä `sülge `suule tuob, `ütle `vällä puhas

`tõmma käsidega `kierod `lahti, siis on lõng `sirge

(kõhulahtisusest) `keitäs siest `lahti, tiä midä on

`jäätand maa või jää `raiuta `kiimega, sie võttab üväst `lahti

ei `tahtund `mennä, sain `lahti senest `killast (seltskond, kamp) jah

keväde `laulavad - - nüüd on `kiuru kiel `lahti

oma süü peräst `kohto ust ei õle `lahti tehnd

lüöb `ommikul `valgemast, siis lüöb `koido `piiri `lahti

kuum vesi sai `kallada kodo `konkoras pesole `pääle, sis `tõmmas `konkorast `lahti

`kolie·ra tõbi - - võttab vere siest `lahti

nüüd on vähk `lahja, `kaura`leiku ajal tämä on `nuores `kuores ja prisk

`sengä `tõmmetasse `sõnnik `lahti `laudas

`vaene ja `lahja nagu luu kromi

`nekrutid `nälgisivad - - nad `kuivatasivad (lahjutama) `endi, siis said [sõjaväest] `lahti

kukke `pungad `lüöväd `lahti

`sieme `ärjäbä ja‿s lina, nied `kõige `rohkemb maad `kurnavad `lahjast

tämal õlid jänisse `kõrvad, magas kõvast, `silmad `kinni, aga `kõrvad `lahti

[pruut] `kiskus minu `kõrvale ja `riidest `lahti, et pane tämä `tehtod särk

`norskab kõvast, suu `lahti

egä siis õld `angusi egä siis õld midägi, me käsidega (käsitsi) lahutasima [sõnnikut]

puu on üvä `lõhki menemaie, on lahe (halgas, kergesti lõhenev) puu

ku lehm ehk `naine on `raske, `üeltasse, sie on nüüd lahingus

`püssil on kõva lahing sies, on pali `rohto

mul õli püss lahinges parajast

`lahja jagamise päiv - - kui `anneti `lahju (veimi) [pulmas]

`kammi `juuksed `lahkest (mitte sassis, puntras)

suvest `veimä, `nuoremmad, ikke `koikad `aita, õhu kääs õli `lahkemb (õhurikas) magada

kus tädä `lahkeld `vasta ei `võetud, egä tämä siis `sinne `rohkemb ei mend ka

mis `ühte `puhku `lahkerdad `käia

(lahku minema) `lahkus mehest `vällä

tämä `rääkis `lahkunetest (surnu), et noh et, vanemad on `lapse `mulda pand ja

`oiab suu `lahti

pakkis `lahti, pani `vällä `riiuli `pääle

kui `pasknäred `lendäsiväd `metsas `tiede peäl, õli kõhe sula `lahti

mis siin nüüd `lahti on, et `nõnda `vaikisest ja tõsisest `istuta

`kuhja `pääle `jäävad `lahtinaised `kõrred, nied `saavad rehaga maha `tõukada

`lahtinast lund tuul ajab

ajo jää, midä `ulgub meres `lahtinaselt (-ld, lahtiselt) edesi tagasi

kuda sa pidasid ehk `lihtsald õli sul [juuksed] nasama `lahtinaseld

`lahtine köha

`lahtiste kättega (osav, töökas), kõik asi täma kääs läheb, tieb igasugusi `tüösi

lahu puu, mend juo lahust (kõdu)

linad lahudetti maha kõik puha `väljäle

nüüd on sie `pliita lagund ja ahi kõik lahudattud `vällä

linad on lahutuses (laotamine), nii `kauva `pieti maas kui kiud `langeb `varre `küljest `lahti (leotamise asemel laotati linapeod murule)

seni `lapse `piake sile, kuni ema `silmad `lahti (ema elus)

mene lase `luomad `lahti

sie `tarvis `ammetist `lahti `lassa (vallandama)

ned `sulgi `patjad ja nied on kõik mul näppiga noppitud, no luu `küllest kõik `lahti kuni `latvani, sule `latvani

obone on `lausa `lahti `kiskund, `pistab `juoksu

vanal `ahjudel õli üks puha `lahtine lie, suits läks `reie tuppa

õled `ammeti `kaotand, õled `leiväst `lahti

kui linad sai viest `vällä tua, siis levitatti (laotama) nad `lahti roho `pääle ehk `kõrre `pääle

sai nii`samma levidatta nied õled `lahti

`eile `ommikuse `niiduse `liigutasid `lahti

kui `pilpa `pääle `astus, lei `nüöri `lahti, `tõmmas kokko, siis jäi rippuma üless, kas jala `külge vai kuhu jäi

Tüttäri (Tütarsaare) `miestel on `luotsikud päält `kinni - - meil on `rannas `lahtised `luotsikud (lamedapõhjaline künakujuline veesõiduk)

mene tie luhvt lapp `lahti

nii pia ku `paika jäid, `püssid kõik lukkust `lahti

(kolmnurkne laudadest lohisti tee lahtiajamiseks) lume regi - - `kellega `aeti lund `lahti, kahele `puole `aeti lume `riega

miniäl `läksiväd vered `lahti ja `luonostane (loode) kukkus põrandalle

`taiva `luugid `lahti, kui `kangest saab (sajab)

(haigus) luuruos, sie lahutab luid, luud tulevad `vällä

`tõine on kõhe lõdus (lahke, sõbralik), `lahke igä ühe `vasta

`akna aak `lõksatas, akken meni `lahti

(nutmisest) `kaotas oma raha `vällä - - lei `pilli `lahti

`einä saad ei õle kuiv, lüön `lahti (laiali laotama, ümber keerama) `kuivamaie

[tüdrukul] lei vie `lahti (pani nutma), kui `kuulis, et poiss ei taha [teda]

`taivas lüöb `lahti, `pilved laguneväd `laieli

`paise lei `lahti, akkas `juoksemaie

aav lei `lahti, õli juo `tervest `saamas

`puŋŋad `lüöväd juo `varsti `lahti

tuol lei `liimist `lahti, õli `väljäs `vihma kääs

raud vits lei `jatkost `lahti

`akna värv lei päält `lahti

`luoma karv lei `lahti

tänä lei päiv `lahti (paistma hakkama) juo, sadu meni üle

kruppist `leima `lahti ja akkasima kahe`keste [heina] tegemä

lüön senest `seltsist `lahti, en lähe `nende `ulka

lüön `ennäst tüöst `lahti

`pilved `lüöväd `lahko, ilm lähäb ilusast

lüli puu, `tõisep̀uolt on ilus lahe puu, lüli on `tõisep̀uol `küljes, tihe ja pruun, sie on siis lüli

tahivad `menna `riidu - - üks lei ikke ühte ja tõine tõist sie õli madin ja sagin `lahti

ku on marjad silmas (trahhoom) siis ei saa üvast silmi lahti teha