karventamaa karvalline

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Vaivaro


iho `karvo ~ `karvade küles on sadiko

obone oli `iire `karvaline (mustjas hall)

se `lehmä on täis `ilvesse `karva

oliks `iukse `karva sugustki (natukenegi) `miule midägi `andand

nämät on `ninda sama `karva kui `karbalad, `karbala `karva `elle punased

`karre lumi otta `saapad `karvendama

küll oli meil emäl ilusad `pitkäd ja `paksod `karvad

kasuga `karvad on `lahti

ilosa `kirka `karvaga `riie

`karva `lauko, `süksül `kasva, suur kriba

`karva `marja `piesas

`karva`marjad on `karvased

lumi otta `saapad `karvendam(m)a (narmendama), `karre lumi

(keritsemmä, tama keritsö = karva pügama) `lamba `ravvad minega keritsetti `lambo

ilosa `kirka `karvaga `riie

`koeral on `karvad kohovil (turri)

kasuga `karvad `kraabin `lahti, siis on soemb

eks oli `kummiko (imelik, kummaline) justkui küll, kui `leikäsiväd `karvad (juuksed) maha

`lahna on kala, `laia kala, tämä om oppe `karva

(`lehmu|s g -kse (= suur veelind) `lehmus on suurt `seltsi `sorsa - - nämäd on `ninda `alli `karva `kiŕrud, `lähtöd `verkost `kallo `püüdämä, vahel jääväd `verko ka

ei tämä ole sinine `eigä ole punane, `lilla `karva


Lügänüse


laps on `itku `karva (nutu nägu), `silmad vie `kierdel

(seisukorrast, olukorrast) kes tiäb, kas ehk tulevall `aasta õled juo `tõisel `karval (oled juba mehel)

tied siis `karva `muutu (lähed mehele)

`kimblisid ei õle, `kimbli `karvalisi (taoline)

`niskese `karvalisi [hobuseid] ei õle

õhukse `karvaga - - `kardab `paarmu ja `sääski

(ihu värvi) ihu`karva `riide ~ sukkad

`tolli `pitkussed `karvased `ussid, jumala `kuerad (pikakarvaline liblika röövik), `alli `kirjud

`jussiein `kasvab ku sia`karvad, lühike ja kõva

`iuksed ku muna`rõuge, ilusad `kulla`karva `iuksed

`este ei õld `iuksed, õli `karvad, `karvad mustad ku süsi

kenel on `karmed `karvad, sie on kuri ja tige

`kergita `karvu (tereta)

sel on `suured `siived ja `pitkad `küüned, jänese`kulli `siived on sama `karva nagu kanalgi on

kikkerperid `kasvavad siledäd ja karu `marjad `kasvavad `karvased

`luomad on vana `karva maha ajand, `uuves `karvas juo

`valju `karvaga lehm ei õle üvä `piimälehm

mere udu viab `viljad `ruoste `karva

`taivas on päris vie `karva

mina en õle `karvake·stki (kübeke, raasuke, natuke) tämäle midägi tehnd

tämä on minu pojast `karvakei·se (rõhutatult) vanemb

karvamari (karusmari)

sile `pistab ja `karvane `mölletäb = käsi ja kinnas

pää on `ninda `karvane (ebatasane), `pampalas puha

karvanina (hüljes)

`karva päält (täpselt) ühesugused

sääl `taplesivad kaks `nenda `karvupitte (karvupidi) kuos

koos puha `karvussill (riius, karvupidi)

`vaidlevad `ühte `puhku, `viimast `lähväd tüli ka ja `karvussille

(seen) nied `ruasad `kassikud `üöllässe, `niskesed `karvased `serväd

kasiksien, `valge üleni, `karvad `servas, kasik`siened kasikus

`juukse `karvgi ei õle `katkend, tämä ei õle midägisugust `kahju saand

vanal mehel juo `kella `karva`vetru `katki

ma vihastasin kõhe `ninda, et `karvad `kerkisid `püsti

`luomad `kihnavad, vana karv kihub `seljäs

`paljass pia, `täitsa `kiilab, `karvaudent ei õle pääs

sega `karvaga on, ei õle `kimmel, ei kiri `piskene `kimblikas obone

kanermud `keideti, vie `sisse [pandi] lõng, sis `keideti, jäi `niisike kireroheline (mürkroheline), õli kirerohelist `karva

ei sie õle viel `ilma näht ega `tõisi inimisi, on kodo `kuoto (arenemata, ahta silmaringiga) ja `karvane

sie `üellässe tige kuer õlema kel vali karv ja must `kurgu lagi

ega kuer `karva ei `muuda

siis kui emä kannab ja `juhtub `kuera jalaga `lüömä, sie siis mõjub `lapsele, kui laps sigineb `ilmale, siis laps akkab `riŋŋutamma, sie on siis `kuera `aiguss, siis `võetasse `kuera `karvu ja `pannasse põlemaie, `pietässe laps sääl `aurus ja `suitsus

`konnapill, `jätkuline, `mustad `karvakesed `jätkude kõhas

[loomad] vanas `karvas ja `vaised nagu luu kromid

`kulmul on `kulmu`karvad

`lapsele `kurja`silmaõli (kaetamise vastu) `aptiigest sai küsida, punast `karva, kui last õli paha `silmaga vahitud

(Lactarius deliciosus) `kuuse `riisikud, `ruosad ja `ästi `karvased `serväd

(nõidusest) `enne `aeti `ärja `mullikas tuppa `küündlä `päiväl, põledetti `kukla pääld `karvad `vällä et õleses (oleks) paremb ikke `panna - - `üieti `ärja `sarvi `kõrvetamma

`valju `karvaga obone on kõva (tugev, terve) obone

siis õli puu kiil, `kolme vai `neljä `sõrme `laius (laiune), `sellega sai lükkädä karv päält `vällä puha

vihub tüöd tehä `ninda‿t ihu `karvad `lennäväd

nied rahad õlid `suured lipplappaku `muodi ja õbeda `karva

`lipsud pääs, üks karv ajab üht, `tõine tõist taga

kui on kahe `lõŋŋaga `kindad, siis on `tõine lõng tõist `karva

(lööbest) vase`karva lõved paha `aigusse ajal `lüöväd naha `päälä

poiss `kardab pimedas `ninda, et `juukse `karvad `lüöväd `püsti

`luoma karv lei `lahti

kisume `karvu, aga `viimast südä lüöb tagasi (pahameel läheb üle)

siga on puht karv seljäst maas

sie õli niisuke maksa karva punerdava pruun kivi