ülentää ülimäised

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


`kiurud `laulad `ülläl `korgel

edu`maised on `kliiver `seilid, nied ülimäised `otsat on teräväd

`tarvis `lassa oppetajal `surne `eŋŋe ülendä

`praspeliga `iivada `ankur ülesse

üles `iivama `liiva `kaivo siest

se `tarvis `ilmsi (välja, üles) `anda

`lange maha ja kaberda üles

tuul `kieritä ja `kierä `tolmu üles

vahel moni (laine) pano viel üle `keula

se on jo üle`liigne `kiidus

sie piim on üle `arvu appanend, jo on mend `kimburast

se oli jo `enne `kirja `pando (üles kirjutama)

riided on `liiga kohevil üleval

`leibä on jo kohotund (kerkima) üles

jogi kohotab muda ülesse

mäne üle `künnükse, älä `kombastu maha

`kaikil ei old vaja üles krappu (ronida)
`naine - - krabus - - `kuuse `otsa

kaik pidi `kupjal olema üles `pandu

sain `kuivi `jalgu üle oja

käsi pidemed, minest `tosteda üles, minega `kanneda

lume `ühmä `tostas rüsäd kaik ülesse `pohjast

üvä `asja oli, aga üle `lüödi

`mütjäine `aia `mulda maast üles

alle alt

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


`kissa nuriseb `ahju all

`iire `loksu (lõks) `säŋŋi all

(kaarealune) `kaaresuu `alla jäi ein `kasvama

`kallas on `kõrge, rand on `kalda all

`irmus `korge `kallas on, kole on `vahti `alle

`vergod tulo `luvva `alle `juoksu, `vastu `juoksu ei saa `löiä

`nuodalinal on kived all ja `korgid pääl

`veskil on kolo all kive pääl kolo`kengä (veskiking)

`kongialused (varikatus) on `Narvas `valli all

`korstena `pühküjä `lasko `luuda `alle

lumi krudsiso (krudisema) `jalgu all

kadukse `räista `korguseld üppäs `alle

(mütsi kõrvaklapp) `talve kübäräl on ka `korva labid, `külmägä `lasko `korva labid `alle `korvi `pääle

`paiad, `kaindla all oli `neĺla `kantilised labid

(parasiitputukas) kover`perse on mesilase `muodi `mammokane, tulo `lehmä naha `alle

`langes treppist `alle

`laskesivad `seilid `alle

`päivä `lasko `alle, `lähtö `luoja

(laugelt, laugemisi) tie `lähtö `laugemiste `alle `puole

kanal ja kugol on logod `kaula all

lokku logota `kaula all

`oubi `paulad `pandi `levva `alle `solmi

`märgä lund, `löntsi `tullo `alle

sai malgad pandu siis üeldi andage malgatopp ka toppis [selle] igale `malgale `alle, [siis] jäi [kuhja pea] east terav

alante alalte

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


tama on alalde oma `tüöga `iljane

tama tieb `kelmistükkisi alalde

suu on alande ilas

ise`ennäst `suurenda ja toist alanda

`naised `tievad alande sida `solme

alande oled `kieligos (janu)

üks `itkur (nuttur, piripill) laps, alalde `itku

käis alalde `palja `jalgo (jalu)

midä siä ajad oma `ilge jörinä alalde

alalde üht `kanti `istu ja `kirjoda

`soldatid on alalde `karau·lis

alande oled `kieligos

`lapsed `kieriväd ja `püöriväd alalde

ku [kala]`parve tulo siss, kajagad `kieriväd kohe üleväl alande, ja `mutku vottab vie pääld kala
nää, `parve lüöb `pohja, siiss kajagad `jäävatki sii `pääle `kierimä

peäd alalde `noela `kierotamma

`kergitu on `oige `närviline, `kärsitu inimene , alande on `millestki `puudu

monikaine laps ei maga `kätkiski , alalde `kiiguda

`lapsed `kräunuvad alalde

`lapsed alalde `kiiksuvad

`lapsed `kiuslevad (kiusu ajama, jonnima) alade

tama `tahto alalde `toise `asja `kohma (endale võtma, varastama)

kole mies , suu alalde `kuolas

midä sest pääst alalde `kratsid

tama on alade `kurba

se on talost talo alalde `käimäs

älä `kääksuda (kääksumist esile kutsuma, lapse vääksumist põhjustama) alalde `lapsukaist

(köhästämmä = köhatama) tama alalde köhästä

mies alalde lüöb `trilli ja `tralli

midä siä alalde toist mainid (taga rääkima, laimama)

ainokkaine aiva aima

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


`luotsiko sie on - - ühest `ainsast `paksust `aava puust `tehtü

`kaige üöd `püvveti, aga ei `saadu üht `ainokaist kala

`ainult `sinne ei old `kõlblik (sünnis) `purjes `ilmuda

laps `juokso `aima judin (kahin, vuhin) taga

`surnuka käib `aima klops ja klops

`langes maha `aima pää `kolksasti

laps `laŋŋes maha‿t `aima `kolksti

(kolistama) `kolksuti `aima `ukse taga

tama läks kominal `aima

`piŋŋuta küll, et `aiva `sormed on `kougus

`aima kähin on, ei saa `äälega `rääki

`aima käsikaut käib igäl puol


Lügänüse


`ainuld `sitsi `kuue sies õlima

vanal ajal ei õld `vinna, ei õld `pumpa, ainult latt ja lati `sisse `lüödud üks puu pulk, nokk (konksuga puulatt kaevust veevõtmiseks)
sene `kaivu nokkaga sai `kiskuda vett

(n `marka = Eestis käibel olnud rahaühik) kaupmies võttas ühe ainsa marga

`rohkemb ei õle kui üks `ainuke idikas hum `ongi `laudas

üks `ainik `ongi ja `niiskene `kainokene

`vasta`päivä saab `vahtida ainult `kiilus (kissis) `silmadega

üks`ainike tuba õli, a sääl me kipperdäsimä

kolm`ainu jumala pühäd on `enne kui `Kristusse tulemise pühäd akkavad

tia, mida `asja sie kumab `nõnda `kaugeld, et `kõrvad `aina kumisevad

`linnu`leiväl on niitvars, punakas ja `õtsas on üks `ainuke terä

`enne `aiga saab `aivaLügänüse (väga) `tarka, `iljatsest saab `ilmi rikkas (lapsesünnist)

`enne `aigasest [lapsest] saab `aiva `tarka

obone õli `aiva `kranni (kronu)

sie poiss lüöb `kuuti (kukerpalli), et jalad `aiva `välgiväd

õlen `endast nüüd `küpsest `ehmatand kõhe, kõik kõhad `aiva värisevad

savi pott, `kaunis suur ikke, `ninda kui juo ligemälle `ämbär `aiva

vait

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


see oli vaid tühi kaja

üks `kehkärikko maa on vaid

`kergidus on `kerkind, akka vaid plini `paistama

kilinä ja kolina vaid oli `kuulda

`amba kirinä vaid oli `kuulda

ne vaid `vehkiväd kuhi (kuhjasid) tehä

üks `kuhja vaid `ongi `tehtu

se oli vaid `kumma midä nägid

se on `kuulu juttu vaid, se `kustu `vällä tagasi

`tuoli käginä vaid `kuulda

se on vaid `kümmendikko osa

vana `juoma `lallu jo, kabagas `istu vaid

`kuulod [loomad] vaid sedä `kiili `laulu, siis `juoksod `ullemast

`priskil `ihmisel on vaid lokku (lott)

`maiasmokka `etsi `maiust vaid

suur

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


`Reidepold oli `este üks suur mets

ah, on üks judu`jätkä (suure jutuga inimene)

(suur jäätükk) suur jää lamaka

`karva `lauko (kaseriisikas vm karvase kübaraäärega seen), `süksül `kasva, suur kriba
päält on `pruuni ja lippe
alt puolt on `keldane

nelitoist kolm`vierand `milli`mietri on kilo`vergol `silmä [suurus]

kodoaned on `suured

suur kola (kolin, mürin) `kuulus

üks suur `kärtsu `kuulus

`kotkas on suur `lindu, `istu mere `ääres kive `otsas ja `püüdä kalo

`Narva `linna oli suur `kuulus `kauba `linna

leppa kämar (känd) `kasvas tie `ääres, `raius kämara maha, all oli suur munak

ladigakala, suur ladika

(`lessa|ka g -ga = suurt liiki vihmauss) sie on mado, sie `lessaka, maa siest `tullod üles
`neigä `püvvedä ka kallo, `lessakoga

`luige on suur `valge `lindu

pääd `öüräsiväd vaid `otsas suure `tantsuga ja `lustiga

jämme

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


(`jämme, `jämmu|ne = jämedune) kahe `sorme `jämmune

küll sie on jäme `kaulagas mies


Lügänüse


mitmest järgust või osast koosnev kui sukkad õlid `tehtod `mitmest `lõŋŋast, õlid `mitme `järgulised (pikkuselt, jämeduselt ebaühtlane, järgukaupa tehtud)

`sõnniärg on `kaulakas (jämeda tugeva kaelaga)

ropstakkudest `tehti kotti `riiet (jäme takune riie, tavaliselt viljakottide tegemiseks)

jämädäd kulised roguski kottid süe vedamiseks (vija ja mahumõõt, rukkide järele üheksa `puuda `kaalus üks kuli, kuli rukkid õli viis vakka)


Jõhvi


(väike lühike jäme ese v olevus: jupp, pundar, pabul)
`kierab aga omale `junnisi ja `tõmmab

`suure `piaga, seda `kutsuti jämepää

(jäme, kõhukas) kubukas kuhi, `kespaik jäme


põhja-Iisaku


ära sa jämeda `otsa (võim) oma käest `anna

minia võttas jämeda otsa oma kätte

pien

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


sai `suuri ja `pieni kalo

`piened `lapsed `purrod ~ `immod emä `nännä

`vainu köüs on `pieni idiko täis

`lapsed `süöväd `pieni jääpuriko

`piened maod `panna `oŋŋe `otsa ja `püvvedä `kallo
vei mänemä `merre kogo `kalloga ühes tükküs

moned `ütleväd `kammer, `pienemäd inimised `ütleväd `sahver

lumi sada, `piened kibemed ikke tulevad ka

merelt `tuodi `valgi `pieni kivi

pien `kuera on `kuera `kuitsika

pien kuhelikko `eini viel on

pudeli `korgid on `käsnäst `leigatu
`käsnad on `piened puu `külles `kopsiga `muodi `ümmärguised

ei old `eini enemb, tegimo `piened kögid

(`lapsukai|ne g -se = lapsuke) `pallo `pieni `lapsukaisi

kivi`kammelal on `pienikene `kärnä `sellas, `liiva`lestal on jämedad
`liiva`lestal on `ninda kui `liiva `selläs

vähä

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


ila (puhastama, kasima ) ka vähäne oma tuba

akkamo `illastamma
(`illastamma = õhtuoodet sööma) `illastammo vähä

`jörgäline `langa
vähäne jäme, vähäne pien, sie on `jörgäline

se kadus on vähäne `kaarros

vottan vähä kehä kosudust (kehakinnitus)

(vähese viljakandvusega) `kehvad `pollud `ilma ramuta

se `asja `tahto vähäne `klaarida

`kolmandel `päiväl `ilma vähene `maltus

toi `miule `kostist vähäne `tuomuksi

`peäme vähäne `kosti ka

külm, `lilled ei kosune (kasva, vähehaaval kosuma, paranema)

(longates käimisest) `jalga on `aige, jo `praavib, jo vähä `könksin `käia

`aava puu, sie on ka `lahja (eredalt, tuhmilt põlev) puu, `anda vähä äkkö `ahjule

`äŋŋerjas `laŋŋerdab (vingerdama) `menna vähe`aaval

vähäse `arvoga on `lapselikko

`kerge `latvaga `ihmine, vähä öbölä

vähäsegä lebin `vällä

`liiguda sedä `aśsa vähäkäine edesi `toise koha `pääle

joe vesi vähä limagas, akka limatumma

vähäne, vaid sada lume `räntsäkä, viel suurt sado ei olegi

nuo (lambad) vägise `viedi `kasteti ja `liodetti vähä `aiga [meres]

paljo pali

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


`küürimise tüöd oli `paljo

(`laugu: `lauvu, `lavvu = lauge kallakuga koht, pikkamööda alanev maapind) laul on `paljo kalu

ühe `lüpsügä `anda `paljo `piima

mie `oskan `kaunikaisest ka `oigest `kirjuta, `paĺlo vikko `sisse en tie

mere `ääres on küll pali `ilgavi kivisi

`ilmas on pali `rahvast

küll on mones `vallas pali `vaisi `engesi

tuul on `andand nüid pali järele ja `ilma on `pehmest mend


Lügänüse


alt `õõnes jalatald, saab pali `tienida

sia `põrsas `maksab pali, ei `jõua `juure `jääda

kamun menemä

(hakkama) kamu menemäie, älä pali `aiga `viedä

(kana|kool, -kooljas -kooljam -uo- g -e = varsakabi) `kõrve `kuuske ja kana`kuoljami `kasvab pali, ei tule iad `einä
luom ei taha iast süä kana`kuoljami

`laia `kielega, pali `räägib

võtta üä `saidakas ka, sie obone tahab `õige pali komimist (peksma, klohmima)

vanast õli `kleidil ikke pali `kruopisi (`kruoped = krooked, peened voldid)
sie on `õige ilus `kruopidega kleit

sie kleit on `nõnda `kangest `kruobitu (`kruopima = krookima)

vanast õli pali kuldrahasi

ku on `vilja `ulkas pali kulitsaid, tieb `leiva `musta `kirjust

`suuga võib pali `rääkida, sie ei kulu

õlen sene `tüöga pali `aiga kulutand

eks `enne inimesed lasid pali kuppida rist`luudest, `pihtudest, `rindudest

ei õlegi sie`aasta pali `kurkisi, muutkui `õilevad aga

pali `kühkiläsi `metsäs
`kühkilane (metstuvi) `küütab küü küü

`mõisa kõhas õli pali `kühvlisi
võtta `kühvel kätte ja `tõuka tie `puhtast, tie on lumine

`küindrä`niidiga `mõõtas pali `päiväs kudus

mul õli püss lahinges parajast
`püssil on kõva lahing sies, on pali `rohto

`liutab `ennast `viinaga, ajab pali `viina `sisse

älä süö liig pali

`vihma sadab juo `liiga pali

ärä `lõika pali [leiba], jääb `liistumaie (kuivama)

(kergelt ja kiiresti jooksma) lippa `kiirest, älä pali `aiga `viida
nagu meil on pisike `piiga, teräsed jalad `tõisel, lippab `juosta `müödä tuba

maja paljastajad (halvustavalt) tütri pali ja viel tuleb `juure

täna ommiku on mend pali marjalisi metsa mets on kõhe täis marjalisi

massina reiel õli pali reielisi vaja


Jõhvi


`kemmergus on `kraami `paljo

`rastuvi `kartulid - - `palju `kasvas all, maa`i·lmatu kamar (kobar) kõhe

`krossida (peeneks raiuma, hakkima) võib pali `asju – puid, `kapsaid

kes pali `räägib, sie on `õige vana lorimats


põhja-Iisaku


(ilmatu) `ilmatuma `palju `rahvast

`Nahkuri `einama puol `kaśkide all oli `palju `karvikuid (karvane riisikas)

tuleb aeg, saab kõik `sulle `kuhjaga (väga palju, viimseni) tasutud

vett on `palju `võitu, võttab jala all `lartsuma

see `aasta on `õige `palju `liivukesi (vihmauss)

müö tüö te tei

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


kas tüö et ole üht `ärgä nähänd

egä te siip‿uolt edesi edö lähä

midä te vahito nii `kaua, etto akka `süömä

tei ette `tiedäned

`ninda müö `jäimö `rüssist `ilma

nüüd müö enämb neid `rüssi kätte `emmö saa

aga sie tuba `kaia kui müö `räägimö

`eiga mei em ole `ilma `saaned

mei olemo käliksed

mei `läksimo üks`toise järele – järestikko

mei `läksimo `kuuekeśte (kuuekesi) `einamale

mei ikke `tembasimmo [võrgu] kokko `enne ja‿ss `tembasimmo `kerraga üless

meil oli `roikist `enne `aida

oles te `ennemast küsined

(ema vend, onu) eno `tullo `meile
`paljo `enno
eno`poiga (onupoeg)

sie lubasid `vargale `tulla ja kävidki meil `vargal

meil oli `iie`einama

tule `meile `ilda `istuma ämärigo ajal

siä‿t tohi jala täid `meile `tulla

mei `kassi on ka juttaline ja `triibuline

`ärga te `menga `järvespä (sooauk) `servale

meil ei ole üht puu kadika `ovves

`kaŕra `lasku `päivä, sie on juri `päivä meil

küll oli meil emäl ilusad `pitkäd ja `paksod `karvad

meil tehä kase `tohtost `silmu `merdo

`ennevanast meil `lueti läbi keik kalad
viis tükki `kerraga panid kaks`kümme `kerda, oligi sada
ja üks käis lugukalast
sie `üeldi `kassikala

`ennevanast meil `lueti läbi keik kalad - - viis tükki `kerraga panid kaks`kümme `kerda, oligi sada
ja üks käis lugukalast, sie `üeldi `kassikala, sie panid ikke erite
perast lugesid nied lugukalad `vällä ja siis oli `tiedä, mittu tuhat on

nüid ta tuli mei `kaula `pääle

mei `lapsed `tahvad `kiiku

küll teil on `paĺlo `kirpu

mei `peldo on `irmus kivine

mei kamander
peräst sai `kindralist

meil oli suur `krunti

mei `lähmo tied `kruusima (kruusatama, sillutama)

`ahju suu on `meilgi mittu `korda maha kukkund

meil `kutsuti `kiiski `enne vanast `ämmä tappajast

meil on `kuusikko kasigo `juures

meil on juo korss `künnetugi

meil `kävvä `tõrvaksiga `tuulal `kallo `püüdämäs `üöse

`meie `Liide tieb `palju käsi tüöd (näputöö, meisterdamine)

meil käüb sie `aśsa `oige ladusast (ladusalt)

`kutsu `langu `meile

mei külä `ongi `leski `naisi külä

`krundinime järele me ei `kutsuned, `kutsusime `liianime järele

meil `pandi `kuolis `liiva kive `pääle `polvile

`karja `tütruk on meil väga lohakas

meil `tehti `merdo ludadega

juo mei `leiba akka loppu `kerrale `saama

mei maal ei ole `tiigeri

`rahvas `naeravad meid maha (välja)

meil on neli mesilaste maja (taru)

meil ei ole `paljo majanikko

mittu

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


`mitmes aasta on siin `olla jo

mitu terä on idänu

(mõni, mitu) kaks kolm kive, paar kolm munaku

kelostigod on jäänd kelo, `süöti
(sööt, kelu) kelostikko, sie on jo mittu `aasta `kündamatta maa

tama on jo mittu `aasta kidurend (kiduma, virelema)

pisukene `Iie oja `juakseb mittu koverikku `siia


Lügänüse


`viljad ajavad võsusid, ühe `kanna pääld tuleb juo mittu tükki üles

`lapse asemme jaust - - `pieti mittu `õlgidegä `täidedu kottiku (aluskotti)

`siia `valda on tuld mittu `kuulust miest

päiv jo mittu `tundi `kuumendand , `marjad akkavad `varssi jo `küpsest `saama

sai ikke mittu `lartsu (kord, puhk) `käiä [Narvas]

`metsävahil on mittu `leiväkuńda (leibkond) ühes majas

`võeti [palgi] läbimõõt , mittu `tolli õli

tüma (soo)koht `luomad `jäiväd mittu `kõrda lödästikku `kinni

`seie on mittu majakut `tehtud
majakatte õtsast va itasse kiigarikka mere pääle


Jõhvi


mittu `päivä õli [koer] `lotsis, ei süänd ega


põhja-Iisaku


`vińtis `peaga `lõhkus mittu `klaasi ära klirr-klärr

kogu kanga lõim on juba kukkalas (kimbus)
no mittu kukkalt said
no `kaŋŋas juba `kuklades
`niide panemise aeg `võetasse `kuklad üks`aaval `lahti

mittu kilimatti sul `seemest läheb

ne nei

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


kuhu ne `einäd `panna

midä tehä nei `kuuskiga

Joesuu mehed olivad nädälä `päiväd merel [kalapüügil], neil oli jää`putkad (ajutine elamu talvepüügi ajal), pien raudahi sies

`kakrad, nie, mida kesa pääl `kasvavad , neist sai tume`kollast [värvi]

`enne `käidi `pulmi `katsomas, ne olivad lappulised

ne juttud on jo `vällä `kieletu, neid ei `maksa aruta

kus `süvvä `keidedä
mine sies neid käkkisi `keitädä

ma õlen `kinni `neie `lehmadega

miä olin ka nei `ka·mpanjas

neil püttül on uurded ühe madalukaised

`eile `irdeti üht miest
eks neid ole pali, ken on `irtaned

`laulatas ja `siunas (õnnistas) neid


Lügänüse


`meie `einam `juokseb `neie `krunti `kinni

sepp tieb tüöd `neiga, kivi süsidegä

metssia `põrsastegä on jah, `neiegä võid `varsti elo `kaotata

`neie `küngäste `õtsa on majakesed `tehtud

[taimede] all on jumala käpp ja vanapagana käpp
jumalakäpp (Órchis käppade perekonna rohttaime üheaastane, hele juur `neie) on `valge ja vanapagana käpp on must ja krobeline

neid (Tarumaa küla esivanemaid) `üiti suur Jurk ja pien Jurk

kes neid juraku (meeste asju) ei õle näind

pisikesed puust `kalja kibud õlid, `neiega `joadi `kalja

(kännuseen) `kannu `siened, neid `süöväd `luomad, mädänie `kandude `küljes `kasvavad

puu sies eläväd ja `suured, neid `üeldi `enne karu murelased (sipelgas)

(rändkaupmees) `kauba`juudid `käisid vanasti `pambud `seljas, neil õlid raud`arssinad

`luomal on kahelpuol selg`ruogu muhud, sääl `neie sies on `kiilimunad (looma naha all arenev tõuk) `ielmisest suvest

no kes lasi oma sie `surnut tenädä, siis vei `leivä, `terve leib ikkegi ja, ja lihakämikäs ka ja, `viedi siis `neie keriku `vaestele

(kerjus) `kirjajad `käisid küll, `enne neid `kirjajuid käis
`kirjaja `ulkus kott pihas ja kepp kääs, vana vai vigane inimine

`lamba klobinad, neist `keidetasse `sülti

midä sa klobistad `neie puutükkidega

`kunturi (postkontori) tuleb post ikke oma aja pääld ja `kella järele
`linna kõhas on neid `kunturisi pali
akketi `valla `kunturi `juures kohot pidamaie

kie edesi `kuolivad (impersonaal võib osalt kokku langeda verbiga koolitama) [oma lapsi] nie (lapsed) `lähväd `Rakvere

kerikust [kihlamast] tagasi `tulles `sõideti ristemäde ja ristisäde `puole , `neile `kõsja`viina pakkuma ja `kõsja`viinale `kutsuma `õhtast
`õhta sis `juodi `pruudikodo `kõsja`viina
kui [viina]pudel `võeti `vasta, no siis pruut `jälle ja `pruudi pere siis `valmistetti ja `kutsuti juo nied `kõsja`viina `juojad juo `valmist ja
isa pidäs `kõsja`viinad, aga siis `pulmi mul ei `piatud

neid `kurba inimesi on nüüd mend kiriku jumalad paluma

kel kurk `aige, sel on `kurgu tõbi (difteeria vm) ja sureb ka `neiega

(solge) kõhu uss, nie siginevad `lastele, kie `kangest pali vett võttavad `sisse

`neie `kärre `aukude sies on mesi, sie on `kärremesi

neid käsi`kõrtsisi (salakõrts, naljatlev) on külädes küll

`õuveküök õli neil taga `aia`nurgas, puud õlivad `püsti, alt `laiemmal (laiemini), ülält puolt terävämb

vanaste `raiusivvad inimesed `lammastelle agu, `nuore sang leppä ja kase agu, ja `lambad `sõiväd neid `lehti, nied õlivad `lambaaod (lehisviht lambasöödaks)

`kullisi `lassasse maha (surmama, tapma), aga neid ei `süia

kived, eks neid õle `ümmärgusi ja `latsargusi (lapergune)

lidusimma kodo ja jättimä `neie linad `kolkimatta

ühed [aialilled] on `mietri pikkussed, `neie nimed õlid `lilla`ruosid

minu `lapse`põlves ei `õldki [aias] muud ku nied `kollased `kakrad ja - - `lilla`ruosid, `talve`lilled nied

(lõmm, peerupuu) `lõibupuud, nied õlivad jämädad kasealud, nied lõhuti `pienest ja `pandi `ahju`õtsile `kuivama, neist kisuti `piergu

nied kartulid maksavad õige inda nüüd neid ei jõua õstada

meil on `mitmed [sorti] kartulid aga ükski ei maksa neid punasi

minä neile annan magusa - - manitusest (meelitus lastele)

vähil on kurgualune küll marju täis eks neist marjadest tule jo pojad


Jõhvi


mis sa neist `ammastest `itsi ajad (naerad)

`naistraval on küll neid `karva `saapaid (karusnahast või viltvoodriga poolsaabas)
`vildid sies ja `niiskesed `karvad `servades

`auve `kapsad, ajas `süöma aja üle `ilma `keitamata `neiega

`enne sai neist `puosta `unnikutest jääd `keldride vedädä

kodu neid `kiiridega `kaalusi `paĺju [ei] old

mere`kilgid näriväd `võrkusi , neid `kilkisi on vahest võrk täis jo , `vaalakad `karva `allid

`inne vanast õli neid kupparid küll

kää sies on kää luud, neid on `paljo neid luid

mis nei käppidegä `torgid

[kes] ei `viitsined tüöd teha, `neie `kõhta - - [öeldi:] `körti tieb ja `körti süöb (laisk, looderdaja)

(kõrgendik) `künkä `päälised õlid neid (usse) täis

nüüdki `kantasse neid `luorisi

pue `luisud semendist, kivist, `õsseti neid `luisku

mamuna orjasi on alati õld õli vanast ja on neid nüüd

mast on vene külles kinni neie nüöridega


põhja-Iisaku


[hobusele] no mene kesk tied, ei taha `jalgu `märjast teha, no mis sa neist `eĺlitad

mis neist rehadest `kaasa `kalgutatta

(võõrkeele kõnelemisest, pudistades rääkimisest) `oitku küll , ei mina `mõista neid vene sõnu `välja `üelda , kiel läheb `sõlme
võtta kiel `sõlmest `lahti kui `räegid, siis saab paremast aru su juttust

kes `juudas neist `kriipseldustest (kritseldus) aru saab

mis pagan ta neid (juukseid) `krussitab

`meie külas neid `kuńtsisi suurd ei `tiata

`liutatud `erned, mis kupastust neil enamb `tarvis on

neist `kurja`luomadest `sääskedest `lahti

on neid `konnasi siginend, üppavad lats lats `tiigi `juures

neid `leivalisi `laua taga vähe on, kuus tükki `tervelt

`kesse neid `süödikuid `täita `jõuab, `leiva murikad `ambus `ühte lugu

`kopsu`aiged `kurtasivad et lemu, neil oli `raske `ingada, `liiga sue

`linnupere `olla `teistel ära `lendand, `käisivad nüüd seda kotti ajamas
neil olivad `linnupered tigedad `seĺtsi

meil `liisna `vilja ei ole
ei ma `tahtand neil `lisna `olla `ühtegi

`lohmaka tüdrukut `poisid ei `vahtinedki, vahiti ikke neid `pienema `kondiga

`saagi neid lõhandikkusi `riidamaal ja tie `pliitapuid

`kesse neid lähetumaid `täita `jõuvab

maasika lehed kuivatata enne neie tie on põie aigusse vastu

nämät näill'

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


näil on oma maja ja oma majapidämine

mie en `jouva `üksi näi `kunda-`mundasi (koli) `vällä rebidä

(vänge lõhnaga sootaim) kamara `kasvavad suos, miä näid en `tunne küll

alalde näväd jamavad, `siivu juttu ei ole, midä tei jamato

nämäd `rääkisiväd `kaksipite

laba`kindad , nämäd `käüdi `nahkasi `kindo sies

kükakil nävad `tantsisivad kükkille

alased olivad laba`kindad , nämäd `käüdi `nahkasi `kindo sies

`ruoga `laideda
(valmistama) nämäd `laitad sedä `ruoga

nämäd `löiväd `kiirest maja `valmis


Lügänüse


nüüd enämb ei õle naid `vüösi miest`rahvadel, minu `kasvu`põlves õlivad

`enne õlid juhi`vitsad, nüüd on `nüörist ja `raudased, aga ikka juhi`vitsa nime näväd `kannavad

näväd on kõhe `järsku `näljäs

`sõidavad `kaarikuiega
näväd tiäd, `sõideti `kaarikattega meist `müödä

`lieriajal õlimma `lierimaja `juures `korteli
eks näväd (saarlased) siis õlivad `kuski `korteri siin kõhe külädes


Jõhvi


näväd `kierutavad (pööritama, pungitama) oma `silmi


põhja-Iisaku


ei ole nävad oma `krillimisest (kiuslema, tüli norima) `lahti saand

nävad `kuulasivad kelinat ja kelina järele `tiasid , kas on ia vikkat

nävad jo uhked , `leikavad teist ikke sõnadega

nävad on `kangest läbi`lüöjad , `ühte`puhku `pietasse `suured `süömad

tätä tänä tänne

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


tama kiel ei `käänu enämb

tama on suur `kelmi, `kelmi tükkisi täis

tamal on suur koht, ei `saagi täis

`tarvis tamale komu (rutt) taha tehä et akka `kiirest `tüöle

tämä on ka `valge, ludiga `suurukaine

tämä ei taha `vällä `kuolla, `tahto viel `ellä

tämä `ellä viel `viimisi `päivi

tämä on esimine küll `siia tulema

tänävu `aasta on ikkaldus `aasta, ei ole `siivu `vilja `aasta

tämä (silm) ime juo `silgu `külge

täma on `kange juttuma (juttu ajama, jutustama, vestlema)

tänä on maa jo `kohmes

maa on tänä `kahne, sie on `külmetand
maa on `kahnes
maa on `kahnetand ja tie on `roudane

äla mene obose ligi, tämä obone `kambusta (lööma)

pabile `makseti vero, tämäle `viedi kana `munni

tama on `suure keregä mies

saan täna kerelise

tämä `keitas `kiisseli

tänä on `kirgas `päivä
ilosa `kirka `karvaga `riie

`lähmo `kosko `kiskoma
akka tänä `pärre `kiskuma

`linnu kivinärö , tämäl on kive tügüd , kaik somera kived sies

isä lohe on kokka `leuga, tämäl on `levva all kokka

tämä ottas omale suur `kolka (leivatükk) `leibä `kaasa

krabu `kraapas tämä `sorme oma `sorga vahele

`lähmo kriba (seenile)
(kriba g kriba, kriva = seen). tämä mäni krippa (seenile)
kas oli `paĺlo krippo

`keidä kribasi
`riisika sie on üks kriba, kriva nimi

tämäl on `oige krömö (vilets, lahja) obone

`toisil paha miel tämä juttu `kuulla

`oige `kähvel `ihmine , tämä tekko kaik `kiirest `valmist
`kähvel `käimä
`kähvelä tüöd tegemä

tämä käüb `liiga `laialt `ümber (liialdama)

tämä `männö `liialle oma `aśsaga jo

tämä `köhhi kovast

küdü `tullo tänä `meile

tämä `rääki `laadusast (ladusalt)

üvä `seilaja `laiva, tämä `lähtö üväst edesi

`lahna on kala , `laia kala , tämä om oppe `karva

las tämä `tullo `süömä

tämäl `silmä `lavvod punased

tänä `saunas on üvä `löülü, üväst on küdetü

tämä `leina oma emädä

`pitkust ei `tiägi kui `pitke tämä on, tämä on keräs

`laivades plagu on ligorga, pikka ja `kitsass, `näitas tuuld
(tuulelipp) ligorga `panna `pitke `rivvu `otsa, tuul `liiguta tädä

ei tämä ole sinine `eigä ole punane, `lilla (violett) `karva

`loksudus kerge lainetus tänä on merel `loksudus, ei ole `tormi

ramos roho, üväst `lopsagast tämä `kasva

tämä `liiga `paljo `luuleta , ei ole tosi

kas `kuulid , tänä `lioke `lauli

küll on tänä `lämbi `ilma

las obone seis küll tämä maltu

tämäl on madalukaine ään

siie siint'

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


üks `naiste `rahvas mäni siind oma esindäisegä (lõikusrind, esi), `toine tuli taga omaga

`mitmes aasta on siin `olla jo

meil siin `vieti `kalda`nuota (kalapüünis kevadiseks räimepüügiks) `randa

siind `kaldalt `lähto üks reis, `siie tulo `toine reis, `reied on `seitse`kümme `süüli `pitked

`reisi `otstes on vedämise `köüved

siin ei ole `siivu `karjamaad

tama ei ole siit kihel`kunnast

`korja siit omad kilud-kalud `vällä

ära via siin `konti `ühti

rikkus `kruusi `katki
vala sie `piimä `siie `kruusi

inimise elo on `kämble `laiune (lühike) siin maa pääl

`oige `laastugas (laasturikas) tüö, siind `tullo `pallo `laasto

mäne vana `larka siit iest

siin ei ole `liedulaisi

sinne sääl sielt'

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


sääl `pulmas olid kaig mehed jopastunned (joobnuks jääma)

kabe nou on `sinnä `männä

kibe nou on `sinnä `menna

kala venelaised, nied on sielt `järve`äärised, mis nei kala`noudega elavad

(kännustik) `kannustikko, sääl on `paĺlo puu `kando

säält `luugi kaut `panna `lasti tämäle `sisse

`lähmo `sinne kelole `marjale, kelo pääl on pali maa murakko

puna`einä `kasva kelode (küngaste) pääl

`lähmo `sinne
– ei `kesta `männä

inimisi on sääl kihivil ja kahivil (palju)

`peio`poissi `enne `pulmi läks `pruudi `kirstu lunastamma, `pruudi `kaasavara oli sääl `kirstu sies

`keŋŋäst `lähtö `vilja kive `silmä ja säält tulevad jahud kive alt `vällä

odeti `viina `klaasid kätte ja `lüödi sääl kokko

ken sääl `koksi `ukse taga

vie `sinne koli`kambri ne vanad risud

ken sääl komista (kõmistama), komina `kuulu

(kukka|ne g -se = lilleõis) sääl `oldi ilosad kukkased `pandu `lavva `pääle

`veiksi majasi on `sinne `kuulu `järgi ehidettu

säälpuol joge `kasva suur `kuuske

älä sa mäne `sinne, `sinne `korbe `eksid

`riided `korbenesivad sääl
`putro `korbeno `pliida pääl

sääld `käändä sedä kätt tie

küdäd kuuse `oksist tekkod `putkad `sinne jää `ääre `pääle

sääl on `pallo lakke `kohti

lappiline `einämaa, üks tükkü siin, `toine sääl

vahel oli viel sääl kuppo `otsas viel latter (latern), sie viel panime polema

sääl `kasva `korgemale, `aava `pääle `kasva `liiga liha

oli luba˛us `sinne `tulla

panivad nenäd `sinne `lehmä `lämmäskä `sisse

meil kasva suo einä maa einä (metsa- või niiduhein) sääl ei kasva

sääl oli riide ma ilma

siis

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


isori `kieles
isori `velle (isurlane, isur: n, g isori)
isorlaised olivad tüöl (laeva laadimas)
siis olivad isori vened
`suurembil oli ikke `seilid ka pääl ja
üel isoril olivad `ostetu `uvved `saapad
ühel isori mehel oli `paigoline `kuube seläs

nuo neile (kündjaile) `keideti muna siis `erko`ruoga [kevadel esimesel künnipäeval]
tie `erko `ruoga, tie paremikko

`oktuo·bris ikke kilud akkavad, siis nad on ikke `keige `innalisemmad

pane podile kaans `pääle, siis lähäb `kiirest `kiemä

omale ei `viitsi `kaivo `kaiva, siis mei `kaivost `kanda vett

no siis oligi kaheksatoist`kümme tuhat ühe`kerra `vergos

[käsi, sõrmed söömisvahendina] siis akketi `aadama `kahvliga `süömä

`kalja tehä `otrist, `lähto appust, siis `ongi `kalja

(sebima köit) `kapla se köis `vällä ja pane `pengi `alle, siis ei ole ies

viho `latvad `lüödi `vasta `seinä, siis sie `vilja karises sääld `vällä
luu kariso `vällä ja lina `kiudu jää kätte

on korisema ku `aige akka surema, siis akka karisemma

(sinep) `karsi·tsa on `karge, tämäle `tullo `panna `suhkuri `ulka, siis `lähtö magusammast

pane potile kaans `pääle, siis lähäb `kiirest `kiemä

panin sene krabu `sinne potti `kiemä

`kellod `panna `aisa `külge, siis keliseväd
`lehmil on `kellod `kaulas

siis oliks saand `kiiremmastki käde

tarvis akka `oige kovast `arpima, siis saan `kiiremba (kiiremini) kotta (koju)

aja `korvad kikki, siis `kuuled paremmast

siis kisoda tädä (lina) maa siest `vällä - - ja `sioda `kimpu

siis neid `sakso oli se keriko täis
kerigos ja kerigo ies oli suur pühä

paberi `panna `seinile, siis `kliebida

siis `linnost `kiereti `kuonal

ken siis `korja `kuored `vällä

(kopsu-usstõve tekitaja) `kopsuludika, `lamba `kopsus on enämiste nied ludigad, siis `lammas on `aige

`krapsas siis menemä

sääl oli siis üks kaheksa `kruvvi
`kruuvi `otsa `lähto mutter

kuhja|lava1 heinakuhja (hagudest) alus `este tehä `kuhja lava - - siis akkada `eini panema lava `pääle

lina `eietsö, siis `tullod tämä `lehti `külge sinised kukked

kerigos `käiä `kukruga `ringi ja siis `panna raha `kukru

`kuulad vähäne, siis `kuuled

`üeksändel mail `kuuludetti sie rahu siis

akka `konnitama, küll siis laps akka `kondima

käsi `pesso kätt, siis `saavad molemad `puhtast

`kaŋŋas tule `este pakkole `kääridä, siis akkada kudoma

kölipuu pani `enne ja, siis pani nied raam`kaared `sisse

tien `küömne tied, siis `lähtö köhä `vällä

`poiga saab `suuremast, küll tämä siis pittä mured

siis `panna `lapja `pääle [taigen] ja `tougeda `ahju `küpsenemmä

sai küttada kaks iad kütti, siis sai vili `kuivast

siis oli `ka·rmontka `mängijä, sie `mängis labajala `valtsi ja

`pilve akka `lahkuma (`vällä), `pilve `ävvi `vällä, siis `tullo `üvvi `ilmo

`istuti `lauda, `süödi ja `juodi, siis `lauleti üks `süöma `laulu ja `tuldi `lavvast `vällä

mones kohas vanast karud `käüdi `kauras, siis `tehti `suure puu `pääle `laudost lava, küttä `istus `sinne lava `pääle ja `uotles

siis `panna [linad] jokke, vette ligonemma
sääl tämä ligono paar `viiko

`permando `lavvad on `kuivaned, siis `lihtada (kokku rihtima, tihendama) kokko

`läänetuul, sie piäb ikke `suoja vie keväde `siie [tooma], siis tuleb ikke [kala]`parved `liikelle

`äŋŋerjas `panna `suola `sisse, siis tämä `kierutab sääl, ajab libeda lima pääld maha

`linnaksist tehä olut, oluve `linnaksed, rukkid ja `otrad `panna vie `sisse likko - - itted `tullod `külge jo, siis `panna `kuivama
`kuivadeda, [siis] `viiä `veskile ja javadada `jauhost, `jämmest `jauhost

`liugu`päiväl `mennä mäge `kelkasega, siis `kasvavad linad `pitkest

pidi olema ikke vähäse mere puolt `tuuleohk, `virda, siis `loksus vesi, siis lohe tuli `randa

`panna `sammas maa `sisse `püstü, siis `luodida

tegimö viel neli `luovi, siis sai jo puol tuult `seila

`enne `pesti, siis lobudetti

`ennevanast meil `lueti läbi keik kalad, `eigä siis ei `muedetu `eigä `kaalutu

`erra saab `tiedä, siis on `kehno lugu

`ennevanast meil `lueti läbi keik kalad, `eigä siis ei `muedettu `eigä `kaalutu - - oli lugu `kaupa puha

no siis `ongi sie suur tüö läbi

uni saab otsa siis on vällä magand

(magasipulk = mõõdupulk, mille pügalad märkisid magasiaidast laenatud vilja kogust) kui vilja vastu võeti sis märgiti magasi pulga pääle

[kui] maja`aldjas lähäb majast välja sis se maja jääb onnetomast

kolmandel päiväl ilma vähene maltus siis läksim joele

tüttö äbenö siis lüöb silmäd maha

ko kui

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


oi ko (küll) siä said pisukaise `jaokaise

ko ikke on kors, siis on pää ka jäme

just ko kits `kondi kips kaps

(astumisest) oi, ko laps käib kippa-kappa

(kerge kiire kõpsuva astumise kohta) just ko kits `kondi kips-kaps

`Aariga `Aadu kirisi (korisema) ko suri

maa aja `kirsi üles, se on keväde, ko akka sulama. merest `toiso ka `kirsi

moni laps `vingu `pallo, `tahto ko˛e `vingu

`noaga `krossida `laua pääl kabusta `pienest ko `värske kabusta suppi tehä

ko täid on `külles, siis et saa neist enämb `lahti

(kaasanaine pulmas) `korva`kaasiko `istus `pruudi `juures kui `pulmi `pieti

kui muud `kalla ei `saagi kui vaid `äŋŋeri

[sissetulekult] kala`püüki ikke oli enämb ku nüüd sie maa pidämine

[läänetuul] vei `uopis Agaja `nurga taha ku `erkäsimmö üless [paadis]

siis `tullo `üvvi `ilmo kui `kaugel kajata

kui `palju neid inimese `ingesi teil on
viis `inge peret

kui panin `inglis tubaka `suuhhu, siis akkasin pugi `nahko `kiskoma

ku [mahla] `juokso`aiga on `müöda, siis akka [kask] `oksendamma

ne [lained] panevad üle `puordi ikke `sisse kohe ku `poigite vaid [paat] `juhtu olema

(ahju)pelt, kaas ahjulõõri sulgemiseks kui ahi küeb, siis `juskad `voeta päält `vällä

üks on `väikene, `teine `suuremb käib viel pääl

meri `öürä siis kovast ku jähä lähäb

treppu on tänä jääs

midä tämä jörötä kui ei tie tüöd

midä sie laps `kiĺju `ninda kovast kui on kabalos

kail `kaislad ja suo`sassaparilad on `niisukaised rohod suos

kui kala`parve tuli, kajagad `kierisivad ülevel ja `raiusivad kala

ku akkasin `kaklemma, siis `toine mies oli `toises kääs

`kallaspappi nägi kohe, kui kala`parve tuli

merelind, aul kalaka·ĺlid nied meres `elläd, `suuremad ku `toised `sorsad

kisendäd vaid kalaka·ĺli, kalaka·ĺli, nied `süöväd `kallo

kui kanad nakkitsevad `ennast, tulo `vihma

kui oled `külmetund, siis lüöb kana lihale, kehä lüöb `kärnikäisest

tama maa `rohkemb ei `kanna `lehmi ku kaks `lehmä

kui mittu kana möit kabornikkale

kui kari taga, kül siis tämä tieb

`katso kui `pallo `kello on

`kaunikaine mies ku musu`rulli

siis kui [nööril] `liiga `kieru on, siis `kiereda `laugemast vähä

`luoma täid siginöd siis kui luom on `kehvast `süödetü

ku `kello `kaasas ei old, siis `tieti `taiva `tähti järele

kui on ägedad `ilmad, siis on `einäd kibedäd

kui `nuorel kuul tuod save, minega `ahju tehä, siis siginöd `kilgid

`suome toll, paat ajas `meile `korva, ottas `kinni ku varekse

kugod kui `taplod, siis `kannuksiga `kiskod `toine toist verisest

kui `kiuksamed on `allid, on kala vana

`kiuksamega laseb kala vett läbi

eks neid `kiuslikko inimisi ole kui pali

kui `ihmine `kluksu, siis tädä `mainiti

monikaised `eiväd `saaned `enne kotta kui pühä `päivä `uomiko

koilima `koilima kokku lappama, rullima `pitke `nuora `koilida kokko, `nuorast tehä just ku `ümmärgäine varo

`korjandus oli, ken kui pali raha `anda

(koskel) `koskelaine sie on ka vie `lindu, sie on `suuremb kui `sorsa

`kuigi `kaua ei `kuoda tekki

sie on viel `pimmemb ku `männe üö

kui üväst `lähto, siis saap `kallo küll

ku `kallo `püüdämäst `tuldi `vällä, siis `mändi kabaka

vana `onti oli kui `kaua `kutsarist

senest `leiväst ei `piisa `kuigi `kauast

pää kui `kullikas `pallas nüüd

kui `lehmä tuleb `piimä `keideti kuppa`piimä

ku `lendur madalald `lähto, siis kärinä ei `kuulu

kevade kui jo ilus, kova `kaulad `kiistavad `rannas

kova`kaula, sie on mere`lindu, `pitka `kaulaga - - `mustakas `kirju

kui vanemad viel elasid, siis õli siäl `uopis kõver kiel

lähäd mittu `versta kovera, `enne ku saad `oigele `tiele

ku `lendur madalald `lähto siis kärinä ei `kuulu

just ku `kärnä `konna `vatsolle

kui tuod raha siis saad kübärä kätte

kögö on `pienemb kui `saatu

eks `ilmas ole kui pali `köhnösi inimisi

kui `ahjo kovast küö, siis `tullo tuli siint iest [välja]

vaja `ahjule küdemä `panna

`kilmit [on] `suuremb kui matti [aga] `pienemb kui puol vakka

kui `saadi [täi] kätte, siis `künnegä vajodetti `pääle

kovast käed `talvel künsitad, kui `külma on vottand

tümä `leibä just ku `mämmi, ei ole viel üväst `küpse

kui `püssü `lassa, siis `panna `laadi `arde `vasta

`enne ei saa `einä tehä ku `laata vesi alano `vällä

olut `eŋŋestü, `lahjast jääb, siis kui tämä on `lahtinaises `riistas

üvä `lahke `ellä, sie on kui `suured tuvad ja `ruumid on

olut `eŋŋestü, `lahjast jääb, siis kui tämä on `lahtinaises `riistas

ku kaks miest `taplod, siis lahodeda ka

kui vesi on vagane, siis ei ole `laine `loksu `kuulla

sie maa on just ku `laineline (lainekujuline, laines), `suured `süŕräd ja vahe pääl madalad ojad

kui tehä uus vene, siis `laiudeda

kui mehed `tahtosivad `viina `osta, siis lappisivad rahad kokko

`leivä `taigina `lasko `alle, kui leib on segatu

kui `lauleti, siis üht`aigo `kääneti kaik `kruvvi

tämä (metsis) ku `laula, siis ei `kuulegi `eigä nää

kui `kiuru `laula, siis `tullo keväd

kui vesi kovast kieb, siis ajab lemu `sisse

`eiväd leppined `kuigi kokko

kui `liiki ei ole, siis `seili rebenö `äärest

kui on [ämblik] `liikumas, siis `tullo üvä `ilma

(limatumma = limaseks muutuma) vesi limatu kui `seiso
jogi on limatund
(limatus = millimallikas)

tämä (loom) on vist `aige, kui `korvad on lodos

`kuube on seläs just ku `lohmaka, `laia `kuube

kui vesi on vagane, siis ei ole `laine `loksu `kuulla

`luonde tõusuvesi jääl vesi ku `toiso, jää `pääle `tullo vett, siis on `luonded jää pääl, `luonde vesi on jää pääl

kui lobedetti rukki `leikus, siis `tehti lobedus`viinad ja `oldi paremad `toidod

kui kovast `juokso, siis `lietsuta

kui `tüöle `mändi `kaugemale, siis `viedi `lähkerigä `piimä

`ülgäs `kaasi`kraani `lahti, oligi `lämmäständ, vähäse ikke elo`märki oli viel ku `löüeti

kui `ihmine makka ja tämäle `panna suu `pääle `patja, siis tämä `lämmästü, ei saa `engä

siis kui sie kala tulo maa`aia `ääre, siis `lähtogi maa`aia `müöda edesi [ringaeda]

`osteti maa mieste kääst kaik enne kui linna jovveti

kui livad üväd ilmad siis makka ei saand, siis kaed `kolmed `sutkad `ilma magamatta

tämä taht terävä vigasti kui tädä maaha lüvvä

kui ihmine kluksu siis tädä mainiti

kuta kuita

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


ja `kuida kovast `salgas

`kuida `kallaspappi kamanda, siis vedäväd `nuota `ümber

kuida se viin `kisko ja tieb inimesed `juobunest.

`kuida `kauplimo `ninda `tiemo `kauba `vällä

`kuida siä `ütlid

`kuida siä `ilgid `sinne `mennä

kuda sa `ilgid `ninda `käia

`kuula , `kuida `kiurud `laulavad

tama ikke `kondi kuda `liikmed `andavad

(kuidasmoodi) `kuida`viisi siä tulid `seie

(nali:) `santi `tantsis, taha `vahtis, `kuida käbäräd (käsi) kohe `käiväd

(sa) et saand magugi (maitset) `tunda vai kui (kuidas)

ei voind `kuigi (kuidagi) `männä joe `pääle

`kuida se `kurptus `muidu tulo ko südämest

niin'ta'ku

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


ku nägö `peigomest siis `ninda ilosta ja `riemusta

`ninda `juokse, junt-junt

siis `lassa `nindä jäähtüdä (jäähtümä = jahtuma) ~ `jäähtü just‿ku `suoja `piimä

küll sääl oli `laulu `ninda‿t `linna kajas

`karku on `ninda kää järele, `alle `puole koverad `otsad

sääl `viedetli `ninda `kavva `aiga kui jo `ehta `pimme akkas tulema

älä `piigista `ninda kovast, tied `miule kipped

kadokse `räistäd olivad `ninda `toine `toise küles `kinni et

`tembas `ninda kere `kirjost

`päivä `paista `ninda `kirkast (heledalt, kirkalt)

südä `ninda kivistäb

`tüüni `ilma `ninda ku `klaasi

`kolgida `kolgispuu vahel , `ninda `kavva `kolgida , kui kaik luu `lähtö purust sääl sies

läks `ninda punasest just kui `keidetu krabu

söi `nenda et koht läks `lahti

`oia tamast `korvale , älä tamaga ole `ninda sober

[angerjas] `ninda ku käävars jäme

kadokse `räistäd olivad [majadel] `ninda `toine `toise küles `kinni et

küll sääl oli `laulu `ninda‿t `linna kajas

`linnud `laulad `ninda‿t ladin taga

vesi lahiso maha, `juokso `ninda‿t lahin (mühin, kohin) taga. tuli lahiso `palla

`ovves lume sado ja `tuisku , `ninda‿t ei saa `silmigi `lahti

`ninda `laiukaine (kitsuke) oligi

`lehmus (-kse =suur veelind) on suurt `seltsi `sorsa - - nämäd on `ninda `alli `karva `kiŕrud, `lähtöd `verkost `kallo `püüdämä, vahel jääväd `verko ka

`arvokaine `leier `nindagu `verko

(vihmauss) `lierikaised - - `ninda `pruuni `värvi. `lierikäine `panna `oŋŋe koga `otsa

`ovves lume sado ja `tuisku `ninda‿t ei saa `silmigi `lahti

plekki `riista on `lummistund (mõlki minema), tämä on `ninda kui `latsi mänd

älä lüö `ninda kovast ust `kinni

`ninda ärgä ävis ja äviski

just'ku na'ku

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


tämä on `veidra juttuga `jusku vana lappalaine

omal tuli `justku `ilge ja äbi

siä tegid `ilka imet mei toas ja olid `justku rumal

siä oled `justku vana `juoma `kaussi (joodik), alalde oled joppastand

(veeputukas) joe ludikas on `jusku `toinegi ludikas. vähekäine `suuremb, `ammusta kippest, on `merdo küles

`arga nagu jänis

maa on `justku jää `kahles

kargas nagu `karpa·tsti

`süksül on vie pääl `justku `keldased `taŋŋud. lehed on jo `keldased

siä oled `jusku vana `kotjakka (laisk, lohakas)

(Zoarces viviparus, emakala) `kueraväär on madu `muodi kala, `kollane sisalikku `muodi, kaks nagu `konna`jalga on tal ies. `koiraväär on kivigos `rannas

sie käis nagu `korvitegu (kiirest majaehitusest)

`lähto nagu kits krips-kraps

`kärnä `konna - - `suuremad kui `toised, nigu kulaka

`jusku kurivaim tulo `pääle

(maitse- ja ravimtaim) küüs`lauko, sie on `karge `justku sibula

aid on `laŋŋakille (längakil, viltu), nagu `vilto maha `langimas

rukki on `kasvand `mitme lüligä. rukki `korre lülid, nigu `solmed sies

siis läks `ninda punasest just kui `keidetü krabu

nii

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


küll tama `punnis ja `kaŋŋuti `niiga ku akkas `rüömama. no `kaŋŋuda, `kaŋŋuda et saad pesäst (asemelt) `vällä jo

nii kovad nagu kuge `kondid

(väikesest asjast) nii `piened `elmed nagu `erneteräd

nüid tuli miul nii suur köhä `iiling

tämä on nii `ilge inimene oma juttuga: `ilgest `rääki

älä aja nii pali oma `jonni

`poisi`jurnakas (jõmpsikas, poisiklutt). neid `jurnakaid on nii siin `ümber maja kolamas

(jõhvuss) jovimado vie sies nii `rengas

midä sa siin jörised nii `kaua

`kahfel `seiso ülemäl nii `puoles `mastis ja all on `puomi

tama on nii `kaine (vaikne, tagasihoidlik) inimine `ommete, ei tämäl ole juttu

`onvad nii üväd et `toine toist `kaisutavad

`verko ei `kannagi nii pali kalo

`istu nii `kavva‿t `kanniga luud akkad kivistämmä

vahel `toinekerd akka südä nii `kieritämmä

`piimä on nii appu et kihiso ja kohiso

`selga nii koledasti valutab

`vana `juuti oli nii `kongo nenägä

kääd nii `krimpsulised jo

`liiva `kuuma , nii äge `päivä on

midä sie `ohkad nii kovast

se on nii `käüra (kähür = kähar) `päägä

älä `latsuda nii `paĺlo `sülge maha

(lettuss) letti mado, tämä on lüligäs ja tämä on nii kui sie `sorme aga `oika

`ambad lodisod suus, nii `külmä on

emä keritses nii lühüest (lühikeseks ~ lühetlane, lühüdält) kui sai [poisi] pää

`maaki on nii kange et süöb jalad lihale

muut'ku muistene

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


üks `enne `muistene `kaasku

rinnapiim laps ei jää `muidu rahule, kui saab ime

`muidu ikke üks ja kaks ja [lõhet rüsas]

(n, g kabalo, pl kabalad = mähe) pane laps kabalo, laps `muidu pelästö

muud ei `kasva ku kadako, se on kadastikko

muud ko `kannada ja ole rahu

koid `söiväd `villad `vällä, muud ei jättäned ku `karbed järele

midä sa `nenna `kaunistad `ennäst, siä oled `muidugi `kaunis

(järelvalve all mõisatööst) ta ei tie `muidu tüöd kui keppi all

siä muud et taha ko alalde toist `klähmi

muud en kuuld ku krobina

`enne`muiste `kruogiti `jupkasi ja tanusi ja `käiksi ja

siä muud et ole ko üks vana `kortsi `luuda (alaline kõrtsiskäija)

muud ku kähistä (kähinat tekitama), äält ei ole `ühtä

`muidu viel suu sanaga etto saa, ku lähäto käppäsille (käsitsi kokku, kaklema)

mis se `tienija muud on kui käsu `täitja

`muidu juo kui `jäiväd `kalad `siie , `randa `päivä käde siis `läksiväd `pehmest

sie `küüditämine `muidu ei tuld ku `kaibeti alande üks`toise `pääle

mene `küürikille (küürakil), `eigä siä `muidu et `pääse läbi

tämä muud ei tie kui `laisuta (laisutlema)

`koera lakku ja `kissa lakku , muud `luomad `eiväd lagu

pane `kirasseri (petrooleumi) `lampi , `muidu `lampi `kustu `vällä

tämäst ei ole `tolko, muudku `lieda (ümber ajama) `poissega

miltiset mokomaine

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


`terved `luomad, `mildised on üva `seltsi, jädedä elo



(jusshein) `jussi roho, sie on üks `juuriko, mogomaine lühükäine kova roho. tämä `tahto terävä vigasti

`ilma on mogomaine `tuuline ja `tormine ja lund sadas ka viel

sie on mogomane samane `laiva, kui kala `sumpu, vesi käüb tämäl alt läbi

`lauge `laine, sie on madala mogomaine `laine, sie ei tie paha

(murdlaine) koho `laine sie on mogoma madala pääl kus on mere `pohja madala. koho `laine on paha `laine

`ohfitserid - - mogomaisi `kannuksiga (ratsasaapa kontsa külge kinnitatav metallese hobuse ergutamiseks) `saapo

sie `poiga on mogomane kavala vai `kuidas sedä kavalust täüs

siis neil on `pandu mogomaised kaik `kentsägäd `riided `selgä. aga se oli `kentsako

`püssül on mogomaine lukku, midä lüöb `tongi `lahti

kuos milla

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


(millal, kunas) kuos siä lähäd `linna

kuos saab viis kobeka, kuos kolm

`miule ei johu `miele, kuos sie `miule `ütlesid

älä sie enemb mäne `kuoski (ei kunagi) nii `suuri krappu `kinni ottama

en ole `soudand `kuoski

kuos-koss (lehma kutsumishüüe)



oh ned `piened jalakaised, `milla ned akkavad `kondima

ei `tiie, `milla mei `linnalised kotta `tullod

tau tapa

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


kotti `taoti `kaikaga täis

rugi on `katrane. mei rugid on alalde `katras. `katra (karukaer) on `vintske eloga. `katra, sie `kaera`tauline , `ripsed `külles. `katra `kasva rugi sies ja `kaura sies vesises maas

`Laakna `moisas `taoti `kipsi

`kopjas on puu `külge `kasvand , neist `kopjadest `tehti `enne `taula

tao neid vana kovi puid

niisukaine kaik'suku

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


ken oli `kaige ligemb sugulaine (lähem), sie `istus `pruudile ligi

siga on `ernel, on `erne sugused munad liha sies

`räägiti kaik sugu juttu, ken midä `oskas

kaik sugu `luojuksi on

`iukse `karva sugustki (koos eitusega - mitte midagi, vähematki, kübetki oliks) `miule midägi `andand

koverigud , niisugused `piened `ussid

(apteegiravim) `kambvar on `niisukaine roho, midä `panda `viina sise

mones kohas on `niisukaine `künkäline maa

nüüd on `niisukane `aiga, ei ole enemb `pulmi - - nüüd enemb ei ole `enne`muistist `muodi

tulevad `niiskesed une `iiliŋŋed

tämä on `niiske roppo ja inetu inimine

`niisukaised `junnid laps `lasko `vällä et

kadaka `saksad, kes on `niiskesed antväŕgid

alumise `vergo `paula `küljes on `niskesed `tampsa `niidist kivi`paulad. panedki sene `lenksu ja kive `sinna `sisse

`kondieli on `niiskene `valge

tegi keiksugused (mitmesugune) kometid

kumpaine

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo

Vaivaro


pane `kumbane (ükskõik kumb) kaans podi `pääle, senel podil on kaks kaant

üks kaik `kumbast `äärest tämä (kala) `uiu abara `sisse

pane `kumbane kanss poti `pääle

`kumba `kassi se `krauksus

`piimä on läbastünd, ei tämä ole `värski `eigä appu, ei ole `kumbanegi


Lügänüse


kuhu imet `kumma ta õmeti jäi

üks on `kaŋŋust täis ja `tõine on `kaŋŋust täis, kumbki ei `anna `alle

`kumba `muodi tahad `panna , sie (raamat) `sõisab igate pidi

`kumba sa nüüd tahad, kas nuga vai `pleitri

`kuuse puud vai `männäd vai `kumbad nied `tõrvassed on

nied inimesed on `nõnda `vaisest jäänd - - kumb `kumbagi ei avita

mitte `kumbki ei tuld

`õtsisin siit puolt ja `tõiselt puolt aga `kummaltki puolt midagi ei `leidand

nüüd akkama käsissutte (käed vastamisi, käest kinni) `maadlemaie kumb on tugevamb

nied mehed akkavad nüüd `maaglema (maadlema) ja `katsumaie, kumb `kumba `võidab oma ramuga. eks `nuorelt saand ka ikke `maagelda


Jõhvi


no lihavõttest ja nelibüst siis `emmast-`kummast siis ikke tapeti vasikas

kesk `astja vajudetti `risti `kummagi `kääga `sõrme `augud `sisse [pärast sõtkumist], siis sai aru kui akkas `kerkima

ei `lausu kumb `kummagile sõna

`vankri külg`lauad (küljelaud), pikite `kummalgi puol üks laud

sama samutte

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo




Vaivaro


miä olen `ninda sama jou mies nagu `siägi

(seisevnoot, kakuam) kakkuamil on maa-aid niisama kui rüsäl ja ring`aiad ka, `matkast `lähto `toiso ja siis on kast

Lügänüse


obosekivi jääb `siie sama `meie `kõhta jõe `ääres kõhe

kudusimma ikke niisama kalusite pääl

keppi alune `ninda sama kui `kaika alune käib `jälle `laisa `luoma `kõhta

[toores piim] lähäb [keetes] kokko nii sama ku õles munad õld `klopsitud

(endisaegne seelik ) kotti`kleidi ies õli kaks `satsi `põigite, taga õli ka kaks `satsi samute, a `keskel õli taga üks pikk laid, sie `pandi kaheltpuolt `külje`satside `õmblusse `alle

samu samult (samm sammult) `kõnnib - - ei `jõua oma `kõnnuga kuhugi

`külvi vaod (kuhu külvati) `aeti neli samu `laiad, nied õlivad siis `külvi sikkandused

logelema õle mul suurt tehä, `ninda sama logeren ja `katsun, kuda saan `päivi `õhta

siis sai - - `luudida ahu `luuaga kõhe `puhtast ja siis sai `sinne sama põranda `pääle leib `pannna

(põldmurakas) maamurakad, `nindasama `muodi nagu suomurakad


Jõhvi


tämä on `jõudusa samuga (samm), ei tädä ole vaja taga `johnida (sundima)

ma vian paed [tee] `pääle, aga sa via sis siesamane `killustik `pääle

keppi nõjal paar samu ikke juba `klönksin (lonkama)

`külvirind õli neli samu lai

(suurte sammudega astuma) `larpas ülä maa, `mõõtas samudega `pualest, `sinne lei tikku `püsti - - siis ajas vau `keskelt läbi

`püiäb ja `tõmmab küll ja luak ja rakkendus ragisevad, aga ei `jaksa samugi `paigast `vällä vedada

lorasima `ninda samate


põhja-Iisaku


samagońka sul küll puhas ja eleda `karva

sie tämä puegki `targemb, niisama ühes `kimbus `massä·ńnikudega

(laulurästas) obo`räästas pidi `kuusiku `üebik õlema, täma `laulab niisama ilusast kui `üebik

niisama `kohmib köginal `pliita ies vähe

[tema] niisama kösutas (kössitama) tuas

poiss oli `Iisaku vahel `laatsakil (lösakil, röötsakil) maas, `teised `lällasid niisama

ega sie tüed ei tie, niisama `lehkerdab

`luoma`erned - - nied olivad nied `kirjud `erned vikki `ulgas, `piaaegu niisama `suured kui `süöma`erned

kust'ki kuhu

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo




Vaivaro


kust küla elanikkud olete

mina olin `saksa `tienija, `isvossikka, `soitasin kuhu `telliti

`laivas on kajut, kus `matrused magavad ja `puhkavad

(sumplaev) kala `laiva, ku,u (kuhu) `sisse kalad `panna

ei tiä kuhu `karja sura (Seto: karjapoiss) nii `kauast jäänd

siin ei ole maad, kuhu `keldri `kaivada

kuhu tei kibato (kärsitult kuhugi kippuma, kiirustama) nüid

kuhu sie kibud `ninda `kiirest `mennä

majagad `ongi `tehtü `sinne kus - - kive karid ja madalad kohad. kive `killud on maas. kive `unnigod on `aetu `väljäle kogo

kus ne jäärüdüd on , - - sääl all `ongi nied `ülge `poigimise kuhad. `luotsi juhata `laiva `kitsost `kohtist läbi

kus tuli `kilkisi `ninda't oli koledal ~ `kollel `kombel

juba tama ikke kuhugi läks

kui `luomad `käüdi , siis oli kuru , kust `luomad `käüdi `karja

kus se `toine maja on

saverigod , nied on kus küles `aisad `käüväd

kus see `külmä , `külmä ei ole

`paljo sedä void `täidis siis omale `süiä, ku rahakobeka `kuski et saand

ei tädä‿i ole `kuskil

siis nied `pello mehed `vahtid järele, kus puol tämäl pojad

`pitkäd `kussagad olivad vüöl mehil. `kussaka (nahkrihm - pikk lai meestevöö, mis käis üleriiete peal) kävi `paldo pääl ehk kasuga pääl

lähäd edesi `etsimä kustpuolt sie [kalasaak] paremb on

kuhu ma `ilma `käskimätä lähän , ku ei `kässä

kus lähäd köüs `kaindlas? [vastus:] ovost `köietamma (looma köie või keti otsa sööma panema, köie või keti otsas söötma)

kodo `ovves on üks `kohta, kus `ahjo puid `raiuda `katki - - sie on `laastu maa (pinumaa)

laga `luuki , kust lakka `männä

kust nied `äŋŋerid on `lahti `lastu (välja ilmunud)

`laiva rümä on sie, kuhu `sisse `lasti `panna

kuhugi `vasta on `puutund ja `latsi (lömmi, mõlki) lüönd. plekki `riista on `lummustund, tämä on `ninda kui `latsi mänd

mei tüttö mäni (läks) ei `tiie kuhu `küllä `lendu

kus `paĺlo leppi `kasva, sie on lebikö

kahe pae vahel on `veike `liidusse vahe, kust vesi `juokseb

(luhthein) `luhtaroho, joe`saaredes ja mere`nurgad, kus on

(lõpetusepuu) lobeduspuu on taga `otsas, sääl kus pakku `seisa - - `loimed loppud `otsa, siis pakku odeda tagand `vällä ja `panna lobeduspuu `sinne asemele

kus maakuńnast tama oli

neid maaldrisi põle kuskilt saada

mago on kuhja kesk paika kust läht laiemast

suur `auku, kust `nuota `temmada `talvel, sie on `maina. jääd odeda mainast maina ümber panna vehad püstü sene peräst et kengi ei lähä sinne maina. obone langis maina ja uppus vällä

pojad `kussod `aia `ääre

kui `lapsed `kussod kuhugi `riista `sisse, siis sie ka loriso

`lapsed loristad `kussa `riista `sisse

erä eri ero

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


`palka `korjata ikka eri (eraldi)

`vennad `lähvad erite, siis jagavad vara `puolest

isä ja `poiga `elläd eris `leiväs

jahi `kuerad on taas eri `muodi - - `lahjad, `pitki `jalgoga

erodamma

perä peris

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo




lõune-Vaivaro


midä siä `jongodad sitta süü peräst

kahe vene tulivad perädikko

kakkuamil - - perä asemel on kast. `kasti `pohjas on lina. kala saab `kasti, `lähto `pohja, `ongi `kastis `kinni

kippar oli `seilivenes perämies, üks vanemb ja `uolsamb [mees]

`tormi lüe [nooda] perä kukker`pallo tulema

se on üvä tüö küll, kää peräst (meelepärane)

`ninda `kavva jo `temmada neid `nuoda `siibi `maale kui, perä `tullo juo ligi

ta on peris `luoderdus

koko kokka

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


jumal juhati meid `onnega kogo

`ühmä `tostas rüsäd ülesse ja vei mänemä `merre kogo `kalloga ühes tükküs

kogos kaik oma varanduse kogo

kuor ei lähä kogo

nüid on jo`vilja kogomise (saagi-, heina koristam) `aiga

vilja kogopanego `aiga

`argiga `aeta `vilja kogo `kärbukse `panna

`kristlikko kogodus

inimised koguvad keriko

`ehta oli se kogovus ja `toine `päivä oli `pulma

`kolmed `kohvid (andide kogumiseks korraldatud kohviõhtu) olid `seltsimajas

`korjamo kono kogo ja lasemo `viina `tuua

`korja oma kribu krabud kogo



se vigast on kokkas (kogas ~ kokkas = vale nurga all, õieli). ku on kogas vigast (vikat) siis ei saa `einä käde

(kokki: koga). eks `laivas oled kogad. kokki `poiga sie `keitäs `laiva pääl `süvvä

kui sitta `veidedä , siis kogaga (kokka = kouk) `temmada `kuorma pääld maha

joka ikä(nnüt)

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


`iialgi

ei miä `iiales (iial) enämb `teile tule

`einamaa `kannatas igavese `põhjavie all

igä `laupä `õhta punased akkasivad ragistamma `püssü

[võrgu] kubu küles on igäl ühel `leigatud oma `märki, sedä meil `kutsuda viel `kleima. igä üks `tundo oma `kleima (pitsatijäljend)

iga kahe `virsta pääl oli taas kabaka

igä `uomiko `katsosivad ja imestäsiväd

tama igäs vanemmast

`toine ei igänd nii `kaua

nii `kaua ku miä olin siin, igäsiväd nävad ka siin

sie jutto on igäpide (igati) `oige `tossi, nämäd `rääkisiväd `kaksipide

(täiendsõna võib käänduda) igäsugu `kasvuga

igäväi|ne: -se

igäl ühel on oma jaus`kunda

igä üks otta oma `märgi järel `merrad üles

igä kaheksas sai `peksa

majad ehitetti igä üks oma `krundi `pääle

[mõrra] kubu küles on igäl ühel `leigatud oma `märki

(`kortsi: endisaegne joogi- ja söögimaja, kooskäimiskoht, teeliste peatus- ja ööbimispaik) `kortsid olid tie `ääres, igas `kortsis oli `eini ja `kaeru

laps käpperdab iga `asja

neli nädälä oli ikke pappi`tunnid ja `köstritund oli ka igä `päivä

[mõrra] kupu küles on igäl ühel `leigatud oma `märki



Lügänüse


(eitavas lauses iialgi) mina ise ei õle eloajaski `tantsind
minä ei õle elade·`ski vikkastid tagund

iialgi ei `iialeski õle `niisikest `nähtud

täma sai omale `kombes (korraliku) mehe viel vanal ial

sääl `mõisas sai ikke `nuore ia (elujärk) sies `õldud

ega sa igi`sambast (igavesti elama) `siia et jää

(surm) eloõts tuleb kõrd igale ühäle

emä kiel on `kõige `kallimb igäl ühel

igade (igati)

`präigus on igämies `erräd ja `prouvad

`istuga `kuomalle, siis saab igä mies `ruumi

igä `päiväne `võõras

pere`naise tüö on iga`päivine tüö

igatseb oma kodo - - igätseb `ninda et täid lähevad pähe

aig läheb igäväst - - kui ei õle tüöd

mul on sinuda ~ sinust igäv

senest saab peris igävine riist

igävine (pärast surma kestev) elo

[sõnnikutalgul] sääl juo `tehti kõiksugust, igavist `nalja

sääl `pandi `niiskused igavised `väntsäkud `pääle

igavine suur must siapurakas

isa arm `kestab `auvani, ema arm igavesti

`Purtse `rannas on igä `aasta jalg sild

(*lailine: `lailisi) `värviti leppa `kuoridega ja kanermikkudega ja `kõikidega, sai `kollast ja igäte `lailisi (laadne)

(*jogalailine) on neid `espäit `nähtud joga `laelisi (igasuguseid)

joga `laelisi töid teha puts `üövliga

sie on `kahmakas, `kahmab (varastama) igäst kõhast

`kapsa raud `jälle õli `niisike, `luokaline , igate `kanti kõveras

`kartlik inimine, iga `asja `kardab

(igal või mitmel kevadel) nüüd `saavad nagu kevädittegi pali `luomi `õtsa

neil igä keväde `luomad kevätuvad (kevadel kõhnaks jääma)

meil ei õle `lehmäd `millagi kevätunned

kodu kõht on iga ühele `armass

iga `jõulu`laupa `õhta `pieti `kuolil `jutlust

vanast kuol`meistrid pidiväd ikke igä pühä `jutlust

raud kived on `põldudel ja `einamitel, on neid `ümmärgusi ja `latsargusi, iga `muodi, mõni on `kruuvviline (keermetega, kruvijas)

igäl `poisil kruvi `püksis. `kieras `tütrikule kruvi taha

perenane on kuri ja käre, kräbiseb (kärkima) igä ühegä

aga oma `tasku raha ikke on oma kääs, iga`päine kulu raha

igal `saanil on ikke kumm. kui `istud [saani] pääl, siis jalad `käiväd `kummi all

igäl obosel õli oma latter, `laudune (laudadest) vahe vahel, siis `sõivad igä üks omast `latrest. nüüd on `laudune lagi [aidal]

`laulupidu `pietasse iga suvi `Tallinnas

igävene suur `leivä murakas

kui ligi on, siis iniseb, kui `kaugel on, siis igatseb

`teine `einama ots on igavene lodostik. `vihmase suvega lodostikku ärä mene

`kapsa raud `jälle õli `niisike `luokaline, igate `kanti kõveras, `sellegä `raiuti

(mehkeldama) mahkerdab igä inimesegä

mikä mine mitä

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro

midä ~ migä

mida `maalaine (mis maalt) sie oled

midä se `kello on jo. `ommiko `kello `neljäst `saimo `randa

midä `kumma sie on et nämäd kotta eiväd tule

midä siis se muud ku jumala karistus (nuhtlus, trahv)

`kaŕra `luomad on midä `kaŕras `kävväd

nää midä kometi

midä komina (kõmin) se `kuulu

ei teä midä se maha `kopsasti

midä kräginä se `kuulu

mei panimo rist`märki - - midä `näitä `korgust (kaugus kaldast avamerel), kui sügäväle tei lähete

millise

midä `innaline tama on ka, tama kukke

siduv

lugu sies on üks `vetru, midä `touka lukku `kinni

`elmed on midä `kaulas `pieti. nüid `onvad `pärlid

`kangelaine jo `lapsest `saate, midä käsid, ei tie

siäl `raamados (? piiblis) on neid sano, midä saab `toisipidi `kiera

midä maa on old kaks kolm `aasta kelost, siis `sinne tehä lina

älä uso midä `kerge`latvased (napakavõitu) `rääki

tämä `kieli kohe `vällä midä `kuulo. `kupjas `kieli `errole

tie `kärru, `tuule`veski midä käriso ja krabista, siis müttid `lähväd menemä

midä `päivä kuleta, se on kuletand

midä kovemast (kõvemini) `kruvvati, sie oli `laiva kippari `miele järele

`kange`kaulane jo `lapsest `saate: midä käsid, ei tie

varastas maja lakkest, kaik tegi `tühjäst midä majas oli

lappiline `kuube, midä on libitu ja labitu, `pandu labid `pääle

tekko `larmi (tühi-, kuulujutt) - - `rääki midä ei ole `oige

`laudane saraja, midä `laudost `tehtü

midä `keidedä vedelä `aśsa, sie `löügenö

`atra libitä, midä `atra `juures `kierdä maad ühele `puole, tämä käüb `atra saha pääl

midä enemb `nuori, sedä paremb, sedä `lustisemmad `pulmad

esimäine sorti oli midä tuule puole langes maha (vilja tuulamisel)

malmine midä malmist oli valatu

mida igisemb nahk, seda magusamb leib

mis ikke keriku `kiemutime, sie `reie `riemutime (öeldi, kui keegi kandis pühapäeval ja argipäeval samu riideid)

-gi

(mingil juhul) mine `inna `iestki en lähä

midägi, kas `leibä, on segatu appanemma, sie on abandus

`joude maa on kus midägi ei ole `külvetü pääle, kus midägi ei `kasva

midägi just paha ei `johtund

akka `langa `kierämä `eiga `kierämättä `laŋŋast midägi tehä

(`kehkäri|kko: -go kehv, paepealne (liiva)maa) `kehkärigo maa pääl ei `kasva midägi

ko midägi `kliistrida (kliisterdatakse), siis tehä `kliistri

midägi süöd, siis kragiso `ambas

midägi läks jala all `katki, `kroksu (krõksub)

on midägi kuju `tehtu `pildi `päälekuletand

parem `maksa [mererenti], siis ei `uoli juo midägi enämp sul `karta, `mutku käi kuskoal tahad

vene akka `juoksema (juhtimisele alluma) `ninda't ei `kuule `tüüri ei midägi

tie on `lahti, lakke tie, ei ole lund pääl ei midägi

`laia `suuga, ei piä `kiele all midägi

`anna `selle `koerale midägi lakket `süvvä

`anna midägi `leivä `korvalist ka

midägi `aśsa omale ligendä (lähendab)

`lihtne `massina, ei ole midägi `kunsti sies

kui `lähtö midägi `kurku `kinni, siis `ihmine lägästü

akkab midägi tahtoma maarub kui `mustlane

(koger) karussed `piened kalad savi`augus ja `viina`vaabriku `tiigis. egä niid karussid ka ei ole midägi kala

miks

alalde ühed `riided `seljas, miks nad ei kulu, kuluvad küll

miska

ei saand midägi käde, `miska oliks `viskand



nääd midä tama ei küsi

tere ka, midä teil `iilu (kuulukse)

ei teä midä's se `kiila, kas `niula maas

midä kilusi ja kalusi (koli) siin kaig ei ole



midä sie `luusid `üöse, ku et lähä magama

midä tämä `kirro (kirub) sääl

midä tei kisato

kana`varbad juo `silmis, midä siä enemb mehele tahad `männä

midä siä `etsid siit (mis sul asja on)

midä sie `irvistäd – `ambad `irvillä

midä sie `itsidad `ambu

midä sa alalde `itsidäd oma `amba

midä siä `jankad, `eigä siul ikke `oigust ei ole

midä siä `jöllidäd neist `silmist

midä sa `nenna `kaunistad `ennäst, siä oled `muidugi `kaunis

mida siä alalde `keksid

midä siä alalde `kelgid

midä siä alalde oma `pihto `kergidäd (õlgu kehitad)

midä se kigiso `ukse vahel

midä sa kihudad neid `luomi taga

midä sa kimad (ahnelt jooma, kaanima) sedä `külmä vettä

midä siä oma `asja peräst nii pali kibeldad

midä tämä kobelda sääl kabis

midä siä kobeldad pimedas nüid

no midä kohistatto `kammaris, `tulga `vällä

midä kolina se säl `kuulu

midä tama `kolksi (kolkima, taguma)

midä siä alaldi `kollodad (`kollotamma = nutma)

midä siä `kraksutad `sormi

midä siä krigistad `ukse taga

midä siä `kritsistäd (krigistama) `ammast

midä sa `temmad `nenda kriuh ja krauh

midä sa `kriunud `ilma `aigu

midä sa `kriunutad last

midä `asja siä krägistäd sääl

midä siä `kräunutad last

midä sa `kuidad `üöse

midä siä `istud alade `kummargille

midä sa `kelgodad `ennast ühe jala päält `toise

midä tei `käunuto, alalde üks `käunumine ja tigedus

tule nüüd `kärmest, midä siä nii `kaua `köhnid

midä sa siin kükkid

midä sie lovistad oma kübärä maas

midä `luksudad (luksud)

midä siä `lullad (nutma) alalde

midä siä liiverdad ja manidad sidä tütrigoda