ko kui

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


oi ko (küll) siä said pisukaise `jaokaise

ko ikke on kors, siis on pää ka jäme

just ko kits `kondi kips kaps

(astumisest) oi, ko laps käib kippa-kappa

(kerge kiire kõpsuva astumise kohta) just ko kits `kondi kips-kaps

`Aariga `Aadu kirisi (korisema) ko suri

maa aja `kirsi üles, se on keväde, ko akka sulama. merest `toiso ka `kirsi

moni laps `vingu `pallo, `tahto ko˛e `vingu

`noaga `krossida `laua pääl kabusta `pienest ko `värske kabusta suppi tehä

ko täid on `külles, siis et saa neist enämb `lahti

(kaasanaine pulmas) `korva`kaasiko `istus `pruudi `juures kui `pulmi `pieti

kui muud `kalla ei `saagi kui vaid `äŋŋeri

[sissetulekult] kala`püüki ikke oli enämb ku nüüd sie maa pidämine

[läänetuul] vei `uopis Agaja `nurga taha ku `erkäsimmö üless [paadis]

siis `tullo `üvvi `ilmo kui `kaugel kajata

kui `palju neid inimese `ingesi teil on
viis `inge peret

kui panin `inglis tubaka `suuhhu, siis akkasin pugi `nahko `kiskoma

ku [mahla] `juokso`aiga on `müöda, siis akka [kask] `oksendamma

ne [lained] panevad üle `puordi ikke `sisse kohe ku `poigite vaid [paat] `juhtu olema

(ahju)pelt, kaas ahjulõõri sulgemiseks kui ahi küeb, siis `juskad `voeta päält `vällä

üks on `väikene, `teine `suuremb käib viel pääl

meri `öürä siis kovast ku jähä lähäb

treppu on tänä jääs

midä tämä jörötä kui ei tie tüöd

midä sie laps `kiĺju `ninda kovast kui on kabalos

kail `kaislad ja suo`sassaparilad on `niisukaised rohod suos

kui kala`parve tuli, kajagad `kierisivad ülevel ja `raiusivad kala

ku akkasin `kaklemma, siis `toine mies oli `toises kääs

`kallaspappi nägi kohe, kui kala`parve tuli

merelind, aul kalaka·ĺlid nied meres `elläd, `suuremad ku `toised `sorsad

kisendäd vaid kalaka·ĺli, kalaka·ĺli, nied `süöväd `kallo

kui kanad nakkitsevad `ennast, tulo `vihma

kui oled `külmetund, siis lüöb kana lihale, kehä lüöb `kärnikäisest

tama maa `rohkemb ei `kanna `lehmi ku kaks `lehmä

kui mittu kana möit kabornikkale

kui kari taga, kül siis tämä tieb

`katso kui `pallo `kello on

`kaunikaine mies ku musu`rulli

siis kui [nööril] `liiga `kieru on, siis `kiereda `laugemast vähä

`luoma täid siginöd siis kui luom on `kehvast `süödetü

ku `kello `kaasas ei old, siis `tieti `taiva `tähti järele

kui on ägedad `ilmad, siis on `einäd kibedäd

kui `nuorel kuul tuod save, minega `ahju tehä, siis siginöd `kilgid

`suome toll, paat ajas `meile `korva, ottas `kinni ku varekse

kugod kui `taplod, siis `kannuksiga `kiskod `toine toist verisest

kui `kiuksamed on `allid, on kala vana

`kiuksamega laseb kala vett läbi

eks neid `kiuslikko inimisi ole kui pali

kui `ihmine `kluksu, siis tädä `mainiti

monikaised `eiväd `saaned `enne kotta kui pühä `päivä `uomiko

koilima `koilima kokku lappama, rullima `pitke `nuora `koilida kokko, `nuorast tehä just ku `ümmärgäine varo

`korjandus oli, ken kui pali raha `anda

(koskel) `koskelaine sie on ka vie `lindu, sie on `suuremb kui `sorsa

`kuigi `kaua ei `kuoda tekki

sie on viel `pimmemb ku `männe üö

kui üväst `lähto, siis saap `kallo küll

ku `kallo `püüdämäst `tuldi `vällä, siis `mändi kabaka

vana `onti oli kui `kaua `kutsarist

senest `leiväst ei `piisa `kuigi `kauast

pää kui `kullikas `pallas nüüd

kui `lehmä tuleb `piimä `keideti kuppa`piimä

ku `lendur madalald `lähto, siis kärinä ei `kuulu

kevade kui jo ilus, kova `kaulad `kiistavad `rannas

kova`kaula, sie on mere`lindu, `pitka `kaulaga - - `mustakas `kirju

kui vanemad viel elasid, siis õli siäl `uopis kõver kiel

lähäd mittu `versta kovera, `enne ku saad `oigele `tiele

ku `lendur madalald `lähto siis kärinä ei `kuulu

just ku `kärnä `konna `vatsolle

kui tuod raha siis saad kübärä kätte

kögö on `pienemb kui `saatu

eks `ilmas ole kui pali `köhnösi inimisi

kui `ahjo kovast küö, siis `tullo tuli siint iest [välja]

vaja `ahjule küdemä `panna

`kilmit [on] `suuremb kui matti [aga] `pienemb kui puol vakka

kui `saadi [täi] kätte, siis `künnegä vajodetti `pääle

kovast käed `talvel künsitad, kui `külma on vottand

tümä `leibä just ku `mämmi, ei ole viel üväst `küpse

kui `püssü `lassa, siis `panna `laadi `arde `vasta

`enne ei saa `einä tehä ku `laata vesi alano `vällä

olut `eŋŋestü, `lahjast jääb, siis kui tämä on `lahtinaises `riistas

üvä `lahke `ellä, sie on kui `suured tuvad ja `ruumid on

olut `eŋŋestü, `lahjast jääb, siis kui tämä on `lahtinaises `riistas

ku kaks miest `taplod, siis lahodeda ka

kui vesi on vagane, siis ei ole `laine `loksu `kuulla

sie maa on just ku `laineline (lainekujuline, laines), `suured `süŕräd ja vahe pääl madalad ojad

kui tehä uus vene, siis `laiudeda

kui mehed `tahtosivad `viina `osta, siis lappisivad rahad kokko

`leivä `taigina `lasko `alle, kui leib on segatu

kui `lauleti, siis üht`aigo `kääneti kaik `kruvvi

tämä (metsis) ku `laula, siis ei `kuulegi `eigä nää

kui `kiuru `laula, siis `tullo keväd

kui vesi kovast kieb, siis ajab lemu `sisse

`eiväd leppined `kuigi kokko

kui `liiki ei ole, siis `seili rebenö `äärest

kui on [ämblik] `liikumas, siis `tullo üvä `ilma

(limatumma = limaseks muutuma) vesi limatu kui `seiso
jogi on limatund
(limatus = millimallikas)

tämä (loom) on vist `aige, kui `korvad on lodos

`kuube on seläs just ku `lohmaka, `laia `kuube

kui vesi on vagane, siis ei ole `laine `loksu `kuulla

`luonde tõusuvesi jääl vesi ku `toiso, jää `pääle `tullo vett, siis on `luonded jää pääl, `luonde vesi on jää pääl

kui lobedetti rukki `leikus, siis `tehti lobedus`viinad ja `oldi paremad `toidod

kui kovast `juokso, siis `lietsuta

kui `tüöle `mändi `kaugemale, siis `viedi `lähkerigä `piimä

`ülgäs `kaasi`kraani `lahti, oligi `lämmäständ, vähäse ikke elo`märki oli viel ku `löüeti

kui `ihmine makka ja tämäle `panna suu `pääle `patja, siis tämä `lämmästü, ei saa `engä

siis kui sie kala tulo maa`aia `ääre, siis `lähtogi maa`aia `müöda edesi [ringaeda]

`osteti maa mieste kääst kaik enne kui linna jovveti

kui livad üväd ilmad siis makka ei saand, siis kaed `kolmed `sutkad `ilma magamatta

tämä taht terävä vigasti kui tädä maaha lüvvä

kui ihmine kluksu siis tädä mainiti