joka ikä(nnüt)

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


`iialgi

ei miä `iiales (iial) enämb `teile tule

`einamaa `kannatas igavese `põhjavie all

igä `laupä `õhta punased akkasivad ragistamma `püssü

[võrgu] kubu küles on igäl ühel `leigatud oma `märki, sedä meil `kutsuda viel `kleima. igä üks `tundo oma `kleima (pitsatijäljend)

iga kahe `virsta pääl oli taas kabaka

igä `uomiko `katsosivad ja imestäsiväd

tama igäs vanemmast

`toine ei igänd nii `kaua

nii `kaua ku miä olin siin, igäsiväd nävad ka siin

sie jutto on igäpide (igati) `oige `tossi, nämäd `rääkisiväd `kaksipide

(täiendsõna võib käänduda) igäsugu `kasvuga

igäväi|ne: -se

igäl ühel on oma jaus`kunda

igä üks otta oma `märgi järel `merrad üles

igä kaheksas sai `peksa

majad ehitetti igä üks oma `krundi `pääle

[mõrra] kubu küles on igäl ühel `leigatud oma `märki

(`kortsi: endisaegne joogi- ja söögimaja, kooskäimiskoht, teeliste peatus- ja ööbimispaik) `kortsid olid tie `ääres, igas `kortsis oli `eini ja `kaeru

laps käpperdab iga `asja

neli nädälä oli ikke pappi`tunnid ja `köstritund oli ka igä `päivä

[mõrra] kupu küles on igäl ühel `leigatud oma `märki



Lügänüse


(eitavas lauses iialgi) mina ise ei õle eloajaski `tantsind
minä ei õle elade·`ski vikkastid tagund

iialgi ei `iialeski õle `niisikest `nähtud

täma sai omale `kombes (korraliku) mehe viel vanal ial

sääl `mõisas sai ikke `nuore ia (elujärk) sies `õldud

ega sa igi`sambast (igavesti elama) `siia et jää

(surm) eloõts tuleb kõrd igale ühäle

emä kiel on `kõige `kallimb igäl ühel

igade (igati)

`präigus on igämies `erräd ja `prouvad

`istuga `kuomalle, siis saab igä mies `ruumi

igä `päiväne `võõras

pere`naise tüö on iga`päivine tüö

igatseb oma kodo - - igätseb `ninda et täid lähevad pähe

aig läheb igäväst - - kui ei õle tüöd

mul on sinuda ~ sinust igäv

senest saab peris igävine riist

igävine (pärast surma kestev) elo

[sõnnikutalgul] sääl juo `tehti kõiksugust, igavist `nalja

sääl `pandi `niiskused igavised `väntsäkud `pääle

igavine suur must siapurakas

isa arm `kestab `auvani, ema arm igavesti

`Purtse `rannas on igä `aasta jalg sild

(*lailine: `lailisi) `värviti leppa `kuoridega ja kanermikkudega ja `kõikidega, sai `kollast ja igäte `lailisi (laadne)

(*jogalailine) on neid `espäit `nähtud joga `laelisi (igasuguseid)

joga `laelisi töid teha puts `üövliga

sie on `kahmakas, `kahmab (varastama) igäst kõhast

`kapsa raud `jälle õli `niisike, `luokaline , igate `kanti kõveras

`kartlik inimine, iga `asja `kardab

(igal või mitmel kevadel) nüüd `saavad nagu kevädittegi pali `luomi `õtsa

neil igä keväde `luomad kevätuvad (kevadel kõhnaks jääma)

meil ei õle `lehmäd `millagi kevätunned

kodu kõht on iga ühele `armass

iga `jõulu`laupa `õhta `pieti `kuolil `jutlust

vanast kuol`meistrid pidiväd ikke igä pühä `jutlust

raud kived on `põldudel ja `einamitel, on neid `ümmärgusi ja `latsargusi, iga `muodi, mõni on `kruuvviline (keermetega, kruvijas)

igäl `poisil kruvi `püksis. `kieras `tütrikule kruvi taha

perenane on kuri ja käre, kräbiseb (kärkima) igä ühegä

aga oma `tasku raha ikke on oma kääs, iga`päine kulu raha

igal `saanil on ikke kumm. kui `istud [saani] pääl, siis jalad `käiväd `kummi all

igäl obosel õli oma latter, `laudune (laudadest) vahe vahel, siis `sõivad igä üks omast `latrest. nüüd on `laudune lagi [aidal]

`laulupidu `pietasse iga suvi `Tallinnas

igävene suur `leivä murakas

kui ligi on, siis iniseb, kui `kaugel on, siis igatseb

`teine `einama ots on igavene lodostik. `vihmase suvega lodostikku ärä mene

`kapsa raud `jälle õli `niisike `luokaline, igate `kanti kõveras, `sellegä `raiuti

(mehkeldama) mahkerdab igä inimesegä