sise siess'

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


siga on `ernel, on `erne sugused munad liha sies

tama on kohaline (tubli, korralik) inimine, tamal on koht ja `paika, tamal on südä rahul ja kaik oma olemise sies

`käärimo `lapse vana mego sisi

suga `vardad pane kerä sise

kala sisimuksed on kidamed

tulivad kihinäl sise

jäi äbi sise

eks `andand `kaeptust sise

(jaaniuss) `jaanimaod - - `kiildäsiväd roho sies

terve välimus (ka loomast) tama enemb sene jume sies ei ole, jääb `lahjast ja `valgest

küll sääl vana `silla kappo vahel vie sies oli `paĺlo krappo

`kalkani (-gana = ravimtaim või selle juurtest valmistatud droog) `juured on punased, neid `pruugita `viina sise veniduksele

`kella sies on kara

`kargodeda `kallo `kaisligo siest `vällä

`kartuli `pilgud on `lieme sies

`kasta `kartol `sousti sise

`katra `kasva - - `kaura sies vesises maas

se on ka `kiero (veekeeris), ko tuul `kierä toist `kanti ja `kisko `muldagi maa siest

`kütkel on `kieroksed sies

vie sies madalikko, sie on madala `kehvel

(puu, kivi jne lõhkumiseks) lüö tamale `kiili sise, siis `lähtö `lohki

(supis keedetud taignapala) `klimpi on `lieme sies, `klimbi `lieme

`konnermaal (tallermaal) on jäänd muhud, konarad sise

`laiva me˛ed (mehed) `söivad enamiste `korpu, `korbud olivad `kuivadettu, `valged, pikkaraised `augud olivad sies

`kotsana on kabusta (kapsapea) sies

liha sies on `krompso (kõhr, krõmpsluu)

`käiksele `tehti `kruoged sise

lina `siemned on kuppura sies

kärg öröläise pesäl olid kaik kärid sies

(künnap) `künnepa, lia sies kova suon

`vilja `küünid on kuhu `vilja sise `panna

kadokse kattamise `lapja on `puune, `ambaline, `ambad sies

(libedik) libe suol on `lehmäl ikke sies

midä sie moni `liplekäine (lible) `viĺla sies tekkö

`luega (loodiga, kaaluga) mittas `rohto `püssü `sisse

`ihmine `uiu vie sies, `lopsuta `jalgo

`ropsida kaik nied luud lina siest `vällä

(luuvilja kivi) kova luu on neil [lodjapuu] `marjol sies

ei tämä (lutikas) vie sies ka ei lobu `vällä (surema)

südä `läükü sies

(iiveldusest) `läilä südä siest


Lügänüse


nüüd `ütleväd `tuule `kierändäne, sääl sies pidi tont õlema

`enne õlivad `reietua `ahjud - - küdesivväd `suitsu `sisse tubide

laps on tehnd enese `märjäst, `külmetub `märjä lappide sies

maja elusa (laus-) tule `liegi sies

maja on `laama (laus- vesi vm) tule sies

`iire näkki (hiirehernes (Vicia) seahernes (Lathyrus)) on `einä sies

elav õbe - - `ilma `kraadi (kraadiklaas) sies

nimene eläb, sis eng käib `sisse ja `vällä

[viinaajamisel] `katla `kaane päält lähäb toro jahutuse (jahutamisseadeldis) `sisse - - sääl on jahutus, tünn ja vesi sies

[kangastelgede riidepoomi edasikeeramiseks] õli üks `niske `ammastega, `pulgad õlivad säl sies, mõni `ütles et jukku

(sisekõrv) `kõrva`juurikas on `kõrva sies

`kartuli `lieme sies õlid `kaalika lohod

vana `ärjäpää sies `püiäb `valged `kakra ja `kõldast `kakra `kasvada

kala`kummi sies `oiti eluskalad

`samble kama ja liiv, mädänd kama, puu on siest mädänd ja pien nagu puru

(kõhulahtisusest) `keitäs siest `lahti, tiä midä on

valusasti siest pureb ja `aigetab `nõnda kibedast

kiiluga tihendama [vilja] redemed `kiilitasse, `muidu `pulgad `juoksevad `vällä siest

siest on `kinni

plokkiga `sõrmus, plokki sies on siis kivi (vääriskivi, sõrmuse, preesi vms silm)

(tundetu, kalk, osavõtmatu) sel one kivine südä sies

(väliskeerme) `vindi`lõikamise kluppe käib `kasti sies, saab vokkikruvile `vindid `piale teha

`kolgispu õli `palgist `vällä `raiutu penk, `krõmpsud sies

siest akkab kolistamma (korisema)

`õõne `kondi sies on `kondiüdi

`tehti `niisike kong (väike laut, varjualune, puur) `lauda `räista `alle, kus siga sai sies `õlla

`kolie·ra tõbi - - võttab vere siest `lahti

akkab siest (kõhus) koristamma ja müristämmä

`nuaga `lõigeti `kotlik (munandikott) `lõhki ja pigistetti muna siest `välla
kui ei `tahtand enamb `ärga pida, siis kohiti `välla

`eŋŋede sies uks `kriuksub

krupp`üövlil õli toppelraud sies

krupp`üövlil on (ühekordne) lihtraud sies

`musta `tuobi sies kohv, pläkkine `kruusku õli

`vargadel krutstükkid (riugas, vigur, kelmus) sies

mere `äärest ja maa siest saab pient `kruusi

(kruvileht) `kruuvi `neitsil on sõrg sies

kui süda `kõrbeneb, siis süda ajab tulist vett `välla, siis siest `aigetab

`kohvi `kõrvedetta `prenni sies `pliita pial

`pilgud on kõvast jäänd suppi sies

`türnapu on käritänd (vilets, kidur, kängus) puu, sies `kollane

`mustad ivad rukki sies, nied on lahk `valged siest
lahk`valged `juuksed

siest `lahti `ninda kui `laada ärg

`laiakad `kasvavad `viljä ja `ärjäp̀ä sies

meil on `õvves `punnitud `lauad (saelaud), `punnid sies

üks lenk `siie`p̀uole, `tõine `sinne`p̀uole, lenk sies

kui kukkest `vällä lähäb (ära õitseb), siis on `lested (noor kaun), kui ivad sies, siis on ikke palud

`kaura `lested (tera- või kaunvilja alge) on tuttude sies

`tärkentiin võttab inimise siest letti (paeluss) ka `vällä

`tärgentiin võttab inimise siest `lindi (paeluss) ka `vällä
mõnel, kel `linti sies on, nied võttavad tõist (tärpentiini), siis ajab sene tulemaie

sie nimi `liigub `rahva sies, inimine ise on juo mend

(kergesti murenev kivi, millest saadi puunõude küürimiseks liiva) `liivakivel on `kullateräd sies

(söödavate marjadega rohttaim, selle taime mari) `lillakad `kasvavad `metsäs, `marjadel on kived sies

`võeti üks suur mänd maha, õli `linno pere (sülem) sies

`lapsed lobistavad vie sies

vesi `lortsob `saapa sies, `saabas ei pia vett `kinni

`veski lae sies on luuk, kust `vinnata kottid üles

südä lõdiseb sies, `kahjo on

(lohk) lõhandikkus ei ole vett sies

`kruntisi ei õld, siis `metsä siest `anneti pisike `lõige (maatükk, siil)

mõni lüöb tua siest leppa `pulkidega ja save sene `pääle, `muidu savi ei `seisa

paljaste jalgudega ei või maake vie sisse minnä võttab katki

püiä obone kinni tuo matt pane kauru sisse manita sellegä