ühtä üksüttä

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo



Vaivaro


kolm `üksütä, `kaksuta, `kolmuta

siä‿t `ühtä üväst `räägi, alalde koga kaga `räägid

siin on `tehtud `kriima `kraama ja `uisa `päisä, ei sel tööl ole `ühtägi `siivu

juob ühe `engämisega kohe

se oli üks imeline `johtumine

ega `ilma `kohtomehitä (kohtunik) ei ole `ükski kohos

kalad `süöväd üks `toise kutted `vällä

ühe `kuiva `kuorukaise (kooruke) `ansid `miule

toi üks kubiko puid

see `riies üks `küünär on `laia

ühe `laiukaised (laiune) `lavvad

on ikke üks `luoderik (looder) inimene

maa sies on üks lohe

üks `lätläine kävi obosi `ostamas

mahkmet (magnet) on üks kurja joudu


Lügänüse


tämä `mulle ei `kuhkand `ühtä sedä

sel mehel ei õle `juuksi `kasvandki `ühta, `pallas kulipia on

`tsaari ajal õli vabadikkudel `ingemaa `mõõdetud `ühte - - [igal] pikad `kitsad sirad, kuda pere suur

kaks kõva kivi ei tie iad jahu, kaks `kanget inimist ei `anna üksühäle `alle

`tulga nüüd `lauda, kell on juo kaks, üht`aigu piab `süömä `saama

kõik `lähvad üht (sama) tied `mulla`toidule

üheksamandel `juulil on juo `pitkemb üö juo

(laste tänamatusest ema vanaduspõlves) üks ema `toidab `kümme last, a `kümme last ei `toida üht emä

`üeksa last mahub emä `põuve, üks emä ei mahu `üeksa `lapse `õuve

(sügelised) kihelemise `aiguss sie on üks (sama, ühtima) sene `kärna `aigussega

üks inimine on `kahvatand silmnäost ja `lotsis

sie on üks `kaidur (kidur) inimine
sa õled `ninda `kaidur ja `kahvatand

seen aga `puraviikisi on, üks on `niske punane, üks on kase puraviik ja `teised on `niiskesed `pruunid

(kasvu = laenuprotsendid) üks läks ikke `kasvusid [magasiaidale]

(katlakook) `katlanokk õli tugev, kõvera `õtsaga puu, ühes `õtsas õli nokk
`katlanokkal õlivad `augud sies, kaks vai kolm `auku, `august `pisseti `raudane pulk läbi

sie on üks valsk ja kelm

isa õli tehnd pläkkist ühe pisikese `lambi `kiilukese

sie (inimene) on üks vigur ja komedi tegijä

õlivad `kuolivanemad (talupoegade esindaja, kes tegeles kooliasjadega külades)
krahv käis ja `kuolivana, üks mies küläst, `kuoli `katsumas (vaatamas)

mina `ühtki `alba sõna oma `kuoliõppetaja kääst ei saand

üks kraps käis

sul on üks kruuv leppäne (napivõitu arust)

õlin ühe suve kuu mies (kuuks ajaks palgatud tööline) `mõisas

isik sie õli üks vägev kõnemies (hea kõneoskusega)

sel ei õlegi `ühta `sirgeid juttusi, sie `räägib aga kõverikku (ebatõene) ja vale juttusi

(`kärsitu g -ma = äbarik) jänerik puu, üks `kärsitu puu vai, viletsa `kasvamisega

tuli küläje ja läks `kopli ühe mehe `juure

üks `laadaline (laadalkäija) juo lähäb

kanad on õvves ühes `laagris (kobaras koos, ühes hunnikus, laokil, laiali)

sie ühe `puolega kaur - - `üeldasse lakk `kaurast (lippkaer)

`leitetant on sõja vääs üks `tärni mies

(taim) lese lehed on üks roho
`meie vanamor `tunneb

(abielusuhetest) mies ja `naine on üks liha, õppetaja `ütleb

(kehvast esemest) ühed `saapa logod `õsseti ka jala`varjust

üks tühi jutt on lora

on üks kuradi lorakas (lohakas, laisk, logard), üks vedel inimine

võttan viel ühe `lõmpsaka (suutäis, lonks) lient
võtta üks käräkäs, ia `lõuvatäis

(tuisupea) löhä lähä akkab üht ja tõist `asja tegemä, [aga] ei lõppeta, ei saa `kõrda

(vanemast tüdrukust) sai ka üks maa pialine mehele maa pialise võttas nuor nolk