Thursday, January 1, 2015
laiukkaiset laiutettu
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Vaivaro kieli-neuvoo
Vaivaro
`laia
`laia|gas
`laialdai|ne
`laiuta
`lauda on neli `jalga `laia
`neĺlä jala `laiune `lauda
`ninda `laiukaine (kitsuke) oligi
(ulatuslik) `laialdaised `einä maad
`paido `laiudeda (siile kokku õmblema)
(aulatuslik) `laia mottega `ihmine, tämä `tiedä kaik
`kaislad `onvad madalad, `laiad, `piesa `muodi `kasvavad, `kellagad `oiled on
`naiste`rahva amed on ka `laiudettu
kui tehä uus vene, siis `laiudeda
kui jalad `laiale `temmatu, ei `kuiva ein `välla
`pello maad voib ka `laienda (suurendama), uut maad `juure tehä
tämä `naura `ambad `laialle
`einä `unnigod ka lahodeda `laiale `kuivama
`einä `unnikod ka `laodeda `laiale `lahti `kuivama
`kuube on seläs just ku `lohmaka, `laia `kuube
`lahna on kala, `laia kala, tämä om oppe `karva
`laia `suuga, ei piä `kiele all midägi
tämä käüb `liiga `laialt `ümber (liialdama)
inimise elo on `kämble `laiune (lühike) siin maa pääl
`vaaksa `laiute (laiune) oli [vööpael]
(lame) `laatke kados, `laia madalukaine kados
`laia lund satta - - `laia lume `lörtsi
akkas `laia tied `käimä (liiderdama)
`laia tie pääl käüb, sie ei ole `oige `ihmine
jutto `männö `laialle
ken `lasko vigastil `ümber kere `käia, sell on `laia `kaare
`aigus `lähtö `laialle, `kohtsilla (kohe, varsti) on külä täüs
puud on kaik `laiakille (laiali)
ühe `laiukaised (laiune) `lavvad
laiute
sie jogi on kaks `kümme `süüli `laiuta (laiuti)
mago on kuhja kesk paika kust lähtö laiemast
see `riies üks `küünär on `laia
tämä käüb `liiga `laiald `ümber
Lügänüse
`laiemalle, `laiemmal, `laiale
`laiakad `kasvavad `viljä ja `ärjäp̀ä sies
(tõlkjas) `rakvere `raiped vai mei `kutsusimma `laiakad, jah, `kollased päält
siin on suur jää `laigas (kamakas, pank), sene `laika `pääle võib `menna `sõitama
neid `laikaid on kevade jões pali kõhe
`suured jää `laikad lähäväd jões `alle
save maast tulevad `laikad üles
`taivas lüöb `lahti, `pilved laguneväd `laieli
`tõine `laiendab puha kääst `vällä
`einä saad ei õle kuiv, lüön `lahti (laiali laotama) `kuivamaie
(hobuse või veise ristluupealne) `laudjas, obose `perse `pääline, vahitasse kas on ia `laudjas, tagant lai
ämm `kiitas, et minu poig `laiemb laast (haritud)
kahad `laialli, kas `nindä saad mehele
kiel lai suus ku raudlabidas
sie on `õige kuri isane `kalkun, ajab `siived `laiali
kuhi `tarvis `lassa `laiemast, `kasvatada (koguma) magu
`pilved lagunevad `laiali, ilm akkab `selgimaie
ku lähäb maja põlema tõmma puol saega `palgid `laiali - - sie puolsaag piab õlema igal majamehel
ku viel pääaluss `patja ei õld, sis `pandi üks pikk kott `õlgi täis, `säŋŋi `laiuss, palaka `alle, sie õli sis pää all
võttab `vihma `sisse, `einäkuhi lämäkäli (laabakil, laiali)
(lai, lage) `laata maal ei õle puid ega `põesaid
`põõsad on `laatas (suure kogusena, laialdaselt koos)
(avar, suur) `laialise puu `õksad ulatusid ülä tie
(lobamokk) laia `lõugidega, midä `sülge `suule tuob, sedä `vällä `ütleb
`tõine on `kange `laia suuga (ropendaja), on `kange `vandumaie
`laia `kielega, pali `räägib
`laia `lõugidega, midä `sülge `suule tuob, sedä `vällä `ütleb
neid sai `poiskeseld isegi teha, alt tegima `laia, pääld ikke `pienemast
nied onvad masakad puud lühikesed laiad õksad
(käelaba laius) `kämblegä `mõõdan üht `asja, `kämble `laius ja `vaksa `pitkus
`kraami on, sis `laiutab (priiskama), pera `õtsib `lainu
`kohto `uksed on `laiad `sisse `mennä, `kitsad `vällä `tulla
`kullidel on `laiad `siived ja pitk nokk
sie `juokseb juo `ninda‿t nenä `augud on `laiali
naha kaust (täispikkuses loomanaha tükk, laid) sie `lõigetasse üle naha, kui `laiad `saapa `tallad `lähväd
voolik tule `tõrjujad `tõrjuvad tuld puots`aakidega, kisuvad senega tukkisi `laiali, `lohvidega lasevad vett `pääle
kuhi sai lai ku larikas
üks riist on, `lähväd varud pääld, laguneb kuost `laiali
[vaeköit] `üksi inimine ei `kestä `laiali ajada
`ühte `puhku `ammud (karjud) kõri `laiali mu `pääle, kas vähämälle läbi et saa
`ühte `puhku `itsitäd `ambad `laiali
(kiirest levimisest) pahad juttud ka `lähvad `laiali `nõnda ku kulutuli
siis õli puu kiil, `kolme vai `neljä `sõrme `laius (laiune), `sellega sai lükkädä karv päält `vällä puha
kui parajas ei õle, siis on lai
(22-pasmaline suga) kahe`kümmine õli tihe, kahe`kümmisega linast `kuuti, kaks`kümmend kaks `paasma lai
kuhi tuleb `ninda lai kui `konna `vardad (tikud kuhjalava ümber) on
ei `räägi `laialt, `oian `korgi all
sie õli `kruusi auk, kaks `süldä lai igä tahu
(luhas kasvav) `luhta ein, `laiad rohod `jusku kure `mõõgad
kuda sa `istud `õmmete, kahad (jalad) `laialli ku rie`aisad põrandal
[tüdruk] ludukalli `poiste ies, `perse `laieli
kie `oiab oma `asju, ei `laienda (raiskama, laialt elama) `kuski, on `kange `oidlik
kirn päält õli `kitsamb, alt `laiemb - - kahe `kõrvaga, pääl tekkel vai kaas
(kahemehesaag) klopp`saega `lõigata `laiemad ja `pienemad puud `lõhki
(tikud kuhjalava ümber) siis on nied `konna`vaiad - - `puole `mietri pikkussed, et siis `kuhja `serväd ei `lange `laiali
küll ilm õpetab, lai väli `nuomib
(vagu, kuhu külvati) `külvi vaod `aeti neli samu `laiad, nied õlivad siis `külvi sikkandused
lähäb `ommiku `valgemast, lai `valge juo
linäd levidettä maha, siis sie on levitus (laiali laotatud kiht õlgi või linu)
ikke `metsisse `suurus on sie `linnu kull, `siived neli `jalga `laiad
kui `laia lotti (lobjakas, lörts, märg tükkis lumi) akkab sadama, siis on sula ilm
lume lotti sajab, kui tuleb `laia lund, `niisikesed `laiad `suured tükkid
`laia lund sadab, sula akkab tulemaie
sie on kokko`oidlik, ei `laiuta oma `asja
siis pidi tämä (leivataina) `vaalima `ümmärgusest ku kana muna ja siis rõhusid tämä `laialli
(väike jõeke) jõe `suonik, vesi `juokseb sedä `müödä `kitsalt, ei õle lai vesi
vana reitua `ahju ies õli lie paas, pae kivi õli valitud üks lai ja suur
on sie üks kuradi `kielevorst (keelekandja), ise viel `kielän et ärä sa laialt `räägi ja sa lähäd `Suolepille ja kõhe `räägid sääl
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment